24.-27.nov Kompong Chhnang, Phnom Penh

See on olnud yks ytlemata pikk nadal tais emotsioone yhest aarest teise - alates kohalike laste ning vanemate reaktsioonist vaikestes linnades, kui meid naevad, mis enamasti on aaretult positiivne ja uudistav; veefestivalist osasaamine erinevates linnades, millele panid punkti pidustused Phnom Penhis, mis meie linna saabumise paeval olid saavutanud viimase paeva haripunkti ning emotsioonide jada lopetuseks õõvastav tunne, mis jargnes Pol Poti reziimiga seotud paikade kylastamisele.

Olen endiselt arvamusel, et Kambodza on aaretult armas riik, mis yletab igati minu esialgsed ootused. Inimesed on abivalmid ja siirad ning arhitektuur on suureparane nii Angkoris, kui ka Phnom Penhis. Viimase tanavad on aaristatud prantsuse koloniaalperioodist majadega, mis minule meenutavad Toskaanat (toenaoliselt sarnane Prantsuse Rivierale) ja jatavad linnast romantilise mulje. Turiste on pealinnas veel suhteliselt vahe (joeaarsed baarid on neid tais, aga mujal peale Kuninga palee ei ole vaga kohanud) , kuid toenaoliselt mone aasta parast on olukord teine.


Kompong Chhnang

Vaike linn Tonle Sapi jarve aares. Veetsime seal Amy (ning Martina ja Allaniga, kellega teel tutvusime) vaid yhe ohtu ja jargmise hommiku. Sellegi poolest jai sydamesse soe tunne, sest hommikul lasime motikamehel meid jarve aarde turule ning vaiksesse kylla viia. Tundub, et koik inimesed myyvad turul midagi, aga kes ostab, seda ma ei tea. Jarveaarne kyla oli armetult armas. Kylalapsed ei tahtnud meie ymbert kaduda, sest fotokas tegi jalle oma too. Alatu viis kohalikega kontakti saavutada. Isegi ca 70a naised olid lobustatud oma pildi nagemisest. Linnas oli peale meie 4 vist veel 2 turisti ehk suhteliselt vaikne koht.




Phnom Penh

Eile joudsime pealinna. Kuna veefestival oli rahvamassid kohale ajanud, siis bussiga keskusesse joudmine oli raskendatud. Tohutu moll. Panime kotid Narini hostelisse ara ja laksime pidustustest osasaama. Nagime festivali loppu, milleks oli ca 15min ilutulestik ning samal ajal soitsid mooda joge suured valgustatud laevad. Loomulikult pidime Amyga joe aarest koigiga samal ajal ara tulema, mis loppes tunnise kohapeal tammumisega.

Hommikul aratus 5.30 ja joe aarde tai chi trenni vaatama. Veel yks asi, mis mulle Kambodza juures meeldib. Alates hetkest, kui paike silmapiirilt piiluma hakkab, kogunevad parkidesse ja joe aarde kohalikud: kes jooksma, kes jalutama, kes voimlema, kes grupitreeningutest osa saama. Super! Oleks Eestis ainult sama paiksepaisteline ja soe ilm kyll siis... hehee magaks ikka kuni viimane hetk toole minna.

Jargnes Pol Poti reziimiga seotud Choeung Eki (Killing fields) ning Tuol Slengi muuseumi (kool, mis reziimi ajal koonduslaagriks muudeti) kylastamine. See oli absoluutselt òòvastav. Pealuud, fotod, film, ohkkond. Lihtsalt arusaamatu, kuidas on voimalik, et 2 miljonit inimest tapetakse ilma, et Laane riigid sormegi liigutaks. Kambodza on mones mottes nagu Eesti, mis jaanud sodivate riikid haardesse, kuid nende ajalugu on veelgi mustem. Alates iseseisvusest on jarjest tervitatud uusi valitsejaid, lootuses, et iga jargmine parema tuleviku toob, kuid yks on olnud hullem, kui teine. Halenaljakas, kuidas Laane riigid nagid Punaste Khmeeride revolutsiooni kui positiivset nahtust (revolutsioon=demokraatia?). Ka siin jargnes revolutsioonile "Demokraatliku" Kambodza valja kuulutamine, mis ju kolab hasti, ainult et teistes demokraatlikes riikides ei tapa lapssodurid koiki, kes neile ette jaavad ja parteijuhtides ebakindlust tekitavad oma hariduse voi lihtsalt juhtide paranoia tottu. Sonad on tahtsusetud, teod on need, mis raagivad. Parast tanast hommikut ja ka pilte vaadates on hinges halb tunne ja ainus sona, mida tahaks oelda, on 'ja"lk'. Punkt. Loodetavasti on tanased juhid paremad, kuigi iga teine kohalik mainib korrumpeerunud ametnikke.