23.-25.dets Joulud Penangil

23.dets Joulueelne pa"ev hindu perekonnaga

Joulud tulid sel aastal teisiti. Minu jaoks algas koik 23.detsembril, kui laksin koos Reguga tema soprade Parami ja Shree juurde pyhapaeva lounale. Nad on hindud ja joule ei tahista, kuid sellegi poolest sooviti haid joule ning mulle leiti kuskilt joulukaunistustega klaas. Lisaks meile olid kohal Parami vennad lastega ning sobrad (yle 20 inimese). Nende kodu on imearmas kahekordne maja, mis ymbritsetud dzungliga. Lapsi neil ei ole, kuid ohkkond on elav tanu loomadele ja lindudele - enam kui 10 koera, kassi, paabulinnud, kalad, kotkas, papagoid, orav, haned jne jne. Enne, kui seda elamist nagin, kujutasin ette, et peab ikka paras hullumaja olema voi siis on koik loomad minipuurides. Loomad on puurides, kuid puurid on sama suured, kui meie loomaaias ning koerad veedavad enamuse ajast aias. Ehk siis loomakaitsjad ei ole toenaoliselt endiselt rahul, kuid loomad ja linnud on kasvatatud armastuse ning hoolega.

Perekond on vaga avatud ning mind rabas Parami ja ta vendade huumorimeel ning heatujulisus. Nad on parit 10-lapselisest perekonnast ning nad vaitsid kui yhest suust, et volgnevad koik mis nad on, oma vanematele (siinkohal tanan ja tervitan oma ema, isa ja vanavanemaid, kes minust ja Jaanusest sellised lahedad inimesed on kasvatanud, nagu me oleme!:) Nii tagasi tulles. Louna: riis, kala, krabi, kana, metssiga, juurviljad, krevetid jne jne. Koht punnis, jargnes veesport. Natuke kergem olla, jargnes ohtusook linnas: kana, roti, riis jne jne. Voimatu oli mitte syya, sest toit oli super ning koik tahtsid, et ma prooviksin nende tellitud roogasid. Oosel magasin nagu vaike laps.

24.dets Joulud Reguga ning tugev ylemotlemise oht

Regu oli ostnud kaks piletit joulukontsertile. Louna paiku tuli sonum: 'dresscode formal'. No tavaliselt ma kannangi oma seljakotis kostyymi ja korralikke kingi! Jargnes 1.5h poodides jooksmist - tulemusega vois rahule jaada. Rahakotis auk, aga mis sa ikka teed. Kontsert oli kohaliku haigla toetuseks ning esitati Handeli "Messiast" ning joululaule. Peale seda pidime minema ohtusoogile, kuid kuna aeg oli hiline, siis oli restoran juba suletud ning tulemuseks oli kahetunnine ummikutes "soitmine". See oli mulle paras katsumus, sest Reguga koos olles on mul oht ylemoelda. Kas ma ykspaev suudan selle pideva koige analyysimise ara lopetada ja kas ma lopetan ara koigi opetamise, kuidas nad peaksid elama ja olema? Pohikysimus, mis mul tekkis ja millele ma vastust paluksin, on - millal ja kas meil on oigus inimestele oelda mida me arvame, kui see on meie isiklik arvamus ja voib-olla lihtsalt meie endi kompleksid, mis voivad lopptulemusena teisele haiget teha? Ei ole vist minu asi teistele oelda millised nad on? Nimelt Regu on teinud oma elus rohkem head, kui enamus meist kokku ning pole kahtlustki, et ta on siiras, kuid midagi hairis. Kogu olukord oli irooniline, sest reisi alguses lugesin Dostojevski "Idiooti" ning juurdlesin raamatu lopus, kas prints Moshkin oli "idioot" voi olid seda ylejaanud ja nyyd avanes mul voimalus kohtuda elusa Moshkiniga ning raamatust sai tegelikkus - kumb meist siis on "idioot"?

Koik need paevad temaga koos olles tundsin, kuidas mu aju yleanalyysimisest lyhisesse jookseb ning tundsin end maailma halvima inimesena, et temast negatiivseid motteid motlen. Mind hairis tema pidev enesehaletsemine. Kas mul on oigust oelda puudega inimesele, et ara virise? No see kolab kohutavalt, eriti joulude ajal, aga see oli see, mida ma tundsin. On loomulik, et elujouline inimene sattudes sellisesse olukorda labib enesehaletsuse faasi ning ei aktsepteeri olukorda. Yritasin moista, kuid tundsin, et ta ei jata mulle ruumi seedimiseks. Sotsiaaltootaja ainet minus ei ole ja ma ei suuda vist yldse teise inimese kingadesse astuda. Eks jargmine kord on lihtsam.

Kaks tundi autos raakis tema ja tal oli seda vaja. Ja ei, ma ei suutnud oma arvamust endale jatta. Lopuks ytlesin, mida motlesin, yritades mitte liiga jarsk olla. Loodetavasti tasakaalustasin negatiivset piisavalt positiivsega, sest ma arvan endiselt, et ta on suureparane inimene. Vahemalt on suhtlemine temaga tana olnud hoopis teisel tasemel, vabam.

25.dets Joulud malai perekonnas

Georgetown on squashi naiste valitseva maailmameistri Nicol Davidi kodulinn ning kuna ta kylastas eelmine aasta Eestit, siis onnestus meil pogusalt tutvuda. Kui Malaisiasse joudsin, suhtlesime telefonis ning selgus, et ta on samal ajal kodulinnas, kui minagi siin. Nicol helistas 24ndal ning kutsus jargmiseks paevaks enda juurde koju. Nende pere vaaritab igal aastal suurel hulgal head ja paremat ning koik sobrad on kylla oodatud. Nicolil on kaks vanemat ode ning terve nende perekond on roomsameelne ja heatahtlik. Nad elavad vaikeses majas Georgetowni aarelinnas ning see maja oli tana terve paeva taidetud naeru ja roomuga. Pohimotteliselt oli nagu meie jaanipaev. Paike paistis, aed ja maja tais inimesi ning grillil pidevalt kanakoivad. Sook viis keele alla ning kookose- ja shokolaadikook sulasid suus. Vot sellised joulud siis sellel aastal.

Pildil Nicol odedega: Liann, Nicol, Sheryl

Haid joule ning lahedat uut aastat!

Georgetown (Malaisia). Tutvusin linna vaatamisvaarsustega ning joudsin tanavale Jalan (ta"nav) Sehla. Kaart napus yritasin selgusele jouda, kus tapsemalt asun, kuid sellist tanavat ei leia. Hulgun edasi ning jalle tanav Jalan Sehla! No nad ei suuda ikka yldse oma aju kasutada ja erinevaid nimesid moelda? Hulkusin edasi...ja jalle... Aega vottis, aga valja motlesin... yhesuunaline ta"nav... :)

* * *

Kanchanaburi (Tai). Kohtusin Erawani korgeima kose juures iisraeli poistega. Kui vastasin kysimusele, et kust ma parit "Eestist", hakkas poiss naerma ja hyydis eemal olevale sobrale: "Hey, come here! She is from Estonia!". Motlesin, et ta vist sai millestki valesti aru, sest minu meelest ei ole Eestis midagi naljakat. Kui teine poiss ka kohale joudis, naersid nad molemad ning minu suurele kysimargile vastasid: "I think our country played soccer against your team about half a year ago and we won! We were so happy to find a country in the world whom we can beat!"... jep see on toesti naljakas... :)

* * *

Seda voib ka Tiina Joosu artiklist lugeda, kuid... Siem Reap (Kambodza). Ca 7 aastane tydruk: "osta kaevoru! 1 dooollllaaaarrrrr". "Ei, aitahh". Tydruk: "Where do you come from?". "Estonia". Tydruk: "If I tell you what is the capital of Estonia will you give me one dollar?". Ma ei lasknud tal vastata, sest tema naoilme ytles rohkem kui vaja. Tiina Joosu artiklist on naha, et oleksin oma dollarist ilma jaanud. Inimesed siin teavad, kuidas turistidelt raha saada.

* * *

Kysimust "where do you come from?" kuuleb rohkem, kui vastata jouab. Alguses olin vaga pyydlik. "from Estonia". Mille peale Tais kuulis enamsti "I know Germany", "Slovenia?" voi lihtsalt "mhm". Mina "see on vaga vaike riik Soome ja Venemaa juures". "Mhm...do you need tuk tuk miss?". Kambodzas oli lugu enam vahem sama, kuid Malaisias ja Singapuris kuulevad inimesed alati yhtmoodi. "Where do you come from?". "Estonia". "Australia?". Mina vaga rahulikult: "Noo, Eeestttoooooniiiaaa". "yees yees Australia"... Jargneb jalle geograafiatund, kus seletan, Euroopa, Soome, Vene jne.

Ma ei eeldagi, et inimesed siin teaksid, kus Eesti on (toden jarjest enam, et olen ise taielik ignorant, mis puudutab enamusi maailma riike ning seda rohkem olen yllatunud, kui kohtan inimesi (ja Malaisias, Singapuris on neid yllatavalt palju), kes teavad, kus Eesti on ning et me NSVL alla kuulusime. Igatahes muutsin nyyd oma standardvastust. Korrektne vastus on: "from Europe". Kui on naha, et inimest huvitab tapsemalt, siis raagime edasi. Paljudele on see vastus piisav.

Kallistan teid koiki kovasti, soovin rahulikke joule ning kohtumiseni uuel aastal Eestis voi eks na"is kus! :)

18.-23.dets Penang II. Elu saarel.

Nadal vanadekodus

Elu hotell Noble's on natuke nagu vanadekodus. Tundub, et enamus, kes seal oobivad/elavad, on seda teinud juba kuid. Noorimad elanikud on Helen (25) ja toenaoliselt yks blond mees (ca 40?). Ylejaanud on vahemikus 65-100.a. Peamiselt laane paritolu vanad mehed, kes on natukene mandunud olemisega. Jalutavad poolalasti oma trussikutes ringi ja enamus neist vist paeva jooksul nina majast valja ei pista. Ongi hea, et selline seltskond. Vajasin puhkust suhtlemisest. Omanikud on vaga toredad ja abivalmid. Ma olen nagu oma inimene juba. Kuniks DHLi pakike Eestist kohale jouab, on see mu kodu.


Inimesed Georgetownis

Ytlesin, et inimesed on huvitavad... no tegelikult ei ole. Ei tunne nendega vaga vahetut kontakti. Mehed ja poisid on tyytud. "Hi!" ja "Hi!". Vasitav. Ignoreerin. Oluliselt armsam on, kui Phnom Penhis voi Battambangis 7aastane jompsikas "Hi!" hyyab. Neile vastasin ja naeratasin, kuid siinsetele ei viitsi enam reageerida. Olengi ebaviisakas. Linnapeal on valdav osa inimesi yle keskea ja vaga palju on puudega inimesi. V-o on asi lihtsalt selles, et rahvas saarel on jagunenud saare kahe osa vahel. Nimelt byrood, tehased jms asuvad saare teises otsas. Turistid on ka valdavalt pensionieas inglased. Mul ei ole midagi vanemate inimeste vastu, lihtsalt mul on tunne nagu ma oleksin vales keskkonnas. Linn ise on endiselt armas.


Kohtumine Regu'ga

Lopetasin teile kirjutamise ning yks vanem mees ulatas mulle kirja, milles palus, et aitaksin tal kirja trykkida. Regu on 57 ning tal diagnoositi 10 aastat tagasi Parkinsoni tobi, mis jarjest syveneb. Kuna tal hakkas rohtude moju kaduma ning kaed ei allunud enam kontrollile, poordus ta minu poole. Asusin trykkima ning see oli yks kummalisemaid ja liigutavamaid olukordi, kus ma olen olnud. Nimelt kirjutas Regu oma kahele pojale, kes koos emaga Ameerikas, "viimast kirja" (ma siiski usun, et see ei jaa viimaseks). Ta istus minu korval ning dikteeris oma viimaseid nouandeid poegadele ning ytles, et ei tea, kauaks teda enam on. Sellisesse situatsiooni pole veel sattunud. Parast kirja ara saatmist laksime kohvi jooma ning kuulasin poole ooni tema elulugu, mis holmas nii karjaari laevade ehituses; elamist erinevates riikides; vaga lahedaste inimeste kaotust, kellest koige lahedasemad laksid oma kae labi ning tema motteid tuleviku osas. Kui ma hotelli tagasi joudsin olin segaduses ja tundsin end halvasti, sest see kontakt ja lahedus, mida Regu otsis (tal ei ole lahedasi ega peret rohkem kui 7 kuud korval olnud), ei olnud see, milleks ma valmis olin. See kohtumine raputas mind taielikult labi ning ma ei teadnud, kuidas antud olukorras kaituda.

Parast yhte paeva tunnete settimist ning tema kaest saadud raamatu lugemist, olin valmis temaga uuesti kohtuma. Laksime Regu ja ta soprade Parami (ca 40, arhitekt) ning Shree'ga (tema abikaasa ja abiline tool) ohtust sooma. Vaga tore ohtu oli. Regu on vist natukene minu kylge klammerdunud - vahemalt ma ei ole olnud olukorras, kus keegi minule kolm korda paevas helistab, luuletusi kirjutab ja jarjehoidjaid ning merekarpe kingib (hehee kyll on ise samas situatsioonis oldud:). Yritan leida tasakaalu teise ning enda tunnetega arvestamise vahepeal. Saan temast aru, kuid tunnen, pisut angistust. Ega vist inimsuhted muud ei olegi kui yks suur tasakaalu otsimine votmise-andmise ja ootuste vahel ning otsustamisvabaduse ja ruumi jatmises teisele. Hetkel tunnen, et minult oodatakse rohkem, kui ma tahan voi olen valmis andma.


Soprus Penang Hill'ilt

Laksin kohutavasse turisti loksu - Penang hill. Pikemalt ei kirjelda, kuid varuge aega ja kannatust, kui sinna lahete. Hea on, et laksin, sest protsessi kaigus (sest see oli yks pikk pikk protsess) kohtusin Singapurist Adeline (31.a logistik) ning Andrewga (36.a ehituses). Juttu jatkus kauemaks ning soime koos lounat ja ohtust (minge Georgetownis Lovelane tanaval hiina restosse!). Adeline ja Andrew on paritolult hiinlased ning tutvustasid Singapuri, Malaisia, Hiina kooki, kultuuri, elu-olu jms. Raakisime maast ja ilmast ning tuleb nentida, et Eestis on asju, mille yle ei tasu viriseda. Naiteks voib ema Singapuris peale synnitust lapsega koju jaada ainult 3 kuuks! Nad ei saanud yle ega ymber, kui neile meie noorte emade tingimustest raakisin.


Muide, oleks vist hea mote teile ka mainida, et olen koiki, kes sympaatsed voi abivalmid on olnud, Eestisse kutsunud ning lubanud, et kui juhtumisi ise kohal ei ole, siis sobrad aitavad ja naitavad linna. Hehhee arge siis pahaks pange! :)

17.-18.dets Penang

Nii sama...

Parast igat ca 7-10 paeva suhtlemist, liikumist yhest linnast/riigist teise ja uute kohtade avastamist tunnen vajadust puhata ja peatuda. Alguses arvasin, et olen imelik, et nae kodust nii kaugel, aga ikka tombun iga natukese aja tagant endasse ja hakkan ilma pohjuseta torisema (kuna siin kellegiga toriseda ei olnud, siis peamiselt iseendaga). Sellistel paevadel jalutan sihitult mooda linna ringi, sest lugemisel pole ka motet, kuna juhe nii koos.

Esimene paev Georgetownis oli tapselt selline. Linn kandideerib koos Phnom Penhiga mu lemmik kohtade pingereas esikohale. Siin on mo"ll (China town, Little India, kaubanduskeskused, hiina templid) ja siin on rahu (mere aares, templites), siin on fantastiline sook ning sobralikud ja huvitavad inimesed. See, et esimesel ohtul Noble hotellis hiir mu toa porandat yletas (Noble :) iroonia vist...aga raudselt yks odavamaid ja puhtamaid kohti linnas), elasin ilma erilise emotsioonita yle. Heheee huvitav, kui kodus oleks sama asi juhtunud? Terve maja oleks vist karje peale yles arganud.

Kaubanduskeskustest yritan eemale hoida, sest nad rikuvad normaalse motlemise. Tundsin seda juba Singapuris, kuidas parast 24h seal viibimist kaldusid motted mateeriamaailma ning koik muu ununes. Mis mul voiks vaja olla? Mida ma peaks ostma? Vaga ebaterve ma ytleks ja ei taha kunagi elada sellises linnas, kus mu aju ainult selliste teemadega nagu raha ja karjaar tegeleb.

Igatsen?...Muidugi igatsen, kui kuulen, kuidas te PO"FFil kaite ja joulukaunistusi yles panete ning glo"ggi joote. Kui saaks, tooks teid koiki natukeseks koos lumega siia (no jah...viimast teil ju ei ole :) tulge siis ilma!). Aga ra"ndamisest ja avastamisest veel isu ta"is ei ole ja pa"ikesepatareid alles poolenisti laetud.

Jamad? Hetkel on ainult yks suur jama ja see algas tegelikult juba suhteliselt reisi alguses. Nimelt unustasin oma PIN kalkulaatori Sukhothaisse hostelisse. Nad lubasid selle Tonile Pattayale saata, kuid ei miskit. Ilma selleta ka ei saa, sest vaja krediitkaardile kandeid teha ning enamus rahast ei ole hetkel piisavalt likviidne (hahaaa professionaalne kretinism), et seda kohe kasutada saaks. Nii siis, et saada uut kalkulaatorit, tuleb loosse kaasata DHL, kohalik notar ning keegi kuller (Andri?), kes lepingud Eestisse panka viib... Kui sellest midagi valja ei tule, siis... tuleb uus plaan moelda.

A"rge siis joulukinke pangalaenude abil tehke (loen siin Postimeest onju, nii et arge arvake midagi, et ma ei tea, mis toimub), parimad kingid on harva rahaliselt kallid.

No vot. Lahen loen nyyd Harry Potteri lopuni. Ongi viimane liiga kaua "Raamatud, mida voiks lugeda" nimekirjas passinud. Kallistan ning hoian poidlad pihus, et lumi teil ikka jouluks maha tuleb!

15.-17 dets Cameron Highlands

22:30 O"o"bussiga Malaisia poole. Piiril bussi vahetus. Istusin slovaki Fauk'iga? piiril (40.a, audiitor. Oli suurfirmade palgal, kuid otsustas proovida eraari, mis lubaks ehk iga aasta 2-3 kuud rannuteel olla. Seni vaga rahul). Jutustasime ja ootasime, kus meil ka"sti oodata. Ei miskit. Selgus, et: 1. Me ei olnudki yhel bussil (nr olid vaga sarnased) 2. Meie bussid olid meid 100m eemal yle poole tunni oodanud ning inimesed juba vaga rahutud. Jargnes teine magamata oo. Bussisoit Kuala Lumpurisse poolunes - 5h; Kuala Lumpuri bussijaamas koos kohalike ja tarakanidega passimine - 4h; bussisoit KLst Malaisia keskosasse poolunes - 5h. Kohal 13.00. Vasinud.

Cameron Highlands...

...on yks Malaisia loodusparke, riigi keskosas. Ca 2000m maed, mille kylgedel teeistandused ning pilvi on voimalik peaaegu kaega katsuda. Ei kahetsenud, et reisi ette votsin. Tanah Rata linn, kus koik peatuvad, et matkama minna, oli sagimist tais, sest malaidel on koolivaheaeg. Oobisin Daniel's Lodge's, mis on odav ning kus ohtul kogunetakse lokke ymber ja kes oskab see laulab, kes oskab see mangib pilli, teised on lihtsalt asjalikud (k.a mina). Seni yks lahedamaid kylalistemajasid (muide Lonely Planet seda kohta ei kiida, mis kinnitab veel kord, et alati ei ole motet raamatu teid mooda kaia). Kuulsime, et kohalikud peavad linna peal pidu, kus kohutav muusika. Laksime Walesist Beniga asja kontrollima. Muusika oli toesti kohutav (midagi transi suunas? Kodus oleks klubi uksel tagurpidikaigu sisse pannud), aga lahe oli malaidega pidutseda. Kolmas poolmagamata oo.









Matkamas

Loobusin 40 ringetisest(kallis ja kuulsin, et mottetu) organiseeritud matkast ning laksime koos sakslaste Rene ja Michaeli ning soomlase Timoga omalkael matkama . Ilm oli talutav, kuid tuleb nentida, et paikest ei ole pea 10 paeva nainud. Soitsime
bussiga ca 10 min ning asusime ylesmage kompima. Vaade laks igal sammul paremaks. Tund kondimist mooda asfalti ning joudsime BOHi teetehasesse. Sealt edasi laks magi jarsemaks ning higi voolas peatumatult. Ei joudnud dressikat piisavalt kiiresti ara votta ja tagasi panna, sest kui paike piilus oli nagu saunas, muul ajal paitas jahe tuul. Vaade endiselt lummav. Nii siis ylesmage ca 1.5h. Sealt edasi pidi algama tegelik matkarada, mis pidi alla linna tagasi viima. See rada oli nagu muinasjutust haldjate mets. Puud kaetud samblaga ning veepiisad tilkumas, udu, suured puujuured ning puude ja pilvede vahelt on naha teisi maetippe. Hakkasime allamage ronima. Sona otseses mottes ronima, sest tuli minna yles ja alla yle puujuurte astudes poolde saarde muda sisse. Lihased hakkasid vasima. Parast ca 45 min saime aru, et kogu see too ja vaev oli mottetu, sest me tegime ringi ja liigume uuesti ylesmage. Tagasi samas kohas...Krt. Kus see rada siis on? Tagasi mooda asfalti linna? Ei taha moeldagi. Timo laks uurima, kas maest edasi yles minnes on midagi. Oige rada oligi veel ca 200m ylesmage. Ja see laks alla mooda jargmist haldjate metsa - 3km! Nii vasinud, et koik tegi nalja. Poolel teel hakkas ohjeldamatult paduvihma sadama. Joogivesi oli otsas ja kypsised, mis mul olid, said juba teetehases soodud. Tund hiljem joudsime linna. Vihm oli meid vahemalt mudast puhtaks pesnud. Haaletasime kaubikute peale, kuid ei miskit. Ei viitsinud bussi oodata. Yks taksojuht viis meid poolmuidu Tanah Ratasse tagasi. Hostelis oli soe vesi! Pole teist vaga ammu nainud. Kuum duss ja korralik ohtusook ning luksus - saksa poistega autoga Penangi poole (tootavad seal 6 kuud). Noble Hotel on vaga ok ning lopuks sai korralikult magada.

11.-14.dets Singapur

Singapur

Ta"iesti a"rritav. A"ra tee seda, a"ra tee teist. Parast kahte kuud kaootilises Aasias, kus tee yletamine suvalisel ajal ja suvalises kohas on tavaparaseks harjumuseks saanud ning vett jms saab osta igal sammul, on Singapur lihtsalt a"rritav. Kui lopuks, janust peaaegu kokku kukkumas, leiad enne metrood butiikide vahel poe, mis myyb vett, siis parem on see kohe seal samas alla kulistada, sest paar sammu hiljem MRTs (rongijaam) ei tohi ei syya, juua, lohkeaineid tarvitada (mul just oli plaanis :) ega muud sarnast teha. Hea, et hingata ikka voib. Tuleb olla vaga korralik kodanik. Lisaks on koik nii krdi kallis ja kuigi Singapuris on armsaid linnaosasid, siis valdavalt on see yks suur rahaauk ja kaubanduskeskus, kus ei ole muud teha, kui moelda, et kas votta osa voistlusest "Voidab see, kellel on surres koige rohkem asju". Tahan tagasi normaalsesse Aasiasse.

Bussis Malaisiast Singapuri k ohtusin yksikrandaja iiralse Nialliga ning pundi

Singap uri poistega. Viimased viisid meid kohalikke sooke sooma ning vaatasid, et me kumbki ilusti oma hostelisse jouaksime. Nende kylalislahkus tuli vist rohkem kristlikku kogudusse kuulumisest, sest muidu on kohalikud natuke kinnisemad ja mitte nii abivalmid, kui nende naabrid malaid. Enamasti ei tea nad ise ka, mis tanaval voi kus nad parasjagu on.

Sopradega Singapuris

Sa"ttisin oma reisitee nii, et kohtuksin Singapuris Kaidi, Terje, Sigridi ja Karliga. Nii hea oli jalle sopru naha. Kaisime erinevates linnaosades ning veealuses pargis Sentosa saarel. Soime mottetult kallist toitu ning head ja odavat india toitu; vaatasime motetut delfiinide etteastet ning seiklesime MRTga risti ja rasti labi Singapuri; Pidutsesime ja tantsisime hommikuni kohalikus klubide kompleksis, mis tehtud vana kiriku hoovile.

Idioot

Tegin eile Singapuris Tai viisa, mille pidin tana kell 14st katte saama. Arkasime koik suhteliselt hilja ning otsustasin koige pealt osta bussipileti Malaisiasse ja siis minna saatkonda viisa jarel. Ostsin bussipileti ara (6 korda kallim, kui sama soit Malaisia poolt siia!!!) ning tulin tagasi hostelisse, et teistega linna minna. Sopradel paar tundi parajaks teha enne lennujaama minekut. Jalutasime mooda turge ja poode ja kallistasime kuniks taas kohtume. Tulin tagasi hostelisse ja motlesin siin lugeda kuni bussi valjasoiduni kell 10 ohtul. Raakisin Mirjamiga, kes uuris, et mis mul edasi plaanid. Hakkasin ytlema, et lahen labi Malaisia Taisse, kuid selle asemel kolas yle ruumi... Idioooooot. Ma ei ole normaalne inimene. Kell oli pool 5 labi ja kahtlustasin, et viisade katte saamine oli maksimum neljani. Jooksin labi paduvihma rongijaama ning joudsin saatkonda 17.15 nagu yks suur onnetusehunnik. Viisade katte saamine 14.00-17.00. Tadi varavas teatas "kallike sa jaid kyll hiljaks", kuid jooksis majja, et uurida, kas tal onnestub mu viisa katte saada. Tagasi tulles teatas, et tana on reede ehk jargmine toopaev on esmaspaev ning tootaja oli juba minema lainud...Kuid tal onnestus ta katte saada...ning ulatas mulle mu passi! Ma olin nii onnelik. Veel 3 paeva siin olla, kus oobimine rohkem kui 15USD ja kus mitte midagi teha ei ole, ilma et sadu kroone kulutaks. Suurest onnest kallistasin tadi, ega mul muud ei olnud talle tanutaheks anda. Jalutasin naeratus naol tagasi kylalistemajja. Isegi vihm oli peatunud ning paike valja tulnud. Armastan oma kaitseingleid, kes on otsustanud sellist peata kana kaitsta! Ja aitah Mirjam, et kysisid, sest vastasel juhul oleks ma keskool piiril avastanud, et mu pass oobib Tai saatkonnas! Idioot, aga opin.

09.-11.dets Kuala Lumpur ja Melaka

Hei!

Kas keegi saaks mulle saata fotosid Tallinnast lumega ja joulukaunistustega palun :)

Kuala Lumpur jattis suhteliselt isikuparatu mulje. Suurimaks elamuseks oli vast viimane ohtu, kui kaisime hostelist Jordaniga (Manchesterist) ja tema kohalike soprade Gilli ja Guraniga soomas ning inglise liiga mange vaatamas.Parast viimast kaisime hosteli korval oisel turul rottide pillerkaart vaatamas. Vinge! Neid oli palju! Kargasid pimeduses yhelt laualt teisele ning ajasid yksteist taga ja nende vahel siblis ilmatuma (see on ju sona?) hulk suuri prussakaid. Turult labi jooksmist voiks raudselt raha eest adrenaliini otsivatele turistidele tegevusena pakkuda.

Melaka sadamalinnana on raudselt sympaatsem, kui Kuala Lumpur. Eriti kui minna China towni voi korvaltanavatele, kus hollandi ja portugali koloniaalarhitektuur. Samuti hilpude ostmiseks on linn suureparane koht. Yritan siiski poodidest eemale hoida, sest pohimotteliselt olen ma taiesti syydimatu, mis puutub rahaga majandamisse. Riideid ma kyll kokku ei osta, kuid kui lootsin, et reisimine ravib mu halva kombe osta raamatuid kokku kiiremini, kui neid lugeda jouan, siis seda ei ole juhtunud. Ostan neid endiselt kokku ja kui enne ootasid nad lugemist riiulil, siis nyyd kannan neid lihtsalt endaga kaasas. Nagu mul veel vahe asju kanda oleks!

FOTOD

06.-09.dets Kuala Lumpur

Malaisia on mind yllatanud. Inimesed, kellega olen suhelnud, on avatud ja tolerantsed ning palju reisinud voi vahemalt ylejaanud maailmas toimuvaga kursis.

Kuidas ma na"pud riisi sisse toppisin

Lyhidalt. Lennukis istus mu korval vanem mees Hussin, kes noustas, kuhu voiksin Malaisias minna. Kuala Lumpurisse (KL) maandudes oli pime ning sadas vihma (pole viimast ammu nainud). Jargmine hetk olin Hussini, ta naise ja tytrega nende autos ning soitsime yle poole tunni KL keskuse poole. Mis siis, et nende kodu jai hoopis teises suunas. Nad otsustasid mu kylalistemajja ara viia ning tee peal soogipeatuse teha. Laksime Malaisia-India soogikohta ning laua taha istudes kysis Lisa (tytar), et kas ma olen nappudega soonud? No ma olen sellest kuulnud... Proovisin siis jarele. Votke homme louna ajal enda ette taldrik riisi ja kalaga ja pange napud sinna sisse ning andke mulle teada, kuidas teie keha sellele reageerib, sest minu kasi ei tahtnud alguses mitte sooki puutuda (ma arvan, et see on meie soogikultuuris koige ebaviisakam tegevus yldse) ja kui ma lopuks suutsin sormed riisi ja kastme sisse toppida ning suu suunas tostsin, pudises pool suutaiest taldrikule tagasi. Aga lahe kogemus igatahes.

Ma olin nii siiralt yllatunud ja tanulik nende perele, et ei oska oelda muud kui, et olen veelgi enam kui enne veendunud, et inimesed on oma olemuselt head. Hussin tootab kaubaveo peal ning on to"o" tottu enamus elust reisinud. Norija, ta naine, tegi enne pensionile jaamist sama tood kui mina ehk oli treasurys rahaturgude peal. Neil on 2 tytart ja 2 poega ning korvalt vaadates hoiavad nad vaga kokku. Vot sellist esmakohtumist moslemitega ei oleks kyll osanud oodata.












Veel yks kohtumine

Parast pikka paeva linna peal soin ohtust kohalike soogikohas hotelli korval (Muide Cosmopolitan hotell Chow Kitis on vaga puhas, odav ning internet kiire ja tasuta). Kohalike soogikohas soomine on saanud tavaparaseks (olen vist nyyd normaalne seljakotiga randaja :). Sook on hea ja odav ning kunagi ei tea, kellega jutule saad. Phnom Penhis viimasel paeval sain kohalike soogikohas dollariga super kala ja riisi ning koige tipuks jaakohvi kondenspiimaga, mis viis keele alla). Nii siis soin siin hotelli korval (ca 30 lauda a la nagu ollesummeri telgis ja ainult mehed. Naised vist ei soo siin...) ja nagin yhes lauas huvitavat vanameest. Pakkusin, et austraallane. Tundus, et teda huvitas samuti, kes ma selline olen ning kui olin naeratanud ja noogutanud tere, siis kutsus ta mind nende lauda. Wan Ghazali on 77 aastane paljureisinud lahe onu ning siiski kohalik (Tai piiri aarest. Kaabu ja hallid juuksed petsid mu ara). Ta on 25 aastat vorpinud mingit vererohtu teha ja seda siis igale poole Aasiasse myynud. Raagib jumal teab mitut keelt ning aaretult avatud. Kutsus mind kylla enda kodukohta. Kuna mul oli nii kui nii plaanis sinna kanti minna, siis kui koik hasti laheb, lahen ytlen talle uuesti tere.

Parast viimaseid paevi ja tegelikult ka pea kahte kuud tahaks oelda, et 1. naeratus on rahvusvaheline keel ja arge pahandage, aga mulle tundub, eestlased ei praktiseeri seda voorastega vaga palju (voimalik, et asi oli lihtsalt minus). Olen nyyd juba mitmeid kordi proovinud ja voin kinnitada, et voorastele naeratamine ei tapa. 2. Isegi kui karmasse mitte uskuda, siis teiste siiras aitamine voib kellegi paeva oluliselt paremaks muuta ning toenaoliselt abistaja paeva mitte sugugi halvemaks.

03.-06.dets Phnom Penh

Tervitused suviselt soojast Kambodzast!

Uskumatu, et teil talv ja joulud lahenemas. Voiks ju lausa igatseda PöFFi ja glöggi jms jarele :) Ma tagasi pealinnas. Siin ka joulukaunistused, kuid 30 kraadise kuumusega ei lahe pilt mitte kokku. Seekord kaisin kohtades, kuhu eelmine kord ei joudnud ning sulandusin kohalikku elurytmi. Roller on siin asendamatu liiklusvahend ning kohalikud moto-juhid on naljakad. Leppisin kokku hinna palee juurest Narinisse (kylalistemaja) 1$, kuid kuna poiss ei teadnud, kus see on siis sain 1$ eest ca poole tunnise soidu mooda linna. See on taiesti tavaline, et juht teeb nao, et koik on ok ja soidab siis sihitult mooda linna. Ytled neile "Narin guesthouse" ja nemad "yes yes" ning ootavad, et sa neid siis ise juhendama hakkaksid. Keelumark tahendab ainult seda, et enamus autosid tuleb vastassuunast ning punane tuli tahendab, et kui lased signaali, siis sul on pohimotteliselt ikkagi oigus soita. Lahe!

Kehale ja vaimule

Mu juuksed olid kohutavad. 3 kuud ei olnud kaare nainud (see on viimane piir) ning pidev paike oli nad tuustideks muutnud. Palusin Davidil (vaga tore poiss Narinist, kes on parim moto-juht seni) viia mind juuksurisse. Hoidsin hinge kinni. Ega see ei ole nalja asi lasta Kambodza tydrukut terariistadega oma juuste kallale ja kui ta ytles, et on 21.aastane, siis hingasin rahulikult sisse ja valja ning lootsin parimat. Ei olnudki hullu. Töö kiire ja korralik ning arve 3$. Juuksuri arve 3 kuud tagasi yletas selle summa 10 kordselt. Pole paha.

Nii siis kuna eelmine kord jai Phnom Penhis pimedate massooride juures kaimata, siis see viga sai parandatud. "Seeing hands" on vaga populaarne, nii et aeg soovitav ette kinni panna. Massaaz oli super! Samuti sai nyyd haiglas kaidud, et verd anda. Yllatus, hemoglobiin oli seekord piisavalt korge.

Raha andmine lastele

Arvasin, et on hea mote, kui osta laste kaest kaekette vms, kuid nyyd naen ja kuulen igal sammul, et lastele raha andmine tagab ainult selle, et nad ei lahe kooli, vaid jaavadki tanavale myyma. Kambodzas on kymneid erinevaid organisatsioone, kes toetavad organiseeritult tanavalapsi jt abivajajaid. Oigem on toetada neid organisatsioone, syyes nende restoranides, soites taksodega, mis ettevotmisega seotud voi ostes kasitood vastavatest poodidest.

Emban!
Helen

30.nov - 02.dets Kampot, Kep

Kampot

Taksos (tavaline 5kohaline auto) yle 2 tunni. Esimene rida: juht - vaiksemat kasvu mees, tema korval kohaliku kohta hiiglase kasvu mees, kes aeg-ajalt tundub toetavat pea juhi olale. Suure mehe korval vanamees, kes lakastab ja sylitab vaheldumisi. Tagarida: Minu korval prantslastest paar ning teisel pool noor kohalik tydruk, kes lakastab vahetpidamata. Kaks asja, mis mulle ei meeldi - kui keegi matsutab, kui mul on koht tyhi ning kui keegi mulle nakku lakastab. Vaga hull soit ei olnud, sest yks kannikas sai siiski istmele toetada ja see ju parem kui mitte midagi.

Kampot asub joe aares, mille taustal ca 1000m maed. Omamoodi armas linn, aga suurt midagi teha ei ole. Teisel paeval laksin koos rahvusvahelise grupiga veoka kastis Bokori mae tippu prantsuse koloniaalaegset maha jaetud linna vaatama. Loksusime ligi 3h yles. Mae tipus on kasiino, voi mis sellest alles, ning vaade on kaunis. Kohtasin juhuslikult kahte Eesti meest, kes kui nad ka olid mind nahes roomsad, suutsid seda harukordselt hasti varjata. Mis vark eestlastega on? Ma pole veel nainud, et yhegi teise rahvuse esindajad, oma kaasmaalastega kohtudes ei suuda isegi naeratust teeselda.


Krdi koerad

Koerad on Aasias igal pool ja nad on rahulikud... kuni paike on taevas. Jalutasin Kampotis ohtul kylalistemajja ning yks koer hakkas haukudes minu suunas tulema (kuna olin juba kuulnud yhte lugu, kus koerad tydrukut piirasid, siis teadsin mida oodata). Jain seisma (nyyd tean, et see ei ole oige samm). Koer lahenes haukudes ja ahvardavalt ning eemalt oli kuulda, et neid on veel tulemas. No tanav oli pime, vaga pime. Ainult valgus akendest. Tegin liigutuse, nagu votaks kivi, mis ehmatas nad hetkeks eemale, kuid mitte piisavalt kauaks. Ega ma ei tea, kas nad karjas olles tegelikult ka midagi teeksid, aga ei tahtnud ka proovida. Yks mootorrattur soitis mooda ja ma lehvitasin, kuid ta ei peatunud. No nii nad siis lahenesid ja mina seisin 2 kivi kaes plaaniga, et virutan esimesele, kes lahedale jouab. Onneks pooras motikas ymber ja koerad taandusid. Ta pakkus, et viib mu ara. Olin tanulik, mis siis, et soit oli ca 50 meetrit. Krdi koerad, nad ei meeldi mulle. Jargmisel ohtul oppisin Julienilt (prantslane Bokori retkelt), et seisma ei ole motet jaada. Koerad teevad lihtsalt ahvardavat haalt, aga jargi ei viitsi tulla.


Kep

01.dets soitsime Julieni (34.a prantslane, webi disainer), Permineder (23.a Iisraelist sojavest ja peale randamist kunsti oppima) ja Yairiga (22.a Iisraelist, sojavaest randama maaramata ajaks) Kepi, mis on vaike linn rannikul. Koht on vaga vaike ja kuna mul oli ajaga kitsas, siis ei lainud ka paevasele reisile lahedal olevale saarele, mis oleks ehk kohale volu lisanud. Mangisime pool paeva kambodza kaardimangu, lugesime ja suurt midagi ei teinud (vaim ja keha olid Bokori retkest 2 paeva kurnatud). Kurb syndmus oli see, et minu Chiang Mais ostetud platud (ca 11krooni), mis mulle vaga meeldisid, laksid manala teed...Poetasin pisara, kuid midagi ei olnud teha. Tundsin juba igat kivi oma kannas ning ohtul magama minnes tundsin igat sammu, mis oma ca 13kg kotiga 30 kraadises kuumuses tol paeval tegin.

Krdi ahvid

Jalutasime Julieniga ohtul turule ja nagime metsa vahel tee aares ahvi peret. Nii armas... Ei ole! Ahvi ema arvas vist, et tahame ta lapsi kaasa votta, kui meid lahenemas nagi. Ta ajas silmad 3 korda suuremaks, kui muidu ja vottis sisse rynnakupoosi. Jaime seisma. Onneks tuli auto ja yritasime teiselt poolt teed auto varjus edasi minna. See loppes sellega, et kui auto oli moodas, olime ahviga kohakuti ja ta silmad olid endiselt róngas, nagu oleks mingi aine moju all. Nii siis ma haarsin JÄLLE kivi jarele ja kiirendasin sammu. Aga ma ei olnud ju yksi! Voiks arvata, et Julien kui meesterahvas laseb mul ette minna ja jaab minu ning ahvi vahele, et mind vapralt kaitsta? Ei, ta tegi korra ahvile kurja haalt ja jooksis minust 5 sammu ees pool! No andke mulle andeks, aga ma ei oska sellistest meestest, kes mind ahvi kyysi jatavad, midagi arvata.


http://picasaweb.google.com/Helen.Ree/2007_11_30KampotKepPhnomPenh02

28.-29.nov Sihanoukville

Minu uus sober

Bussisoit Phnom Penhist Sihanoukville kestis ca 4h. Mul onnestus tagareas istudes saada endale uus Kambodza sobranna. Tydruk minu korval pakkus mulle greipi ja ma talle, mis iganes mul pakkuda oli ning jargmine hetk asusime vestlusesse, kui nii voib oelda. Nappude peal naidates fikseerisime vanuse ning raakisime erinevatel olulistel teemadel nii palju kui see on voimalik ilma, et mina raagiks khmeeri ja tema inglise keelt. Naljakas, aga see 0n voimalik. Sopruse kinnituseks kinkis ta mulle vaikse karvase manguasja, oma pildi (mul oli vastu anda ainult passipilt - kes mu passipilte nainud, see teab, et neid vaga kinkida ei ole motet) ning toetas pea mu olale ning lasi telefonist yle terve bussi (ilma, et ta ise sonadest aru saaks) "I'm a big big girl, in a big big world" hehee, palju mooda ei pannud :). Ah jaa Reimau 0n 24.a. Vahetasime tel.nr ja ta tahtis, et ma helistaks jargmine paev, kui randa lahen. Minu kysimusest, et kuidas me telefonis suhtleme, ta end hairida ei lasknud.


Sihanoukville

Sihanoukville on armas, kui minna linnast valja kalurikyladesse. Linn ise ning eriti pohirannad vaga muljet ei avalda. Baarid on yksteise kyljes kinni ja ohtul rannas syyes tuleb leppida sellega, et kuuled miksi 2 voi 3 erineva baari muusikast. Rand on tuledes nagu joulupuu, aga mitte o~dusalt nagu Ko Chang. Paeval on tunne nagu oleksid kaubanduskeskuses ja SPA's. Vahetpidamata pakuvad lapsed kaekette, salle ning vanemad naised manikyyri, pedikyyri ning aeg ajalt kysivad moned kerjused raha. Eks koik tahavad elada, aga kui koigile midagi anda, siis olen varsti ise kaekette pakkumas voi tagasi kodus.

Rand kuhu koik turistid jooksevad (Serendipity) on ylerahvastatud ja veel mottetumaks tegi selle asjaolu, et paev enne meid saabus USA merevaelaev 1500 merevaelasega. Uskuge mind, see ei ole "juhhuuuu situatsioon" :) Enamus neist on 20ndate alguses ning tais arusaamatuid tattoosid ning alkoholi. Ei midagi roomustavat.

Kaisime Amyga kohalikus kinos, mis eestlaste ehitatud kylalistemaja juures ning kuulub ameeriklasest Christoferile, kes on vaga muheda olemisega. Kino on lahe. Kohalikke eestlasi kohata ei onnestunud, kyll aga 3 naist keda kohtasin Battambangis.


Eriline ameeriklane

Tana hommikul ytlesin Amyle head aega. Tal oli aeg koju tagasi minna. Ma ei maleta, kui palju ma temast kirjutasin. Ta on 23 ja kindlasti mitte tyypiline ameeriklane, nagu ma neid seni kohanud olen. Ta on lahe ja sydamlik ning aaretult laia silmaringiga. Reisinud alates 17ndast eluaastast risti-rasti labi Pohja-Ameerika, opetanud inglise keelt Aafrikas, rannanud Euroopas, elanud paar kuud Mehhikos ning viimati tootas laeval, mis korraldas ekspeditsioone fotograafidele ja loodusuurijatele Alaskale. Ausalt oeldes oli hetki, kui kadedusepisik mind hammustas, sest polnud yhtegi inimest, kellega ta yhist teemat ei leidnud voi kelle kodukohast ta midagi ei teadnud. Oppisin palju tema kaudu enda kohta ning kuna ta on taimetoitlane (aga mitte karsklane :), siis muutus natuke ka minu menyy (ei, ma ei hakanud taimetoitlaseks, lihtsalt lopetasin ogimise ja 3 kaigulised soomingud). Suht toenaoline on, et me teeme veel nii monegi reisi koos.

Comments:

• Elasime SeaSun guesthouse'is, mis oli vaga puhas, ranna lahedal ja normaalse hinnaga.


• Lemmik soogikohaks oli Bayon. Super teenindus, super sook ja head hinnad. Amok (kohalik sook) on vaga maitsev enamustes kohtades.

24.-27.nov Kompong Chhnang, Phnom Penh

See on olnud yks ytlemata pikk nadal tais emotsioone yhest aarest teise - alates kohalike laste ning vanemate reaktsioonist vaikestes linnades, kui meid naevad, mis enamasti on aaretult positiivne ja uudistav; veefestivalist osasaamine erinevates linnades, millele panid punkti pidustused Phnom Penhis, mis meie linna saabumise paeval olid saavutanud viimase paeva haripunkti ning emotsioonide jada lopetuseks õõvastav tunne, mis jargnes Pol Poti reziimiga seotud paikade kylastamisele.

Olen endiselt arvamusel, et Kambodza on aaretult armas riik, mis yletab igati minu esialgsed ootused. Inimesed on abivalmid ja siirad ning arhitektuur on suureparane nii Angkoris, kui ka Phnom Penhis. Viimase tanavad on aaristatud prantsuse koloniaalperioodist majadega, mis minule meenutavad Toskaanat (toenaoliselt sarnane Prantsuse Rivierale) ja jatavad linnast romantilise mulje. Turiste on pealinnas veel suhteliselt vahe (joeaarsed baarid on neid tais, aga mujal peale Kuninga palee ei ole vaga kohanud) , kuid toenaoliselt mone aasta parast on olukord teine.


Kompong Chhnang

Vaike linn Tonle Sapi jarve aares. Veetsime seal Amy (ning Martina ja Allaniga, kellega teel tutvusime) vaid yhe ohtu ja jargmise hommiku. Sellegi poolest jai sydamesse soe tunne, sest hommikul lasime motikamehel meid jarve aarde turule ning vaiksesse kylla viia. Tundub, et koik inimesed myyvad turul midagi, aga kes ostab, seda ma ei tea. Jarveaarne kyla oli armetult armas. Kylalapsed ei tahtnud meie ymbert kaduda, sest fotokas tegi jalle oma too. Alatu viis kohalikega kontakti saavutada. Isegi ca 70a naised olid lobustatud oma pildi nagemisest. Linnas oli peale meie 4 vist veel 2 turisti ehk suhteliselt vaikne koht.




Phnom Penh

Eile joudsime pealinna. Kuna veefestival oli rahvamassid kohale ajanud, siis bussiga keskusesse joudmine oli raskendatud. Tohutu moll. Panime kotid Narini hostelisse ara ja laksime pidustustest osasaama. Nagime festivali loppu, milleks oli ca 15min ilutulestik ning samal ajal soitsid mooda joge suured valgustatud laevad. Loomulikult pidime Amyga joe aarest koigiga samal ajal ara tulema, mis loppes tunnise kohapeal tammumisega.

Hommikul aratus 5.30 ja joe aarde tai chi trenni vaatama. Veel yks asi, mis mulle Kambodza juures meeldib. Alates hetkest, kui paike silmapiirilt piiluma hakkab, kogunevad parkidesse ja joe aarde kohalikud: kes jooksma, kes jalutama, kes voimlema, kes grupitreeningutest osa saama. Super! Oleks Eestis ainult sama paiksepaisteline ja soe ilm kyll siis... hehee magaks ikka kuni viimane hetk toole minna.

Jargnes Pol Poti reziimiga seotud Choeung Eki (Killing fields) ning Tuol Slengi muuseumi (kool, mis reziimi ajal koonduslaagriks muudeti) kylastamine. See oli absoluutselt òòvastav. Pealuud, fotod, film, ohkkond. Lihtsalt arusaamatu, kuidas on voimalik, et 2 miljonit inimest tapetakse ilma, et Laane riigid sormegi liigutaks. Kambodza on mones mottes nagu Eesti, mis jaanud sodivate riikid haardesse, kuid nende ajalugu on veelgi mustem. Alates iseseisvusest on jarjest tervitatud uusi valitsejaid, lootuses, et iga jargmine parema tuleviku toob, kuid yks on olnud hullem, kui teine. Halenaljakas, kuidas Laane riigid nagid Punaste Khmeeride revolutsiooni kui positiivset nahtust (revolutsioon=demokraatia?). Ka siin jargnes revolutsioonile "Demokraatliku" Kambodza valja kuulutamine, mis ju kolab hasti, ainult et teistes demokraatlikes riikides ei tapa lapssodurid koiki, kes neile ette jaavad ja parteijuhtides ebakindlust tekitavad oma hariduse voi lihtsalt juhtide paranoia tottu. Sonad on tahtsusetud, teod on need, mis raagivad. Parast tanast hommikut ja ka pilte vaadates on hinges halb tunne ja ainus sona, mida tahaks oelda, on 'ja"lk'. Punkt. Loodetavasti on tanased juhid paremad, kuigi iga teine kohalik mainib korrumpeerunud ametnikke.

23.-24.nov Battambang

Reedel votsime ette paadireisi Siem Reapist Battambongi. Reisiraamatutes nimetatakse seda soitu kaunimaks Kambodzas. Soit kestis 7h mooda Sangkeri joge ning silme eest jooksid labi stseenid, kui postkaardid. Kalurid lastega kala pyydmas, nende armetud elamised jne. Lugesime ja pildistasime joudumooda. Todesime Amyga, et Battambong meeldib meile. Turiste on vaga vahe ja see oli esimene kord, kui kohalikud meid kui tulnukaid jalgisid.

Teistsugune pidu

Novembri lopp on vahemalt Tais ja Kambodzas kohalikele oluliste pidustuste aeg - toimub veefestival ning taiskuupidu. Kui Taid kylastavad turistid raagivad taiskuu peost, siis tahendab see igakuist yritust taiskuu ajal, yhel Louna-Tai saarel ning kus pohirohk on monuainete tarvitamisel. Kohalikel on asjast teine arusaam. Toimuvad mitmepaevased pidustused, tantsu, laulu, voistluste ja vanade traditsioonide jargimisega, millest meil lisaks paadivoistlusele Siem Reapis, onnestus ka Battambongis osa saada.

Jalutasime Amyga ohtuhamaruses mooda suvalisi tanavaid ja sattusime yhe suure templi hoovi. Pidasime juba ammu plaani, et yks hetk istume maha ja peame munkadega vestluse teemal, miks nad arvavad, et meie peaksime vastutama praegult oma eelmises elus tehtud halva eest, sest tegelikult ka me ei maleta mida ja millal me eelmistes eludes tegime. Nii siis paar noort munka tulid meile templi juures vastu ja me palusime neil paari kambodzakeelse sona haaldus oelda. Mungad tahavad hirmsasti inglise keelt harjutada, mistottu nendega jutule saamine ei olegi vaga raske. Siiski tundus mottetu laskuda filosoofilistesse teemadesse ja raakisime rohkem elust kodus jne. Yks hetk kysis yks poistest (koik 20 ringis), et kas tahame nendega taiskuupeole minna. No miks mitte! See oli esimene kord, kus ma laksin peole 6 mungaga :) Pidu toimus yhe templi hoovil, kuhu oli kogunenud suur hulk kohalikke lastega. Lopuks ometi voisime teha lastest ja munkadest pilte, tundmata seejuures piinlikkust. Lapsed sattusid hasarti, kui nagid fotoka ekraanil ennast ja ykshetk olin ymbritsetud vahemalt 15 lapsest, kes siis paarikaupa poseerimas kaisid. Kohal oli ka kohalik televisioon, nii et pakun, et ma olen oma debyydi Kambodza tv's nyyd ara teinud. Vaidetavalt olime esimesed turistid, kes nende peol kaisid. Kui munkadega peolt tagasi jalutasime kysisid nad esimese asjana "Kas olete onnelikud?". Hehe voi veel, naeratus suult ei tahtnud mitte kaduda. Nii vahe on onneks vaja ja nii armas, et on inimesi, kelle jaoks on oluline, et teised oleksid onnelikud.

Eestlased

Seni ma yhtegi eestlast kohanud ei olnud (kohtasin inglasi, kes vaidetavalt igal pool eestlasi kohtasid) ja loomulikult toimus minu esmakohtumine Battambangi hostelis. Vaga ootamatu nii minule kui ka neile, sest minu tere peale tuli vastuseks "hello":)


Comments:

• Paadireisi vottes tasub jalgida, et oleks ikka korralik firma

18.-22. nov Siem Reap

Nii siis, Kambodza - see riik, kuhu pidime Mirjami, Tuuli ja Jaanusega joudma... Lopuks 1 kuu hiljem olen kohal. Ei lainud aastatki :)

Soit Siem Reapi

Tee Taist Kambodzasse on pikk ja voib-olla on mottekam votta AirAsia, kui buss voi vahemalt mitte organiseeritud buss. Soit piirini laheb libedalt, kuid piiripunkti yletamisest alates on yks pikk ootamine ja loksumine. Ootad passikontrolli jarjekorras; ootad, et teised, kes sinuga samas bussis, labi saaksid; ootad bussi jne jne. Koik see tundub olevat vajalik selleks, et voimalikult hilja sihtpunkti jouda, et poleks energiaraasugi, et ise elamist otsida. Kui me lopuks bussi saime, hakkas juba pimedaks minema ja kallas nagu oavarrest. Tee on KOHUTAV (mitte ykski Eesti pollutee pole ka nii halb) ja see peaks olema tee suurimast Taiga yhendavast piiripunktist Kambodza yhte peamisesse turismipunkti. Vaidetavalt on selle taga kohalik lennufirma, kes omavalitsuse ara ostnud, et inimesed ei viitsiks bussis loksuda. Tee oli pikk, mudane, vihma kallas ja ei olnud vaga virk tunne. Ausalt oeldes oli natuke ko~he. Ymberringi tyhi va'li ning suured veelombid. Loksusime nagu pesumasina trumlis. 2 h enne kohale joudmist laks bussirehv katki. Loomulikult. Olime sunnitud ootama ja sooma nende valitud kohas. 17h parast Ko Changilt lahkumist joudsime sihtpunkti - surmvasinud. Minu korval istus terve tee USAst Amy, kes lihtsalt tundub olevat mina, aga 2 aastat noorem. Huvitav on raakides todeda, kuidas samasugune elutee on kujundanud nii sarnased inimesed - samad motted, sarnased kaitumismallid, sama maitse. Ta meeldib mulle :).


Esmamulje Kambodzast

Minu esmamulje Kambodzast on suureparane. Juba piiri yletades oli naha, et see on osa Aasiast, mis mulle meeldib. Tohutu sagimine, liiklus, inimesed - koik tundus nii uus ja huvitav. Kaisime turul ja soomas Amyga. Parimad spring rollid, mida olen seni soonud (ja uskuge mind ma olen neid vaga palju soonud). Turul on imeilusad ehted ja tikandiga riided. Inimesed tunduvad ehedamad, kui Tais. Nad kyll ei naerata nii palju, kuid kui naeratavad, on see siiras. Moistan, miks oeldakse, et Angkor Wat on Kagu-Aasia parl. Ma olen inimestest, hoonetest, skulptuuridest teinud nelja paevaga nii palju fotosid, kui senise reisi peale kokku.
Et mulje liiga yhekylgseks ei jaaks, siis natuke on ka hairivat. Tundub, et igal Aasia riigil on oma slogan ja Siem Reapis ohtul magama minnes kolab endiselt korvades - leeeeiiiiddiiiiiii, uaaan dolllaaaaar. Ma pole end kunagi veel sellise daamina tundnud, kui siin. Mis tegelikult hairib, on see, et koik maksabki 1 dollar voi rohkem (no vaga kaugele muidugi ei ole viitsinud minna odavamaid asju otsima), ehk Siem Reap ei ole kohe kindlasti Aasia moistes odav, kuid usun, et ylejaanud Kambodza on. Erinevus Taiga on veel selles, et kuna teed on vaga tolmused voi yldse ilma asfaltkatteta, siis oleme Amyga pidevalt yhtlase oranzikas-pruuni jumega. Onneks oranz sobib mulle.


Angkor Wat

Arkasime esimesel hommikul kell 6 ja jargmisel kell 5, et ikka kindlasti paiksetousu pilte saada. Arvate, et linn oli tyhi ja ainult mina, Amy ja meie tuk tuki mees Mao olid yleval? Vale! Linn oli nagu Tallinn kell 8 hommikul ja turistid olid Angkor Wati peatempli juures juba kohad sisse votnud. Turiste on palju. Kaisime mitmete templite juures ja tuleb noustuda - Angkor Wat on absoluutselt voimas. Siiski ei olnud see peatempli voimsus, mis mind hingetuks tegi, vaid vaike Banteay Srei tempel, mille seinad on kaetud fantastiliste religioosse sisuga kaunistustega.

Liikluskeerises

Oma viimase Angkori paeva tahtsime teha ratastel. Plaan oli soita linnast valja 3 vaikest templit vaatama. See on voimatu. Andsime alla parast seda, kui Amy kahtlustas, et yks suur rekka tahtis tast yle soita. Tegelikult ei ole asi nii hull. Tuleb lihtsalt hinge kinni hoida ja teha nagu, et sa teaksid, mida teed. Olen taiesti kindel, et neil on 10 korda vahem liiklusonnetusi, kui meil, sest koik on koguaeg valmis, et keegi soidab vastassuunas voi hyppab jumal teab kust tee peale. Me pikka soitu ei teinud. Istusime joe aarde maha ja meie onneks algas just paatide (ma ei tea, mis nende nimi tapselt on) voistlus. Kohalikud tahistasid paadivoistlusega veepaevi ja tund hiljem oli terve joe aar sagimist tais ja meie saime sadu fotosid teha. Keegi peab neid nyyd hakkama yle kaima...

17.nov Ko Chang - dzunglis

Olen kuu ringi rannanud. Hetk, mil Tallinna lennujaamast startisime, tundub justkui pool aastat tagasi. Samas on kuu nii kiiresti lainud, et ei taha yldse moeldagi. Zoran, kas esimesed kuupaevad, mis kihlveokontoris minu Eestisse tagasi joudmise kuupaevale pandi on kaes? :)


Kadunud 60 sekundiga

Eile ohtul vaatasime poistega yhes soogikohas "Ocean 13". Suur ekraan, lamamisdiivanid, padjad ja tuul, mis vaikselt kohta ymbritsevat merekarpide kardinat ko~listab. Ma ei vasi kordamast, et palju ei ole onneks vaja. Peale seda laksime vaatama, mis Lemontree pidu endast kujutab. Mis ta kujutab. Ei midagi. Juba nende flaier ytles tegelikult koik, mida oli vaja teada - "mangime popi, rocki, drum 'n base, r&b jne jne". Kui hea saab ikka yks pidu olla, kus iga 2 loo tagant stiili vahetatakse? Hullem kui Bonnie & Clyde. Asi sai siiski hullemaks minna, sest Wesley unustas rahakoti wc'sse ja paari minuti pararst tagasi minnes seda loomulikult enam ei olnud. Pass, iPod, raha...koik lainud. Mis pidu seal enam... Laksime tagasi, lootes, et homme on parem paev.


Helen dzunglis vol.2

Hommikul oli varajane aratus. Laksime dzungliretkekle. Kui Chiang Mais tahendas see suht turistilikku retke ho~redas dzunglis, siis see oli dzunglimatk nii nagu enamus meist ette kujutab. Grupp koosnes meist neljast ning meie giidist, kes ei raakinud sonagi inglise keelt. Kastikas viskas meid suvalises kohas keset teed maha ja ronisime puude vahelt dzunglisse, kus oli vaevalt mingit teerada margata. Algas korralik matk ylesmage. Ma hingeldasin parast 10 minutit ning veepudel oli poole peal enne, kui me mae tippu joudsime. Giid tombas terve tee yles ning ka mae tipus vaadet nautides vahet pidamata suitsu, samas, kui meie 4 suutsime vaevalt normaalselt hingata. Vaade oli ronimist vaart. Sukeldusime jalle dzunglisse ja leidsime eest sympaatse tai vanamehe relvaga, kes toenaoliselt meid ootas. Tapsuslaskmine. Nad panid ca 5 kuuli jahipyssi , mis toenaoliselt yle-eelmisest sajandist. Poisid lasid puu kyljes rippuva paberi ribadeks. Onneks ma ei pidanud ka habi tundma, sest ju need 5 kuuli lendasid koik erisuunas ja yhel onnestus ikka paberit tabada :D. Louna kose juures, veel tunnike mooda mage yles-alla ja kui ma arvasin, et see oli dzungel, siis nyyd laks veel paremaks! Giid vottis valja suure noa ja asus teed raiuma labi tiheda vosa. Hehhe vot see oli lahe. Kykitasime keset dzunglit, ymbritsetuna vihastest moskiitodest ja ootasime vaikselt kuni giid mingi vilega lendoravaid valja kutsus. Parast matka istusime giidi perega nende ouel ja ta toi meile mingi purgi juurikatega - kohalik naps (viski?). Vot seda ma nimetaksin dzunglimatkaks. Vol 1 oli dzunglimatk jutumarkides.


Magan kunagi hiljem

Alguses plaanisin peale matka Trati soita ja siis jargmine paev Kambodzasse, aga kuna hostel korraldas otse transporti Kambodzasse 7.15 jargmisel hommikul, siis otsustasin selle kasuks ning kuna eelmise ohtu pidu laks ka hukka, siis oligi otsustatud. Laksime Treehouse (iga ohtu on vist erineval kohal Lonely beachil oigus pidu korraldada) on lahe koht suureparase muusikaga. Lopuks ometi sai hingetuks tantsida. Muusika oli algusest lopuni hea ja kui selgus, et Marc tantsib salsat, siis pohimotteliselt rohkem ei olnudki vaja, et peo lopuni vastu pidada. Ja kuna kell oli 6, siis polnud nagu motet enam magama ka minna. Panin asjad kokku, ootasin natuke ning natuke peale 7 oligi buss kohal. Ronisin kalapilk ees sisse ja asusin Kambodza poole teele.

14.-16.nov Ko Chang

Minu elu pikim paev

Kolmapaeva hommikul alustasin matka Tai teiseks suurima saare -Ko Changi suunas. Kell 10 hommikul kaisin mooda turismipunkte, et uurida minibusside hindasid ja aegasid. Tulemus - koik bussid alates 600B ja laksid hommikul ara. Pattayale ma jaada ei kavatsenud, nii et asusin kohalikku bussi otsima, mis mind edasi viiks. Kanchanaburis kohtusin Erawani kose juures Iisraeli poisi Avieliga, kes samal ajal plaanib Kambodzasse minna, kui mina ja leppisime kokku,et ehk Ko Changil naeme, kui sattume samal ajal seal olema. Ta oli juba kohale joudnud, mina olin kell 12 endiselt 200km kaugusel Pattayal. Joudsin n.o bussijaama, mis tahendas, et kiirtee aares on yks koht, kus bussid peatuvad. Kuidas yks mitte kohalik peaks teadma, et buss Trati (kust paat Ko Changile laheb) just antud kohas peatub, ma ei tea. Igatahes,kui ma poest valja tulin, kus joogivarusid taiendasin, muigas yks kohalik ja kysis, kas lahen Trati ning teatas sama irvega, et buss laks ara, kui ma poes olin ja tana rohkem otse busse ei ole. No kui ei ole, siis jarelikult lahen kuhugi mujale. Onneks leidus aaretult abivalmis kohalik mees, kes kais ja raakis u 5 erineva kohalikuga, et teada saada, kus siis tapselt bussid peatuvad ning kuna 14.30 buss Trati oli vaidetavalt tyhistatud, siis ei jaanud muud yle, kui yritada Trati jouda labi 3 erineva linna ja 3 erineva bussiga. Samal hetkel tuligi buss Rayongi. Tanasin abivalmis tai meest (luban, et aitan ise edaspidi eksinuid ja kui naete, et keegi suure seljakotiga abitult keset Tallinna vanalinna seisab, siis ta ei pane pahaks, kui te kysite, kas saate aidata) ja laksin bussile. 1.5h loksumist ja joudsin Rayongi. Kysisin piletiputkas, et kust laheb buss Chantaburisse ja tadi kargas putkast valja ning jooksis bussi suunas, mis just soitma hakkas, et see mulle peatada..lahe :) Nii siis jargnes 2h loksumist. Iseenesest mulle meeldib see hetk, kui oled bussis voi lennukis vms - tunned, et oled teel kuhugile tundmatusse kohta ja saad rahus lugeda ning olla oma motetega. Parast 2h loksumist joudsin Chantaburisse, kust buss Trati tunni parast. Soin oma louna ning loobusin plaanist tana Ko Changile jouda, sest praam peale pimedat vist ei soida ja polnud lootustki valges Trati jouda. Jargnes 1.5h loksumist. Aju hakkas vaikselt lyhisesse minema paeva jooksul kogunenud stressist ning hispaania keele sonadest jms.Nagu arvasin, joudsin Trati pimedas. Yritasin koigepealt selgusele jouda, et see ikka on Trat. Bussile oli vastu tulnud hunnik taksosid (kastikad) ning yks taksojuht kysis mitu korda, et kas ma lahen Ko Changile. Kuna ma olin pohimotteliselt 9h seigelnud ja saarele joudmise motte maha matnud, siis alguses ma ei saanud yldse aru, mis krdi Ko Chang (mingi kylalistemaja???). Ytlesin, et Trati tahan. Istusin tyhja taksosse (eks nad koik keskusesse ju lahevad) ja sama mees tuli uuesti, et kas lahen Ko Changile. Mina: jaa jaah vii mind Ko Changi jah... Kui takso tais ja liikuma hakkasime, yhendasin alles ara, et ja jah sinna ma ju esialgu tahtsin minna toesti! Taitsa tainas ikka! :) Taksos oli 3 ameerika tydrukut,2 vene tydrukut ja vene poiss (arvasin, et ta vene tydrukutega, kuid hiljem selgus, et Wesley on inglane, mitte venelane :) Ja uskumatu, aga pool 8 asus praam Ko Changi poole teele.

LOPUKS! Ko Chang!

Saarele joudes oli uus takso vastas, kes kysis hingehinda... No natuke saime alla, aga mitte palju. Kotid visati enamustel katusele ja asusime teele teisele poole saart. Olime ameerika tydrukutega jutule saanud ning yks hetk lendab midagi suurt takso katuselt pimedusse ja ainult meile jargi soitva auto tuled valgustavad seda musta tompu, et me naeksime, kuidas sama auto jargmisel hetkel sellest yle soidab. Ainus mida suutsin hyyda, oli "not my bag please!!!" (vaga eestlaslik voi mis? :) "vene" poiss laks valja ja ma laksin talle jargi, et tuvastada - loooomulikult on see minu kott, millega ta tagasi tuleb. Tundus, et koik on siiski yhes tykis ja kott ei ole ristkylikuks moondunud. Tanasin poissi. Ta suht vaikne. Juurdlesin enne ta T-sarki vaadates (Jeesuse pilt ja kiri "God is coming back"), et huvitav, kas ta on katoliiklane, kes eesmargiks votnud reisida mooda maailma ja info igale poole edasi viia? Siis markasin, et suure teksti all on vaiksemalt "look busy", mille peale ma lihtsalt sydamest naerda tahtsin ja lootsin vaga, et see on ikka naljana moeldud. Niii.... joudsime siis sihtpunkti (Lonely beach) u 9 ohtul. Wesley (God is coming poiss - Wesley) laks sooma ja meie 3 ameerika tydrukuga asusime hostelit otsima. Lonely beach ei olegi nii yksik ja toa leidmine tundus voimatu. Lopuks leidsime 3se toa ja tydrukud teatasid "see 3le sorrryyy". Ma ei viitsinud pahane olla - ongi ponevam. Lootsin, et Wesley soob endiselt samas kohas - mida ta ka tegi ja istusin tema lauda maha. Soime ja motlesime, et mis seal ikka. Kui leia kohta, anname seljakotid ara ja magame rannas. Nii siis istusimegi muretult ja soime-joime. Meiega yhinesid ameerika tydrukud ja 2 inglise naist. Lonely beachil on vaga lahe koht Treehouse, kus toimus sel ohtul pidu. Super! Tantsime 5ni hommikul ja siis magame paar tundi ja otsime oobimiskoha jargmiseks ooks. Pidu oli super! Muusika, inimesed...vaga lahe. Mingi hetk yhines meie seltskonnaga 2 inglise poissi ja kui lopuks kella 4 paiku olid seltskonnast alles mina, Wesley ja inglise poisid, siis nad pakkusid, et voime ju nende hytis magada ja kui ma soovin, siis nad voivad koik porandal magada (1 voodi). Mis siis ikka. Tatsasime sinna. Wes magas porandal ja inglased said pool voodit ning ma sain pool. Heh "go with the flow" toimib. Ei ole motet ette muretseda igasuguste tyhiste probleemide, nagu naiteks elamine, parast. Koik probleemid lahenevad ajaga. M.O.T.T. :)

Paradiis ja porgu

Nii siis Wesley (27a inglane tootas kindlustuses ja sai korini), Marc (23a inglane tootas turunduse-meedia peal), Elliott (23?a inglane elektrik?) osutusid suureparase huumorimeelega inglasteks (pole ammu nii palju naernud). Veetsime jargmise paeva lihtsalt lugedes ja ujudes ja syyes. Ko Chang on imekaunis saar, mille laanepoolsed palmidega aaristatud rannad on seljakoti randureid tais.Poole paeva peal otsustasime Wesleyga, et peaks vist ikka leidma mingi elamise. Onnestuski kohe yks hytt leida, mis 400B (Siam beachil) ja viskasime asjad sinna. Ohtul toimus rannal pidu, mille avashow oli ilusaim, mida olen nainud. Kohalikud esinesid polevate pulkadega, mis pimedas loid imelise vaatepildi ning taustaks muusika, mis tekitas tunde, et hing laheb kohe kohe suurest onnest lohki. Ohtul jutustasime poistega Treehouses ja markamatult oligi kell 3 ja uni peal. Laksime meie hytti, et eest leida... jep...prussakad... ja siinkohal ma raagin paris prussakatest. Ma toesti pean midagi ette votma, sest tundub, et ma pelgan neid rohkem, kui arvasin. Yks oli surnult maas ja Wes ytles, et nae sa astusid ta surnuks (ma siiski kahtlen, sest ma oleks ju seda tundnud oma palja jalaga, aga samas ma olin ikka suhtliselt paanikas). Yks prussakas (suuuuuuuur) ronis mu koti ja riiete peal ja kaks ajasid yksteist voodis taga. Pohimotteliselt ma ei lainud oolabi wcsse ja nagin paranoilisi unenagusid. Ma pean oma suhtumist muutma, sest hetkel vist ainult toidan oma foobiat. Prussakad ei tee ju tegelikult midagi halba. No igatahes mul oli heameel, et ma ei olnud yksi nendega ja kavatsen nyyd iga paev mediteerima hakata, et jargmine kord nendega kohtudes, suudan rahu sailitada ja normaalne olla.


Aktiivne paev Ko Changil

Tana (reedel) kaisime poistega tunniks rolleriga jargmises kylas, kus lahesopp ja sadam. Kaunis. Ja rohkem ei teinud midagi :) Homme on veel aktiivsem paev - dzunglimatk ja ohtul lahen Trati, et sealt Kambodzasse edasi liikuda.Kohtusin ka Avieliga (see Iisraeli poiss) eile. Eks nais, kuidas temaga koos reisida on voi kas yldse lahme koos. Ta vist natuke noorem ja alles alustab yksinda (vend ja tolle naine hetkel temaga koos) ning motleb liiga palju, et kuhu voi kuidas voi millal minna... eks nais...Ma ei loe yle, mida ma kirjutasin, nii et kui midagi segast voi miljon kirjaviga, siis andke andeks :)

Adios!

12.-13.nov Pattaya

Back to Bangkok

Esmaspaeva paeval alustasin matka Pattayale Tonile ja Sillele kylla. Jolly Frogist loksusime 3h Bangkoki. Yritasin Khao San roadil raamatut maha myya. Raamatupoes oli suur silt "We buy everything". Kui oma raamatu ulatasin, siis teatas onu, et nad ei osta midagi. Samal hetkel tuli yks Kanada poiss, kes tahtis ka myya ja kui vaga me ka sildi suunas ei naidanud, raamatutest lahti ei saanud. Siiberdasime Jacobiga siis mooda Khao San roadi, kuni leidsime uue poe. Vahetasin raamatu hispaania keele opiku ja Dalai Laama raamatu vastu (osutus taitsa korralikuks raamatuputkaks).Jacob asus teele Austraalia suunas ja mina yritasin valja moelda, kust laheb buss Pattayale. Siin kehtib minu meelest 3 korra reegel ehk kui olen kolmest erinevast allikast saanud sama vastuse, siis voib uskuda, sest inimesed kipuvad raakima erinevat juttu. Nii siis kell oli juba viis. Soin vaga hea kanakebabi ja asusin tuk tuki ja taksomeetri meestega labiraakimistele. Pattayale tundus bussijaamast (pohja) olevat paari tunni soit ning bussijaam ise Bangkoki teises otsas. Sain taksomeestelt hinna kuskil 200B juures. Otsustasin ise seiklema minna. Oobin siis bussijaamas, kui ei joua normaalsel ajal bussijaama. Skytraini otsustasin jatta jargmiseks korraks, sest sinna tuleb ka kuidagi saada ja laksin bussipeatusesse, kust laheb u 20 bussi, mis kirjas ning siis selgus on veel hulk busse, mis kirjas ei ole :) Yks tydruk tuli aitama ja ytles bussi numbri ning tuli 5min parast tagasi ja teatas, et ytles vist kyll vale bussi ja tegelikult hoopis teine buss. No igatahes see teine buss just tuligi suurel kiirusel (bussile minek on lahe. Buss vaevalt peatub ja kohe kui bussi naed, peab vehkima katega ja siis spurtima uksed avanud bussi suunas, mis juba pohimotteliselt edasi soidab). Laksin peale ja sain kinnitust, et see buss laheb pohja bussijaama. Soitsime ligi tunni. Kohale joudsin paar minutit enne 7, et avastada, et piletiputka pannakse paari minuti parast kinni ja buss laheb 10 min parast. Ma raagin - ma olen siiani taiesti Tai transpordiga samal lainel :) Yldiselt olin endaga vaga rahul, sest maksin bussi eest 17B. 10 paiku joudsin Pattayale, aga Toni aadress, mille olin kirjutanud, sellest ei saanud ei mina, ega ka kohalikud tuk tuki mehed aru. Telefonile helistades vastas automaatvastaja tai keeles. Palusin yhel i.k oskaval tuk tuki mehel kuulata, mis tadi raagib.Tadi tahtis toa numbrit... no muidugi ei olnud mul seda. Siiski sain teada, et Toni ja Sille elavad Navin Mansionis ning kohale joudes selgus, et nad lainud tai poksi vaatama. Yks nende sober helistas Tonile ja teatas, et ma ootan. Jain samasse hotelli,kuigi see mu eelarvele ei meeldinud. Vahelduseks siiski hea normaalses hotellis olla. Kord kuus ju voib (hehe ma toesti ei oska endale ei oelda ja leian vabanduse, mis tahes olukorras). Laksime Toni ja Sillega sooma ning tegime rolleriga tiiru Pattayal.

Pattayale puhkama?

Uurisin hostelite hindasid, aga "odav" koht (kylm vesi, van-kondits) oli 350 ja ma oma liiga korraliku toa eest maksin 500 ehk siis nutsin ja maksin. Lounast laksime Sille ja Toniga squashi mangima. No oli ikka hea tunne kyll valjakul olla. Jalad sain liikuma ja hakkas juba taitsa looma. Squashivaljak oli hiiglasliku hotelli all ca 12 km linnast valjas. Parast mangu vedelesime basseini aares ja ujusime - monus. Ohtul kaisin massaazis pimedate juures. 2h ja 240B ning super hea. Kui millegi parast tasub Pattayale tulla, siis v-o selle... Jargnes ohtusook Toni ja Sillega yhes super lahedas soogikohas, kus tuuakse vaagnad liha ja mereandidega, mida siis ise grillida saab. Votsime tuk tuki ja jargnes ekskursioon Walking Streetil... Ma arvan, et ma ei hakka siin midagi kirjutama - pildid raagivad vast iseenda eest (kui nad yles panen :), aga Tais on raudselt paremaid kohti, kui Pattaya, kus oma puhkust veeta!

Comments:
· Pattayal saab squashi mangida - vaga positiivne :)
· Pimedate massaazikoht on hea

PS! Suured tanud Toni ja Sille, et mulle linna naitasite ja olemise lahedaks tegite. Kuigi Pattaya ei ole mu lemmik koht, oli see rautselt elamus

09.-12.nov Kanchanaburi

Reedel loksusin vaike bussiga paar tundi Ayutthayast Kanchanaburisse. Buss pani meid maha tanaval, kuhu enamus hosteleid koondunud ning parast 1-2 koha kylastamist leidsin minusuguste paradiisi - Jolly Frog... Suur soogikoht, mi ta"is noori ja vanu seljakotiga randajaid. Yhene tuba wc'ga korruse peal 70BHT ! No need olid loomulikult koik voetud. Leppisin 150B, mille eest sain 2se toa joemajas. Restorani osast edasi minnes on muruplats, kus vorkkiiged, lamamistoolid ja vaade joele, silmapiiril maed ning loomulikult loojub paike just sinna suunas. Paradiis...Panin asjad ara ja kui check ini laksin tegema, ytles tadi, et yks tydruk on veel 2ses toas yksinda. Carolin on 29 ja Sveitsist Berni lahedalt. Suvel vetelpaastja ja talvel lumelaua opetaja magedes. Vahepealse aja puhkab - pole paha... Tuli kuuks ajaks Taisse puhkama (yksi, sest teistel polnud puhkust) ning liitus Austria tydrukuga. Kuna viimane laks paev varem Chiang Maisse, kui tema, siis kolisin oma asjad ymber Carolini tuppa. Ohtust soime Kanchanaburi toenaolieslt parimas (kindlasti mitte odavaimas) restoranis "Apple". Soovitan soojalt.


Erawan ja Death Railway

Laupaeval oli aratus enne 8t, sest votsin hostelist retke magedesse ja vaatamivaarsuste juurde (organiseeritud matk tuleb siin isegi odavam, kui omalkael kaimine). Mina ning veel 10 inimest laksime Erawani loodusparki, kus jagunesime kahte gruppi (osad laksid lisaks muule elevantidega soitma). Mina jain hollandi paariga (nimed ei jaanud meelde ka parast seda, kui nad olid 2 korda spellinud :S Vist Hayleyn ? ja Edwin). Pargis on kosk, mis 7-astmeline ning kokku turnisime ca 4h vaikeste ujumispeatustega. Pargis tuleb ettevaatlik olla, sest ahvid on karmed valveta asju krapsama. Parast parki (juba vaga vasinud) laksime vaatamisvaarsustega tutvuma.
Kanchanaburis on pohirohk vaatamisvaarsustel, mis seotud nn Death Railway'ga. Nimelt II Maailmasoja ajal, kui jaapanlased olid ametis oma maailmavallutus plaanidega ja liikusid India suunas, vajasid nad maismaa teed relvastuse jm transportimiseks (meretee osutus vastastele kergeks rynnakukohaks). Nii siis otsutsasid nad ehitada raudtee algusega Taist Kanchanaburi juurest ja teise otsaga Birma laane osas. Selleks transporditi siia ligi 200'000 sojavangi (nende seas eurooplased, ameeriklased ning asiaadid). Raudtee ehitati ca aastaga ning yle 400km pikk. Ehituse kaigus surid pooled vangidest (haigused, alatoitmine, kurnatus jne). Vot selline kurb lugu siis. No igatahes me siis soitsime rongiga mooda seda raudteed (meie ja veel mitusada turisti) ja kaisime kuulsat Kwai joe silda vaatamas (samanimeline raamat ja film).

Ohtul tutvusin Ralukaga (24), kes Kanadast, kuhu kolisid perega Rumeeniast kui oli ca 14. Ta 6 kuud teel olnud ja arvab, et on veel yle aasta. Olnud Jolly Frogis yle nadala. Vaidetavalt kuulub rekord yhele S'oti tydrukule, kes elas siin 3,5 aastat :) Kirjutas nimelt raamatut (mis viga elada, kui maksad 25krooni elamise ja u sama raha soogi eest paevas). Kui raamat valmis, laks koju. Avastas, et raamat on jama ning tuli tagasi seda ymber kirjutama.


Putumutukad ja Helen

Eile ma pohimotteliselt ei raakinud kellegiga ja lugesin paev labi...ja soin. Mingi aine (soola?) puudus oli vist, sest koguaeg oli tunne, et tahaks midagi. Ohtul avastasin, et mingi jama on, sest paarist kohast sygelev nahk ei meenutanud saase hammustust. Motlesin, et kas tegemist on riiete pesuvahendi allergiaga, mingi soogi vastu allergiaga voi.... voodiputukatega.... Krt kui mulle siin midagi ei meeldi, siis need igasugused putumutukad. Ma olen kohe taitsa paranoiline. Laksin apteeki ja vaga armas tadi vaatas ja ytles, et sook vist ei ole. Andis kreemi. Nyyd hakkas selgeks saama, miks mul oli mitu ood jarjest tunne, et saased mind soovad. Pakun, et need ei olnud saased (ega ma muidugi siiani kindlalt ei tea, mis jama see on voi kust see algas). Onneks ei ole ma veel kohanud Tais siseruumides prussakaid vms (ptui ptui ptui). Loen just raamatut, kuidas Tony ja Maureen Wheeler Lonely Planeti asutasid ja Tony kirjutab seal nii armsalt, et need, kes Laane-Euroopas ringi siblivad ei ole prussakat. Prussakas on see elukas, kes, kui sa talle kogu oma keharaskusega peale hyppad, lihtsalt oma jalakesi raputab ja edasi liigub. Kui elukast jaab alles ainult ma"rg plekk, siis see ei ole prussakas vaid putukas :). No yhesonaga ma olen prussakaid nainud tanaval ja grillituna laual ning ma ei taha neid lahemalt elusalt naha. Ok otsin nyyd webist infot voodiputukate kohta ja kuidas nendega voidelda. Hostelites elamise roomud.... :) Lounast soidan Pattayale Tonile ja Sillele kylla ning Pattaya seksturismiga tutvuma. Tervitan teid koiki koos oma putumutukatega!

PS! Jaanus, kui sa juhtud lugema, siis sa pidid mulle oma blogi saatma. Ole siis moistlik seal Hispaanias ja soitke ettevaatlikult nii merel, kui maal. Sinu alati oiendav ode.


Comments:
Mango soogikohas saab louna (vaga ok) 20BHT
Apple restoran - super toidud v.a magustoidud, millest ei oska midagi arvata
Erawani rahvusparki sissepaas 400BHT, aga seda vaart

06.-08.nov Ayutthaya

Tervist! Olen ca 80km Bangkokist, Ayutthayas. Peaks vist kuhugi dzunglisse panema, sest teil laheb igavaks lugeda, kuidas ma jalle varemeid kaisin vaatamas :) No mis ma oskan oelda. Olen vist markamatult voolu sisse astunud ja liigun sellega kaasa. Kui ma paevikut ei peaks, siis mul vist poleks aimugi, mis kuupaev voi paev meil on... ja tegelikult kui paris aus olla, siis mis vahet sellel yldse on? No jah "E-R; 8.30-17.00" puhul on paris suur vahe, kas on esmaspaeva hommik voi reede parastlouna voi kas jouludeni on poolteist kuud voi 3 paeva. Parem oleks vist mitte paevikut pidada, sest see viib motted ajale ja aeg on teema, mis ei vii kuhugi...aja raiskamine :) Ok lyhidalt, siis Ayutthaya tegemistest.


Tsuh tsuh tsuh, rattad tegid rat-tat-taa

Phitsanuloki rongijaamas tahtsid koik vanad tadid mulle tynga teha. Yks myys 3 banaani (vaga vaikest ka veel) 10BHT(! no ma ei arva nii) ja teine kysis vee eest 10BHT - ma kyll tai keelt ei oska, aga seinal polnud yhegi joogi hind 10. Nii siis teatasin talle, et vesi on ju 7 ja siis ta vabandas ette ja taha ja andis raha tagasi... on ikka tegelased. Rongijaamas sattusin raakima vanema meesterahvaga, kes teel Bangkoki ja sealt Indiasse. Robert elab Indoneesias ning tegeleb moobliariga (ja mingil maaral vaariskividega). Parit on ta Saksamaalt. Oli abielus Louna-Aafrika Vabariigist parit naisega ning elas seal 5 aastat. Parast seda yritas alustada ari Indias, kuid sellest ei tulnud midagi valja (nagu ka abielust) ning nyyd on ta siis otsaga Indoneesias. Temaga oli huvitav raakida maast ja ilmast, motted samal lainepikkusel...

Ayutthaya on suhteliselt armas linn/saar, mis ymbritsetud 3 joega. Leidsin hosteli (Street Light?? 100BHT), mis turu ja vaatamisvaarsuste lahedal. Terve see tanav on hosteleid ja soogikohti tais. Parast seda, kui olin end inimeseks teinud, tulin alla sooma ning sain tuttavaks jargmise randuriga... ja see tekitas minus kysimusi. Kas teil on vahest tunne, nagu keegi yritaks teile midagi oelda? No see Mario, kellega tuttavaks sain on tapselt nagu Pollo, Chiang Mai retkelt. Mario elab Washingtoni osariigis ning parit Mehhikost (Pollo elas San Fransiscos ja vanemad Ecuadoris). Tapselt nagu Pollogi, naeb ta valja nagu asiaat ning tuli just Jaapanist, alkoholi ei joo jne. Nende kaitumine on tapselt yhesugune - vaga sobralik ja kergesti kontaktileidev, kuid ei arvesta, et koigile inimestele ei meeldi v-o nende kaitumisviis, mis eirab igasugust inimese isiklikku ruumi. Lisaks sellele kutsub yks mind buddyks ja teine mama (??? eeee). Mis ma selle koigega oelda tahan, on see, et mulle mojusid nad molemad kohati hairivalt ning see tekitas minus kysimuse, et kas mina olen tegelikult mitte vaga salliv inimene ja nyyd mulle visatakse jarjest ette seda tyypi inimesi, kuni ma sallivamaks muutun? No ma ei tea...
Ohtul esines meile tai Eric Clapton, kes nagu ma nyyd tean esineb igal ohtul ja kui vaja, siis kella 5ni hommikul. Minu ja Marioga yhines Ericut kuulama hollandist Edgar, kes pidi kella 23se rongiga Chiang Maisse porutama. Edgar lopetas just kooli ning yritab jalga mone panga ukse vahele saada. Olime talle seltsiks. Kelle 11 laks ko~ht tyhjaks ja kuna hosteli sook on mottetult kallis, siis laksime Marioga soogikohta otsima. Joudsime kohta, kus kohalikud ohtust soid. Mariol on erakordne voime margata, kui inimestel on huvi kontakti luua ning ta haarab sellest kohe kinni. Nii siis tabas ta ara, et kaks kohalikku tydrukut meid huviga jalgivad. Mis teie oleksite teinud? Voib-olla naeratanud? No Mario naeratas ja kysis, kas lykkame lauad kokku ja jargmine hetk olingi vestluses kahe tai tydrukuga, kes opivad veterinaariks ning Ayutthayas praktikal. Vaga armsad tydrukud. Loo moraal on see, et kuigi Mario pealetykkivus mojub mulle kohati hairivalt, paistab see siiski huvitavaid tutvusi loovat. Fakt, et ta naeb valja nagu tai teeb tal kohalikega suhtlemise eriti lihtsaks. Paistab, et ma oma suhtumisega olen vahemuses ja nome ka pealekauba.


Ayutthaya ma"rgistamine

Teisel paeval votsime Marioga rattad ning asusime Ayutthayat kaardistama. Erinevad watid jms. Mario loi tutvust itaalia paariga - Alessandro ja Stefani, kes teel lounasse. Alessandrol olid pyksid strateegiliselt tahtsast kohast hargnema hakanud ning Stefani tegeles 7-11 (pood) ees nende kinni traageldamisega :) Peale itaallastega kohtumist avastasime toeliselt super soogikoha. Kui te tulete Ayutthayasse ja rongijaamast valja, siis vasakutkatt ca 200 m on tee aares vaike soogikoht ja see kana ja papaya salat, mida nad pakuvad, viib lihtsalt keele alla. Ei pereisa ega -ema, kes kohta peavad, ei raagi inglise keelt, aga nad on imearmsad. Peale lounat va"ntasime yle silla vanalinnast valja (krt see liiklus ei ole normaalne!) elevandiparki. Hambutu 50ndates valge naine raakis meile elevantidest ning ma tegin suurele unisele tiigrile pai. Ohtust soin koos Mario, Julie ja Kimiga. Julie on Belgia tydruk (vaga sympaatne ja ilus), kes lopetas kooli sotsiaaltoo alal. Kim on Amsterdamist (ca 28) ja dietoloog. Mario - ma vist ei maininud, on 28 ja opib elektroonikat vms ning rahastab oma reisi... stipendiumiga! Vaidetavalt on USAs 2 ylikooli, kes sellist stipendiumi pakuvad. Kadestamisvaarne... Kuulasime jazzi ja lihtsalt hea oli olla.


Sallivustreening ja'tkub

Tana hommikul otsustasin uue hooga oma sallivustreeningut alustada. Laksime Marioga lamavat Buddhat vaatama ning ratastega ringi tiirutama. Toeliselt palav ilm. Ma"kerdan end ikka yldiselt 30se kreemiga kokku, kuid kaed hakkavad siiski mingit jumet omandama. Tegin edusamme sallivuse osas, kuid mitte vaga kaugeleulatuvaid. Parastlounal ostsime 200BHTga paadireisi ymber Ayutthaya paikeseloojangu ajal ja see on igat senti vaart. Soovitan soojalt. Mariole ytlesin sobralikult head aega. Ta on vaga tore, aga mul on vast oigus endamisi oelda, et mulle ei meeldi tema kaitumisviis ja punkt. Parem olen temaga tylis kui endaga. Kahepaevase yritamise peale voi jumal teab millest, hakkas mul pea valutama ning premeerisin end tai massaaziga. Tahtis on ikka iseenda sober olla...

Olge siis ikka enda sobrad ja kohtumiseni Kanchanaburis.

Comments:

• Minule meeldisid Ayutthayas
• Wat Ratburana - see oli lihtsalt esimene wat siin (Angkor Wati stiilis) , mida nagin ja selleparast vast.
• Wat Phra Mahathat - na"oga puu
• Elevandipark - yle silla linnast valjas. Kui ei ole elevandimatka teinud, siis seal saab teha
• Paadiretk paikseloojangu ajal, mille kaigus 3 wati kylastamine. Wat Phutthai Sawan, mille juurde jouab siis, kui loojangu koige ilusam hetk, on muljetavaldav.
• Soogikoht raudteejaama juures