27.-30.okt Endiselt Chiang Mai

Silmade avamise paev

Alguses, kui neid silmasin motlesin oma tavaparases naiivsuses, et nae kui armas - valge mees on tulnud Aasiasse, leidnud siin armastuse ja Taisse elama jaanud. Jargmisel paeval nagin taas tanaval kasikaes kondivat paari... ning kui sama kordus veel, hakkasid teatud kysimused tekkima. Roger ja Ilona "valgustasid" mind ja sellest hetkest alates naen ma seda igal sammul ja mul kaivad vastikusjudinad yle selja. Vanad mehed ja noored mehed Laanest, vanade ja noorte, ilusate ja koledate, kohalike naistega. Kui vaga ma ka ei taha, kipub mu moistus terve tanase paeva sildistamisega tegelema. Nad elaks nagu kolonialiseerimisajal - ei mingit austust, raakimata huvist, kohaliku elu ning kultuuri vastu. Paev labi olleklaasi taga ning suhtlevad turistide ja naistega nagu nad oleksid kohalikud valitsejad. Kohalikud naised on siin ju ainult yhel eesmargil. Vahemalt nende arvates ja koige kurvem on see, et selliseid naisi, kes nende motet kinnitavad, leidub igas baaris ja igal tanavanurgal.

Wat-tuur Chiang Mais ja Sunday market

Nyyd, kus see sai oeldud, voib viimaste paevade tegemistest jutustada. Yhe paeva ei teinud midagi. Vot. Natuke olid syymepiinad, aga siis motlesin, et teil ju ka laupaev! Pyhapaeval votsin ette kultuuriprogrammi. Kylastasin tervelt kolme Chiang Mai suuremat Wati : Wat Phra Singh, Wat Chedi Luang, Wat Chiang Man. Oeldakse, et kui kavatsed Chiang Mais ainult yhte templit vaadata, siis mine esimesse. Tosi - suursugune kompleks, ent mulle jattis oluliselt suurema mulje Chedi Luang. Nii et kui kavatsete yhte templit vaadata, siis vaadake parem juba kahte. Kondimisvaeva ainult 5-10 min rohkem.

Kui vahegi voimalik tasub kaia pyhapaevasel turul, mis toimub linna suurimal tanaval. Kestab 3st (nii vara ei ole siiski motet minna) 11ni ning terveks ajaks on autodele liiklus suletud. Rahvamass voorib pea olematul kiirusel mooda tanavat. Jaab yle ainult vooluga kaasa minna. Soin oma seni odavaima ohtusoogi. Nuudlid ja vahvel = 30BHT (ca 10eek).

Wat Phrathat Doi Suthep, panda ja Itaalia

Esmaspaeva hommikul votsime Rogeri ja Ilonaga suuna linnast valja (punane kastikas 450B) jarjekordset "peab nagema" templit vaatama. Autojuht andis meile aega 2h, millest me kulutasime 30min. Parast eelmise paeva wat-tuuri oli mu vastuvotuvoime ammendunud.
Jargmiseks suund loomaaeda pandasid vaatama. Pilet 100BHT ning kui tahad pandasid naha, maksad veel eraldi 100BHT. Chiang Mai loomaaed on suur ning naha saab palju selliseid loomi, keda meie loomaaias ei kohta. Pandad on taiesti uskumatult voluvad.
Ohtul panime pikale paevale punkti ohtusoogiga Itaalia restoranis (pizza isu tuli peale :). Tunnistan ausalt, et nii head pizzat ei ole ma veel soonud...kahjuks ei ole halba ilma heata ja head ilma halvata. Minu seni ideaalses korras olnud koht ei olnud pizzast samal arvamusel kui mina.


Hunt Kriimsilma 6. amet

Tana algas 2-paevane jalamassaazikursus. Taiendan oma oskusi :) Veendusin taas kord selles, et elu koosneb juhustest ning yks oeldud lause voi astutud samm voib palju muuta. Mulle soovitati eelmises hostelis yhte kursust linnas, mis maksab 2500BHT ning lisaks minule toenaoliselt 4-5 opilast. Yleeile kui otsisin odavamat hostelit, sattusin Libra Guesthousi ja kui administraatorile jutu sees mainisin, et tahan massaazikursust votta, teatas ta, et neil on massaazi opetaja. 10h kursus 1700BHT ning opetajaga kahekesi. Myydud. Tana siis oli esimene paev ja see oli uskumatult vasitav. Homme jatkan praktiseerimist. Ainus mure on see, et peaks ju harjutama hakkama kohe peale koolitust, muidu ununeb, aga kelle peal.? :) Nii et kui Eestisse tagasi jouan tervitan teid massaaziga (moistliku summa eest loomulikult).

Comments:

• Saasetorjet kulub yksjagu. Voimalik, et kasutan seda oma malaaria-paranoia tottu liiga palju
• Kohv ja olu muuga vorreldes kallis. 40-80BHT
• Poed, kust saab osta, myya, vahetada kasutatud raamatuid on taitsa olemas ja valik inglise keeles hea (jatan oma Maugham'i "Kokkuvotte" siia , nii et teate otsida, kui Chiang Maisse juhtute.
• Ma ei suuda yldse oma paeva eelarvest kinni pidada... ahh samas, olen ma seda kunagi suutnud?

24.-26.okt Doi Inthanon National park

Kolmapaeva hommikul korjasid Rambo ja tema abiline Pong meid kastika peale. Tundub, et vahemalt pohjas omavad koik uuemat voi vanemat kastiga Toyotat vms. Grupp kujunes valja jargmine:

Rambo (pildil , 28a) parit yhest kohalikust magihoimust. Nimi ei ole kooskolas valimusega. Kaitses meid dzunglis ja yritas (rohk viimasel) meile pidevalt rakulkaga lounat pyyda (onneks oli toit kaasa voetud). Rambo on hea giid. Viskab nalja ja napsu ning hoiab tuju yleval.
Pong - (25a) oli 12 aastat buda munk ja otsustas umbes pool aastat tagasi, et aitab ja proovib nyyd kuidas elu templiseinte vahelt valjas paistab. Novembri alguses laheb sojavakke, mis muidu on Tais 2 aastat, kuid kuna ta oli munk, siis paaseb 6 kuuga. Rambo vastand. Vaga rahulik, raagib jumal teab mitut aasia keelt ja suudab lauseid moodustada hispaania ja prantsuse keeles. Taitsa mystiline, kui valged nende hambad on. Peaks vist ka rohkem riisi sooma.
Pollo - (Bolivar, 30a). Temast oli juba juttu eelmine kord. Poll0l on erakordne voime raakida 12h jarjest. Kuna grupis olnud hispaanlased laksid paev varem tagasi, kui teised, siis Pollo jai pohja-eurooplastega, kes raagivad umbes seitse korda vahem ja aeglasemalt.
Roger (30a, Sveits) ja Ilona (26a, Sveits). Elavad pealinnas Bernis. Vaga lahedad inimesed. Tolerantsed koigi ja koige vastu ning votavad elu stressivabalt. Kujutan ette, et neil kodus kasvab lillepottides midagi muud peale lillede ning toa nurgas seisab kitarr. Nad on 3 aastat koos olnud ning sobivad ideaalselt - ei mingit naagutamist, noomimist, etteheiteid ning jatavad yksteisele piisavalt ruumi (kuigi nagu Ilona ytles ega see muidugi alati kerge ei ole). Roger paneb masinamootoreid kokku ning Ilona tootab puuetega lastega.
Frank (31a, Saksamaa) ja Karin (27?, S.maa). Elavad Stuttgartis. Karin tootab pangas ning Frank Porche tehases. Rahulikud ja suurt juttu ei tee. Franki inglise keel oli natuke norga voitu, voib-olla seetottu oli ta vaiksem. Tuleb saksa keel ara oppida.
Brian (31a, Iirimaa) ja Christine (26, Iirimaa). Christine on parit Pohja-Iirimaalt protestantlikust perekonnast ja elanud vahepeal Inglismaal. Lopetas just Dublinis juuraopingud. Brian on parit suurest (yle 20 tadi ja onu) katoliiklikust perekonnast ning tootab pangas marketingi osakonnas. Molemad aaretult toredad inimesed - lahked, abivalmid ning tahelepanelikud. Kuid selleni ma ei joudnud, mis neid 6 aastat koos on hoidnud. Tundub, et Christine oma ehtinglaslikku (pisut aristokraatliku) olemusega ei taha kohe mitte aktsepteerida Brianit sellisena nagu ta on ning soovib enamus ajast, et ta oleks keegi teine.
Javier, Marta, David, Elena (Hispaania). Olid koos meiega ainult yhe paeva ning kuna peale Javieri keegi inglise keelt ei raakinud, siis nende kohta suurt midagi teada ei saanud, peale selle, et nad Barcelonas elavad. Tuleb hispaania keel ara oppida.

Dzunglimatk ja Kareni kyla
Esimene paev oli kerge. Natuke jalutamist kose juurde, kus sai ujuda ning seejarel kastikaga Kareni kylla, kust algas ca 2 tunnine jalgsimatk yles-alla mooda mage. Tempo aeglane ning piisavalt peatuseid. Parast jalutamist joudsime Kareni magihoimu juurde. Meie oobimispaik oli natukene nende kylast eemal. Turiste olid ootamas vanemad naised ca 15 lapsega, et myya meile kasitood jms. Lapsed on siin lihtsalt uskumatult ilusad oma tumepruunide silmade ja saravvalgete hammastega. No kuidas sa ei osta mitte midagi? Parimad myygimehed. Nad ei pea isegi midagi ytlema. Nagu Rambo ytles, on dzunglis "seven eleven" ehk igas peatuspaigas on voimalik osta jooke, nakse ning kasitood. Rambo ja Pong tegid meile ohtusoogi ja pakkusid maitsta kohalikku viskit, mida nad ise ikka korralikult kummutasid (me rohkem olu peal). Ohtu lopuks oli Rambo selili maas ning hirnus naerda ja Pong vottis suuna wc poole, et seal paar tundi veeta. Vaesekene votab ikka vaga tosiselt maiste roomude proovimist.
Uutest elamustest: proovisin nii vyrtsikat toitu, et keel oli tuim ning sonad kolasid suhteliselt hispaaniaparaselt ja silmist jooksid pisarad. Maitsesime kaneeli sigarillosid ja kohalikku riisist tehtud viskit, mis tundus ysna lahja.










Veel matkamist
Teine paev matkasime ca 4-5 tundi. Vaga lahe oli, sest maastik vaheldus kergest matkarajast kitsa jarsakuteeni, kus tuli ronida yle kivide ja jugade. Tegime kaks puhkepausi erinevate koskede juures, kus oli loomulikult ka "seven-eleven". Ohtuks joudsime jargmisesse kylla (nime kahjuks ei tea). Pong laks hommikul hispaanlastega tagasi ning Rambo raakis meiega vaevalt 30 sona paeva peale (tosisemat sorti pohmakas vist). Ohtul istusime ymber lokke ja raakisime erinevatel teemadel alustades Iiri - Inglise teemast ning lopetades meid koiki yhendava TAT voi nagu Karin ytles "tuk tuk maffia" teemal.
Magasin oluliselt paremini, kui esimesel ohtul. Pollo vaitis, et naersin unes molemal ool. Loodan, et see tahendab head...

Magijoed ja elevandid

Hommikul oli esimene hispaania keele tund. Harjutasin haaldamist. Igapaevane ujumine kose all ning vaike matk. Onnestus naha ca 1.5m peenikest madu (yldiselt ei nainud matkal kedagi peale suure ambliku, surnud roti mao ja koduloomade). Auto vottis meid peale ning viis raftingule. Istusime peenikestele pambustest kokkuseotud alustele ning soitsime pikki aeglast joge. Tore ja rahutunnet tekitav. Seejarel oli turistiatraktsioon nr 2 ehk tunnine matk elevantide seljas. Meid pandi paarikaupa toolidesse elevantide selga. Mul oli pool ajast tunne, et kohe kohe tuleb ca kahe meetrine kukkumine. Elamus igatahes.




Heleni kattemaks...Soin ta ara.
Vasinud ja onnelikud joudsime tagasi Chiang Maisse. Kell 8 kogunesime "Utoopiasse" (yks paljudest kohalikest baaridest). Palju ei ole onneks vaja. Istusime maha ja kolaritest tuli Jack Johnson, joime olut, soime ning jutustasime. Pong pakkus meile praetud prussakaid? ja rohutirtse. Motlesin, et veel ei ole valmis, kuid kui Brian oli yhe suure rohutirtsu labi narinud ja endiselt elus, siis motlesin, et mis seal ikka. Suur suur lonks olut ja pisike prussakas laks hammaste vahele. Tahate teada, mis tunne ja maitse on? Midagi pehmet tuleb kesta vahelt valja ning laheb ilusti kurgust alla, kuid kest jaab kurku kinni ja ei taha mitte jargi minna. Lopuks loputasin ohtra ollega koik alla, kuigi hetkeks tundus, et prussaka pea jai hammaste vahele kinni. Ehk kadus nyyd hirm ka putukate ees - proovigu nemad mind yhe suutaiega alla neelata!
Parast Utoopiat laksime regge baari, kus kohtusime Bob Marly ja Jimmy Hendrixi reinkarnatsioonidega. 50% inimestest kandis rastapatse voi mikrit. Lahe koht :)

Vot sellised elamused siis. Tervitused!

Comments:
Giidiga matkad on head selles suhtes, et raagitakse palju juurde ning voimalus giididelt kui kohalikelt siinse elu-olu kohta uurida. Samas tuleb arvestada, et retkel on vaga turismimaik juures. Samas eks magikylad tahavad ka elada ja see on nende voimalus.
Vajalik : taskulamp, wc paber, ujumisriided, rihmadega platud, saasetorje + muu tavaparane.
WCd on yllatavalt puhtad ja taiesti talutavad
Mirjam sul oli oigus. Meestele ehk liigne informatsioon, aga neile, keda puudutab, siis Tais ma seni tampoone nainud ei ole :)

23.okt Chiang Mai

Esmamuljel vaga armas linn. Kuna siin ei ole sellist sudu nagu Bangkokis, siis paike korvetavalt kuum (lootus mingi jume oma kahvatule naole saada). Tundub, et peatun siin mondaaega - will go with the flow... Louna China townis (alla 20eeki - nuudlid kanaga ja super hea ananassimahl purustatud jaaga) ning lopuks sain oma kauaoodatud Tai massaazi, mis raputas viimase Bangkoki narvilisuse mu kehast. Oorong oli viks ja viisakas ning loodus paiksetousu ajal hingematvalt kaunis. Chiang Mai rongijaamas tutvusin teise TATi ohvriga. Pollo, kes on Ecuadorist (vanemad hiinlased). Tuli Jaapanist ja plaanis Hiina, Mongoolia, Venemaa, Euroopa. Elab yldse San Fransiscos hetkel :) Vot sellised randajad liiguvad ringi siin kandis. Ohtul kaisime tema ja kahe sveitslase Ilona ja Rogeriga night bazaaaaaril (suurel alal soogikohad ja pudi-padi myyk., koik tuledes nagu joulupuu). Super lahe. Ma soon end siin paksuks ja rahast lagedaks. Homme koik koos dzunglimatkale. Meie ryhmajuhiks on Rambo, nii et olge mureta meie eest kantakse ilusti hoolt :D

Comments:
O'o'rongiga pikki otsi soita on taitsa moistlik, kuid piletid voiks ikka ise hankida, mitte TATst votta. Bangkok-Chiang Mai ca 65EEK. Kohapeal palju hosteleid ja koik matkad loodusesse ja Pai'sse jms saab kohapeal organiseerida.

21.-22.okt Bangkok

Tuk-tuk, TAT TAT. "They f*** u and then they f*** u again".

Ime ka, et inimesed siin magedesse ja kloostritesse pogenevad elama. Minu jaoks oli Bangkok nii kehale kui ka vaimule taielik stresstest. Esmamuljel tunduvad inimesed aaretult abivalmis ja sa oled meeldivalt yllatunud, kuid peagi tahaksid karjuda "Arge aidake mind! Ma ei vaja teie abi!". Ma tean, et see koik on igal pool kirjas, et turistidega nii kaitutakse, aga ma pean ikka koike ise tundma ja labi tegema. Jah Indias olid ka tuk-tuki mehed, aga Bangkokis on asi viidud korgema tasemeni. Tundub, nagu kuskil on hiiglasliku korporatsiooni juht, kes on oma kasilased saatnud linna peale laiali turiste lollitama. Koik on omavahel seotud krdi tuk-tuk ja TAT TAT (Tai Association of Tourism vms). Vagisi topivad sulle mingeid ringreise tuk-tukis. Taielik aja ja raha raiskamine. Kui ma esimesel paeval maksin 30kohalikku (~10EEK) yhe otsa eest hostelisse, siis jargmine paev pakuti mulle sama ots + tempel + grand palace sama raha eest, eeldusel, et vahepeal on vaike peatus, et ta saaks bensiini votta (bensiini votmine, nagu hiljem selgus, tahendab seda, et ta viis mu moeateljeesse ja pidi selle eest bensiinitalongi saama, kui ma seal vahemalt 10 min olen). Kui nagin, et ateljee ette jouame, ytlesin, et ma nyyd lahen pildistama ja oelgu kui valmis on. Tulin tagasi ja istusin otse tuk tuki (poisid yritasid mulle ikka ateljee ust avada "Miss, come in miss"... Tuk tuki poiss oli taiesti loodud. Ytles, et ta ei saagi nyyd talongi ju. Kuna mul hakkas hale, siis lasin end jargmisesse ateljeesse viia, kus 5 min asjalikku nagu tegin. Kui keegi tahab ylikonda, saatke moodud :) Kui lasin end eile raudteejaama viia, siis tuk-tuk soitis 200m ymber nurga, tehes nao, et ei saa varem seisma jaada ja yllatus yllatus kus ees ta mind maha pani?! TATi loomulikult! Koige selle peale kais mul peas ringi ainult Joe Pesci (?) lause "Surmarelv 4st" "They f*** you and then they f*** you again". Puutusin Bangkokis kokku ka pariselt abivalmis kohalike inimestega, kui yritasin bussiga raudteejaama minna, aga lopuks votsin ikkagi krdi tuk tuki, sest aega hakkas vaheks jaama, et bussidega edasi seigelda. Ma kavatsen minna Bangkoki tagasi, aga siis kui ma valmis olen. Reisi alguseks oli see liiga karm. Motlemis- ja hingamisruumi ei jaanud. Tulemus oli see, et aju ja keha taielikus stressis. Magasin halvasti ja kui arkasin ytlesin saksa tydrukule eesti keeles "tere hommikust!".

Tutvumine Bangkoki vaatamisvaarsuste ja ooeluga.

Esimene paev laks Khao Sani ymbruses kondamisele. Seal pikk kaubatanav, kus 30eeki eest T-sarke ja koike muud, mida iganes hing ihkab. Soogikohad, hostelid (ca 50eek oo - vahenoudlikele), karvased ja sulelised koik koos.
Teisel paeval tahtsin omal kael ringi vaadata. Kuna magasin 11ni (kui lopuks magama jain) ja kuna tuk tuki mees mind mooda mottetuid kohti vedas (ok tempel oli kena, aga seal oli ka mingi konks, sest kaardi peal on see vaevalt olemas. Kahtlustan, et kulda-karda tais "munk", kes minuga juttu tuli raakima oli asjaga seotud), siis joudsin kaia ainult yhes kohas :( - Wat Phra Kaew's (kuninglik tempel), kus asub Emerald Buda, mis on tahtsaim budakuju. Tempel kuulub Suure Palee kompleksi ja on muljetavaldav oma seinamaalingute ja skulptuuride ning Ankor Wati mudeliga. Kuna kultuuriline osa jai nii napiks ning ka Bangkoki pilvelohkujate osasse ei joudnud, siis tuleb jarelikult tagasi minna.

Esimesel ohtul kaisime saksa tydrukutega yhe maja katusel asuvas baaris vaatamas, kuidas ooelu valja naeb. Lyhikommentaar : rumm-koola ca60eek, liiga palju ja'a'd; laval Euroopa ja Ameerika pop-lugusid esitavad noored ehk "hiina karaoke :)". Tuleb au anda, nende voime ha'a'li matkida on suurepa'rane; baaris peamiselt aasia tydrukud turistidega).

Comments - Heleni oppetunnid

• Usu muidugi koike :) Endale tasub kindlaks jaada ja mitte lasta end heidutada igasugustest pakkumistest.
• Lisaks pakkumistele nad valetavad, et koht kuhu tahad minna on kinni vms. Parem ise veenduda.
• vota kaasa korvatropid, sest vaga kaua ei jaksa kuulata "hey miss! Can I help you miss? Where are you from miss?" (ma oleks nagu mitmeid kordi kuulnud, et eestlastele on kuskil Aasias oeldud, et aaa Estooonia, I've been there. Hahhaa - loomulikult nad on).

21.okt lopuks Aasias

Eile hommikul ytlesin teistele head aega. Jaanus ja Tuuli jaid hostelisse ja Mirjam tuli minuga lennujaama, sest meie kottidega oli eelmisel ohtul probleem. Mirjami koti saime suht kohe katte ja ta laks Amsterdami rongile. Nad jatkavad seiklust sellel suunal. Tema minek tuli nii jarsku, et vottis hetkeks taitsa nutuseks (ahh samas ma suudan iga asja peale ju pillima pista). Olingi yksi. Selgus, et minu kott oli juba saadetud Tai lennule, mis kell 3 (tegin eelmisel paeval igaksjuhuks broneeringu). Laksin ostsin pileti valja. Check ini jarjekord oli meeletu ja turvakontrollis laks ka 2 korda kauem aega kui senistel katsetel. Lopuks siiski onnelikult pardal. Lend pisut yle 10h. Magada ei saanud. Olad ja pea haiged, aju oli nagu ruubikukuubik ja ahvardas plahvatada, vasakul kael vietnamlane la'kastas pool ood. Bruce Willis ekraanil pidas oluliselt paremini vastu kui mina - 2h voitles minutitki puhkamata pahadega ning lopetas kahe vaikse plaastriga. Mina oigasin ikka korralikult. Minu korval istus Taiwanist Gilbert. Pakkus mulle reisiplaane valja ning haris mind natuke. Kui Taiwani jouan, on giid olemas :)

Bangkok. Kohal. Bussis kesklinna tukkusin. Vaga vasinud. Lennujaamas oeldi, et hostelid Khao Sani kandis. Bussist enam-vahem oiges kohas maha ning kohe sain esimese oppetunni. Vaga abivalmis mees rahvusmuuseumi ees soovitas minna T.A.T (sain aru, et turistibyroo, aga osutus reisikorraldajaks) ja kysida hostelit. Nii kui uksest sisse sain asud agressiivne onu uurima, et kuhu tahan ja et ei mingeid materjale ta ei jaga. No mul oli kyll mottes Gilberti soovituste pohjal minna o'o'rongiga Pohja Taisse, aga see tuli kyll nyyd akki... ja olemas ta oligi - piletid pohja, elevandid, kosed ja matk looduses jms. Mitte, et see plaanidega ei sobi, aga ma parem ei taha teada, palju ma peale maksin. Rumal olla on vaga kallis. Kondasin mooda suvalisi Bangkoki korvaltanavaid, soin kana ja olin suht rahulolev. Votsin siis tuk tuki ja hakkas jalle pihta. TAT ja TAT. Taitsa kurjaks tegi lopuks, kui parast 5 korda kysimist, et miks ta ei taha mind viia sinna kuhu ma palun, ta ikka mingit jama ajas. Khao San on tais seljakotiga ra'ndajaid. Sattusingi yhe hosteli ees kokku 2 saksa tydrukuga. Kellegile meile ei meeldinud hind, mida kuulsime ja nad pakkusid, et la'hedal yks kolmene tuba sama hinnaga. Tulemus - maksin oobimise eest 2.5$. Anna ja Jasmine on 20sed. Kavatsevad 10 kuuga maailmale tiiru peale teha (! Tulemus? Eesmark?). Eesti mainimine pani neid kukalt sygama, aga parast ikka meenus kuskilt ajusopist Estland. See ei ole esimene kord, kus mulle tundub, et Laane-Eur ja P-Am tydrukud on kohati pisut "tyhjad". Asi ei ole mitte teadmistes voi nende puudumises pigem on hing kuskil peidus. Igatahes soime nendega kuskil korvaltanava soogikohas, kus vist turiste vaga ei kai, sest teenindajad ja kylastajad koik muigasid ja olid araootaval seisukohal, kui sisenesime. Votsin nuudlisupi mereandidega. Halb ei olnud, aga vaga limane :) Homme turistiring Bangkokis ja ohtul siis oorongile :) Hetkel plaan olla/seigelda paar nadalat pohjas ja siis sealt Laosesse. Olge tublid ja kallistan!

PS! Uskumatu! Joon siin olut ja kirjutan ja arvake ara, mis film taustal tuleb!? See sama, mis lennukis! Vaene Bruce peab jalle voitlema, samas kui mina naudin mo'llu , mis mind ymbritseb ja lahen varsti magama.

Comments:
Bangkoki lennujaamas vaja ka lennu boarding passi. Koike muud arvestade, ime et ma seda ara ei visanud. Mind saab teistele seljakotiga reisijatele eeskujuks tuua, kuidas MITTE kaituda. Liiga kallilt ostetud lennupiletid (Thai airlines EI ole odav, aga eesmark pyhendab abinou), kohale joudes avastasin, et pooled mu asjad on mooda lennukiporandat laiali, sest ma ei pannud kotti korralikult kinni. Kohe bussist maha saades lasen end viia turistiloksu. Kui tapselt ise ei tea, mida tahad, siis inimesed on siin vaga abivalmid sind aitama raha kulutada. Yllatus yllatus igal aitajal on omad motiivid...

18.- ? okt. Frankfurt -?

Mojito kors oli vist segaduses kui valikut aitas teha, sest Kopenhaagenist otsustasime ikkagi lennata Frankfurti, sest sealt suurem valik lende Aasiasse. Samas on nüüd Kopenhaagenis käidud. Frankfurti lennule saime probleemideta. Minu pinginaabriks oli härra BASF'st (motlesin, et ju mingi väike firma kuskil Taanis, aga näe 120tuh töötajat üle maailma ja nagu Jaanus märkis, siis kas mitte nemad kurikuulsa gaasijuhtmega seotud ei ole). No igatahes ta täiendas mu teadmisi Taani ajaloost, majandusest, oma firmast jne ning ütles, et helistaks, kui tööle tahan :) . Frankfurti lennujaamas tegime check in'i Bangkoki (Singapuriga oli sama seis - overbooked). Sakslastel algas puhkuste aeg - mul on väga hea meel nende üle :). Seisime/istusime kannatlikult kuni piletiga reisijaid sisse lasti ja siis... lehvitasime neile, sest mitte ühtegi kohta ei jäänud vabaks. Votsime rongi Frankfurti kesklinna, kus leidsime kohe ka hosteli (22EUR, hommikusöögiga. Küll jouab lennujaamades ka magada veel :).

19.okt Hommikul tutvusime Frankfurtiga. Mis ma oskan öelda. Deutsche Bank näitab oma ülemvoimu teiste pankade suhtes oma muljetavaldava kaksiktorniga. Vanalinn on minu jaoks liiga stiilivaba, millele lisaks siis büroohooned, mis peaaegu keset raekojaplatsi. No voib-olla kui päike oleks paistnud :) Lounaks lennujaama. Üritasime vahetada Singapuri pileteid Mehhiko omade vastu, aga ei onnestunud. Uurisime (ok enamus ajast Tuuli - ta on väga usin - ja ülejäänud vahetustega), mis voimalusi meil veel on , aga lopuks tegime ikka Bangkoki check ini. Asi kiskus hapuks. Lufthansa tädi ütles, et lend 100 inimesega ülebookitud... On see voimalik üldse??? Asusin uurima, 1-otsa pileteid Aasiasse ja L.-Ameerikasse. Uskumatu. Koik lennud kinni. L.-Am oleks saanud, aga peab ostma edasi-tagasi pileti. Piletiputkas suhtlesin laheda vanema sloveeniga (täpselt nagu Ulfsak "Uuspold läheb Tartusse", täielik lillelaps. Lingvistik, inglise keele opetaja, vaiba müüja jne). Tahab minna Goasse 6 kuuks... istuma :). Peale 10 ohtul läksime ikka Bangkoki lendu proovima. Ei olnud 100 inimest seal. Jäime esimestena välja :(Lehvitasime minejatele. Teistel tekkis mote, et no koju ju ikka ei lähe. Amsterdami rongi voi bussiga? Kahjuks Amsterdamist lennukipiletid kallimad kuii Frankfurtist, nii et see mote jäi vähemalt minul lühikeseks :)

Comments:

Ööbisime Frankfurtis "Stay&Learn" hostelis.
+ prügikott, millesse suur seljakott panna check in'is
+ minu Lafuma ja Haglöfs (veekindel) seljakotid
- ei kontrollinud kohe esimesel päeval, kas ikka saab vahetada pileti teise suuna vastu

"We learn in the bottom and live when up the curve" (Kurt Elling lennukist)
Lillelaps ütles, et Hong Kongi ja Londoni vahet pidavat lendama odavlennufirma "Oasis"

17.-18. okt Mojito kors naitas Kopenhaageni suunas, kuid ...

No niiiii... :) ma peaks vist koguaeg kirjutama, et koike kirja saada. Valituks osutus (parast eelvoore loomulikult) Kopenhaagen. Ilma viperusteta joudsime kohale. Roomsalt Bangkoki reisi check in'i ja ootama. Palju ülikondades inimesi, mis vähe kummaline arvestades, et lend Taisse. Pohjus - SAS poliitika omatöötajatele - smart casual...meie poliitika "not smart" but very casual. Ok ma arvan , et see ei saanud otsustavaks.. jah nad ei votnud meid pardale. Koigepealt SASi töötajad, siis töötaja seniority jne jne.. ehk last but not least järjekorras - Helen, Mirjam, Tuuli, Jaanus. Lehvitasime Taisse lendajatele ja votsime sammu Kopenhaageni kesklinna poole. Homme ka päev. Tänu Tuuli heale ettevalmistusele oli olemas hostelite valik...surmväsinud, aga röömsad (neid sonu saate vist veel kuulda) votsime sammu sinna suunas. Kohal peale keskööd. Tuba suht kallis (165DKK +35DKK mingi ticket) ning kuna me/ma ei märganud öelda, et linad olemas (mul magamiskott, teistel netu), siis veel 60? DKK. :S mitte just väga kokkuhoidlik.
18.okt hommikul rongijaamas internetis Aasiasse lendude olukorra uurimine ning asjad kappi (Tuuli rahakott oli kuhugi jäänud/voetud ning ta asus seda otsima. Sees olid onneks ainult kaardid. Meie Mirjamiga lugesime raamatut ja nautisime täielikku rahu...kuhugi ei ole kiiret). Ok, lühidalt. Imeilus sügisilm. Kopenhaagen on armas. "Väike Merineitsi", marmorsild, Christiansborg (parlament), Roseborgi loss jms vaadatud. Pikk pikk jalutuskäik. Pärastlounal lennujaama ja uuesti check in (nr.2 ). Seekord... (hehe ponevusjutt :).

Comments:
Ööbisime Danhostelis
Soime "Ankara"a. Buffet 49DKK + jook. Söö palju tahad ja söök hea.
Erootikamuuseumisse joudsime ainult kassani :( 15EUR pilet ja aega liiga vähe, aga tundus lahe koht.

17.okt Tallinn - ?

3.5 h pärast lennujaamast start kas Kopenhaageni või Frankfurti suunas (kuna lendame omatöötaja piletitega, siis suundume sinna, kus lennukitel rohkem vabu kohti). Rändama asuvad Mirjam (minu sõbranna), Jaanus (tema tuttav, kes vastutab meie lendude eest :) ), Tuuli (Jaanuse elukaaslane). Eks siis paari päeva pärast ole näha, kuhu me jõudsime. Tahaks väga loota, et ikka Aasia poole :) Lähen teen nüüd ühe mojito! Olge tublid siis ja pöidlad pihku!

15.okt Motteid enne minekut

2 päeva pärast minek. Kardan? Ikka. Hetkel vist ausalt öeldes ainult ühte asja. Kardan seda, kui passi või raha/kaartidega midagi juhtub ja ma pean selle pärast varem tagasi tulema, kui tegelikult tahaksin.
Rahulik ja hea on olla. Loomulikult tunnen end halvasti lähedaste pärast, kes muretsema jäävad, aga suurem hirm kui minek, oleks hetkel minemata jätmine ja tunne, et elu läheb minust mööda (mingi sisemine rahutus vist, mis paigal püsides ei taha mitte ära kaduda). Nii et jään lootma, et nad mõistavad, et teen seda, mis mind rõõmsaks teeb ja see ju päris palju väärt :)

13.okt Algus?

Toa põrand on kaetud hiiglaslike riidekuhjadega nagu torm oleks üle käinud. Peegelpilt ei ole talutav. Külmkapis olid ainult pelmeenid (jumal tänatud, et needki). Auto on linnas - loomulikult. Pean rongile jooksma (rongisõit hakkab vaikselt seostuma peojärgse hommiku tunnetega). Täna on tervis vähemalt enamvähem - väga positiivne. Eile sai töökaaslastele, sõbradele, tuttavatele nägemiseni öeldud ja nüüd siis võib minna. Väga tore oli kõiki ühe laua taga näha ja pidu venis pikale. Tänud kõigile!