28.-29.nov Sihanoukville

Minu uus sober

Bussisoit Phnom Penhist Sihanoukville kestis ca 4h. Mul onnestus tagareas istudes saada endale uus Kambodza sobranna. Tydruk minu korval pakkus mulle greipi ja ma talle, mis iganes mul pakkuda oli ning jargmine hetk asusime vestlusesse, kui nii voib oelda. Nappude peal naidates fikseerisime vanuse ning raakisime erinevatel olulistel teemadel nii palju kui see on voimalik ilma, et mina raagiks khmeeri ja tema inglise keelt. Naljakas, aga see 0n voimalik. Sopruse kinnituseks kinkis ta mulle vaikse karvase manguasja, oma pildi (mul oli vastu anda ainult passipilt - kes mu passipilte nainud, see teab, et neid vaga kinkida ei ole motet) ning toetas pea mu olale ning lasi telefonist yle terve bussi (ilma, et ta ise sonadest aru saaks) "I'm a big big girl, in a big big world" hehee, palju mooda ei pannud :). Ah jaa Reimau 0n 24.a. Vahetasime tel.nr ja ta tahtis, et ma helistaks jargmine paev, kui randa lahen. Minu kysimusest, et kuidas me telefonis suhtleme, ta end hairida ei lasknud.


Sihanoukville

Sihanoukville on armas, kui minna linnast valja kalurikyladesse. Linn ise ning eriti pohirannad vaga muljet ei avalda. Baarid on yksteise kyljes kinni ja ohtul rannas syyes tuleb leppida sellega, et kuuled miksi 2 voi 3 erineva baari muusikast. Rand on tuledes nagu joulupuu, aga mitte o~dusalt nagu Ko Chang. Paeval on tunne nagu oleksid kaubanduskeskuses ja SPA's. Vahetpidamata pakuvad lapsed kaekette, salle ning vanemad naised manikyyri, pedikyyri ning aeg ajalt kysivad moned kerjused raha. Eks koik tahavad elada, aga kui koigile midagi anda, siis olen varsti ise kaekette pakkumas voi tagasi kodus.

Rand kuhu koik turistid jooksevad (Serendipity) on ylerahvastatud ja veel mottetumaks tegi selle asjaolu, et paev enne meid saabus USA merevaelaev 1500 merevaelasega. Uskuge mind, see ei ole "juhhuuuu situatsioon" :) Enamus neist on 20ndate alguses ning tais arusaamatuid tattoosid ning alkoholi. Ei midagi roomustavat.

Kaisime Amyga kohalikus kinos, mis eestlaste ehitatud kylalistemaja juures ning kuulub ameeriklasest Christoferile, kes on vaga muheda olemisega. Kino on lahe. Kohalikke eestlasi kohata ei onnestunud, kyll aga 3 naist keda kohtasin Battambangis.


Eriline ameeriklane

Tana hommikul ytlesin Amyle head aega. Tal oli aeg koju tagasi minna. Ma ei maleta, kui palju ma temast kirjutasin. Ta on 23 ja kindlasti mitte tyypiline ameeriklane, nagu ma neid seni kohanud olen. Ta on lahe ja sydamlik ning aaretult laia silmaringiga. Reisinud alates 17ndast eluaastast risti-rasti labi Pohja-Ameerika, opetanud inglise keelt Aafrikas, rannanud Euroopas, elanud paar kuud Mehhikos ning viimati tootas laeval, mis korraldas ekspeditsioone fotograafidele ja loodusuurijatele Alaskale. Ausalt oeldes oli hetki, kui kadedusepisik mind hammustas, sest polnud yhtegi inimest, kellega ta yhist teemat ei leidnud voi kelle kodukohast ta midagi ei teadnud. Oppisin palju tema kaudu enda kohta ning kuna ta on taimetoitlane (aga mitte karsklane :), siis muutus natuke ka minu menyy (ei, ma ei hakanud taimetoitlaseks, lihtsalt lopetasin ogimise ja 3 kaigulised soomingud). Suht toenaoline on, et me teeme veel nii monegi reisi koos.

Comments:

• Elasime SeaSun guesthouse'is, mis oli vaga puhas, ranna lahedal ja normaalse hinnaga.


• Lemmik soogikohaks oli Bayon. Super teenindus, super sook ja head hinnad. Amok (kohalik sook) on vaga maitsev enamustes kohtades.

24.-27.nov Kompong Chhnang, Phnom Penh

See on olnud yks ytlemata pikk nadal tais emotsioone yhest aarest teise - alates kohalike laste ning vanemate reaktsioonist vaikestes linnades, kui meid naevad, mis enamasti on aaretult positiivne ja uudistav; veefestivalist osasaamine erinevates linnades, millele panid punkti pidustused Phnom Penhis, mis meie linna saabumise paeval olid saavutanud viimase paeva haripunkti ning emotsioonide jada lopetuseks õõvastav tunne, mis jargnes Pol Poti reziimiga seotud paikade kylastamisele.

Olen endiselt arvamusel, et Kambodza on aaretult armas riik, mis yletab igati minu esialgsed ootused. Inimesed on abivalmid ja siirad ning arhitektuur on suureparane nii Angkoris, kui ka Phnom Penhis. Viimase tanavad on aaristatud prantsuse koloniaalperioodist majadega, mis minule meenutavad Toskaanat (toenaoliselt sarnane Prantsuse Rivierale) ja jatavad linnast romantilise mulje. Turiste on pealinnas veel suhteliselt vahe (joeaarsed baarid on neid tais, aga mujal peale Kuninga palee ei ole vaga kohanud) , kuid toenaoliselt mone aasta parast on olukord teine.


Kompong Chhnang

Vaike linn Tonle Sapi jarve aares. Veetsime seal Amy (ning Martina ja Allaniga, kellega teel tutvusime) vaid yhe ohtu ja jargmise hommiku. Sellegi poolest jai sydamesse soe tunne, sest hommikul lasime motikamehel meid jarve aarde turule ning vaiksesse kylla viia. Tundub, et koik inimesed myyvad turul midagi, aga kes ostab, seda ma ei tea. Jarveaarne kyla oli armetult armas. Kylalapsed ei tahtnud meie ymbert kaduda, sest fotokas tegi jalle oma too. Alatu viis kohalikega kontakti saavutada. Isegi ca 70a naised olid lobustatud oma pildi nagemisest. Linnas oli peale meie 4 vist veel 2 turisti ehk suhteliselt vaikne koht.




Phnom Penh

Eile joudsime pealinna. Kuna veefestival oli rahvamassid kohale ajanud, siis bussiga keskusesse joudmine oli raskendatud. Tohutu moll. Panime kotid Narini hostelisse ara ja laksime pidustustest osasaama. Nagime festivali loppu, milleks oli ca 15min ilutulestik ning samal ajal soitsid mooda joge suured valgustatud laevad. Loomulikult pidime Amyga joe aarest koigiga samal ajal ara tulema, mis loppes tunnise kohapeal tammumisega.

Hommikul aratus 5.30 ja joe aarde tai chi trenni vaatama. Veel yks asi, mis mulle Kambodza juures meeldib. Alates hetkest, kui paike silmapiirilt piiluma hakkab, kogunevad parkidesse ja joe aarde kohalikud: kes jooksma, kes jalutama, kes voimlema, kes grupitreeningutest osa saama. Super! Oleks Eestis ainult sama paiksepaisteline ja soe ilm kyll siis... hehee magaks ikka kuni viimane hetk toole minna.

Jargnes Pol Poti reziimiga seotud Choeung Eki (Killing fields) ning Tuol Slengi muuseumi (kool, mis reziimi ajal koonduslaagriks muudeti) kylastamine. See oli absoluutselt òòvastav. Pealuud, fotod, film, ohkkond. Lihtsalt arusaamatu, kuidas on voimalik, et 2 miljonit inimest tapetakse ilma, et Laane riigid sormegi liigutaks. Kambodza on mones mottes nagu Eesti, mis jaanud sodivate riikid haardesse, kuid nende ajalugu on veelgi mustem. Alates iseseisvusest on jarjest tervitatud uusi valitsejaid, lootuses, et iga jargmine parema tuleviku toob, kuid yks on olnud hullem, kui teine. Halenaljakas, kuidas Laane riigid nagid Punaste Khmeeride revolutsiooni kui positiivset nahtust (revolutsioon=demokraatia?). Ka siin jargnes revolutsioonile "Demokraatliku" Kambodza valja kuulutamine, mis ju kolab hasti, ainult et teistes demokraatlikes riikides ei tapa lapssodurid koiki, kes neile ette jaavad ja parteijuhtides ebakindlust tekitavad oma hariduse voi lihtsalt juhtide paranoia tottu. Sonad on tahtsusetud, teod on need, mis raagivad. Parast tanast hommikut ja ka pilte vaadates on hinges halb tunne ja ainus sona, mida tahaks oelda, on 'ja"lk'. Punkt. Loodetavasti on tanased juhid paremad, kuigi iga teine kohalik mainib korrumpeerunud ametnikke.

23.-24.nov Battambang

Reedel votsime ette paadireisi Siem Reapist Battambongi. Reisiraamatutes nimetatakse seda soitu kaunimaks Kambodzas. Soit kestis 7h mooda Sangkeri joge ning silme eest jooksid labi stseenid, kui postkaardid. Kalurid lastega kala pyydmas, nende armetud elamised jne. Lugesime ja pildistasime joudumooda. Todesime Amyga, et Battambong meeldib meile. Turiste on vaga vahe ja see oli esimene kord, kui kohalikud meid kui tulnukaid jalgisid.

Teistsugune pidu

Novembri lopp on vahemalt Tais ja Kambodzas kohalikele oluliste pidustuste aeg - toimub veefestival ning taiskuupidu. Kui Taid kylastavad turistid raagivad taiskuu peost, siis tahendab see igakuist yritust taiskuu ajal, yhel Louna-Tai saarel ning kus pohirohk on monuainete tarvitamisel. Kohalikel on asjast teine arusaam. Toimuvad mitmepaevased pidustused, tantsu, laulu, voistluste ja vanade traditsioonide jargimisega, millest meil lisaks paadivoistlusele Siem Reapis, onnestus ka Battambongis osa saada.

Jalutasime Amyga ohtuhamaruses mooda suvalisi tanavaid ja sattusime yhe suure templi hoovi. Pidasime juba ammu plaani, et yks hetk istume maha ja peame munkadega vestluse teemal, miks nad arvavad, et meie peaksime vastutama praegult oma eelmises elus tehtud halva eest, sest tegelikult ka me ei maleta mida ja millal me eelmistes eludes tegime. Nii siis paar noort munka tulid meile templi juures vastu ja me palusime neil paari kambodzakeelse sona haaldus oelda. Mungad tahavad hirmsasti inglise keelt harjutada, mistottu nendega jutule saamine ei olegi vaga raske. Siiski tundus mottetu laskuda filosoofilistesse teemadesse ja raakisime rohkem elust kodus jne. Yks hetk kysis yks poistest (koik 20 ringis), et kas tahame nendega taiskuupeole minna. No miks mitte! See oli esimene kord, kus ma laksin peole 6 mungaga :) Pidu toimus yhe templi hoovil, kuhu oli kogunenud suur hulk kohalikke lastega. Lopuks ometi voisime teha lastest ja munkadest pilte, tundmata seejuures piinlikkust. Lapsed sattusid hasarti, kui nagid fotoka ekraanil ennast ja ykshetk olin ymbritsetud vahemalt 15 lapsest, kes siis paarikaupa poseerimas kaisid. Kohal oli ka kohalik televisioon, nii et pakun, et ma olen oma debyydi Kambodza tv's nyyd ara teinud. Vaidetavalt olime esimesed turistid, kes nende peol kaisid. Kui munkadega peolt tagasi jalutasime kysisid nad esimese asjana "Kas olete onnelikud?". Hehe voi veel, naeratus suult ei tahtnud mitte kaduda. Nii vahe on onneks vaja ja nii armas, et on inimesi, kelle jaoks on oluline, et teised oleksid onnelikud.

Eestlased

Seni ma yhtegi eestlast kohanud ei olnud (kohtasin inglasi, kes vaidetavalt igal pool eestlasi kohtasid) ja loomulikult toimus minu esmakohtumine Battambangi hostelis. Vaga ootamatu nii minule kui ka neile, sest minu tere peale tuli vastuseks "hello":)


Comments:

• Paadireisi vottes tasub jalgida, et oleks ikka korralik firma

18.-22. nov Siem Reap

Nii siis, Kambodza - see riik, kuhu pidime Mirjami, Tuuli ja Jaanusega joudma... Lopuks 1 kuu hiljem olen kohal. Ei lainud aastatki :)

Soit Siem Reapi

Tee Taist Kambodzasse on pikk ja voib-olla on mottekam votta AirAsia, kui buss voi vahemalt mitte organiseeritud buss. Soit piirini laheb libedalt, kuid piiripunkti yletamisest alates on yks pikk ootamine ja loksumine. Ootad passikontrolli jarjekorras; ootad, et teised, kes sinuga samas bussis, labi saaksid; ootad bussi jne jne. Koik see tundub olevat vajalik selleks, et voimalikult hilja sihtpunkti jouda, et poleks energiaraasugi, et ise elamist otsida. Kui me lopuks bussi saime, hakkas juba pimedaks minema ja kallas nagu oavarrest. Tee on KOHUTAV (mitte ykski Eesti pollutee pole ka nii halb) ja see peaks olema tee suurimast Taiga yhendavast piiripunktist Kambodza yhte peamisesse turismipunkti. Vaidetavalt on selle taga kohalik lennufirma, kes omavalitsuse ara ostnud, et inimesed ei viitsiks bussis loksuda. Tee oli pikk, mudane, vihma kallas ja ei olnud vaga virk tunne. Ausalt oeldes oli natuke ko~he. Ymberringi tyhi va'li ning suured veelombid. Loksusime nagu pesumasina trumlis. 2 h enne kohale joudmist laks bussirehv katki. Loomulikult. Olime sunnitud ootama ja sooma nende valitud kohas. 17h parast Ko Changilt lahkumist joudsime sihtpunkti - surmvasinud. Minu korval istus terve tee USAst Amy, kes lihtsalt tundub olevat mina, aga 2 aastat noorem. Huvitav on raakides todeda, kuidas samasugune elutee on kujundanud nii sarnased inimesed - samad motted, sarnased kaitumismallid, sama maitse. Ta meeldib mulle :).


Esmamulje Kambodzast

Minu esmamulje Kambodzast on suureparane. Juba piiri yletades oli naha, et see on osa Aasiast, mis mulle meeldib. Tohutu sagimine, liiklus, inimesed - koik tundus nii uus ja huvitav. Kaisime turul ja soomas Amyga. Parimad spring rollid, mida olen seni soonud (ja uskuge mind ma olen neid vaga palju soonud). Turul on imeilusad ehted ja tikandiga riided. Inimesed tunduvad ehedamad, kui Tais. Nad kyll ei naerata nii palju, kuid kui naeratavad, on see siiras. Moistan, miks oeldakse, et Angkor Wat on Kagu-Aasia parl. Ma olen inimestest, hoonetest, skulptuuridest teinud nelja paevaga nii palju fotosid, kui senise reisi peale kokku.
Et mulje liiga yhekylgseks ei jaaks, siis natuke on ka hairivat. Tundub, et igal Aasia riigil on oma slogan ja Siem Reapis ohtul magama minnes kolab endiselt korvades - leeeeiiiiddiiiiiii, uaaan dolllaaaaar. Ma pole end kunagi veel sellise daamina tundnud, kui siin. Mis tegelikult hairib, on see, et koik maksabki 1 dollar voi rohkem (no vaga kaugele muidugi ei ole viitsinud minna odavamaid asju otsima), ehk Siem Reap ei ole kohe kindlasti Aasia moistes odav, kuid usun, et ylejaanud Kambodza on. Erinevus Taiga on veel selles, et kuna teed on vaga tolmused voi yldse ilma asfaltkatteta, siis oleme Amyga pidevalt yhtlase oranzikas-pruuni jumega. Onneks oranz sobib mulle.


Angkor Wat

Arkasime esimesel hommikul kell 6 ja jargmisel kell 5, et ikka kindlasti paiksetousu pilte saada. Arvate, et linn oli tyhi ja ainult mina, Amy ja meie tuk tuki mees Mao olid yleval? Vale! Linn oli nagu Tallinn kell 8 hommikul ja turistid olid Angkor Wati peatempli juures juba kohad sisse votnud. Turiste on palju. Kaisime mitmete templite juures ja tuleb noustuda - Angkor Wat on absoluutselt voimas. Siiski ei olnud see peatempli voimsus, mis mind hingetuks tegi, vaid vaike Banteay Srei tempel, mille seinad on kaetud fantastiliste religioosse sisuga kaunistustega.

Liikluskeerises

Oma viimase Angkori paeva tahtsime teha ratastel. Plaan oli soita linnast valja 3 vaikest templit vaatama. See on voimatu. Andsime alla parast seda, kui Amy kahtlustas, et yks suur rekka tahtis tast yle soita. Tegelikult ei ole asi nii hull. Tuleb lihtsalt hinge kinni hoida ja teha nagu, et sa teaksid, mida teed. Olen taiesti kindel, et neil on 10 korda vahem liiklusonnetusi, kui meil, sest koik on koguaeg valmis, et keegi soidab vastassuunas voi hyppab jumal teab kust tee peale. Me pikka soitu ei teinud. Istusime joe aarde maha ja meie onneks algas just paatide (ma ei tea, mis nende nimi tapselt on) voistlus. Kohalikud tahistasid paadivoistlusega veepaevi ja tund hiljem oli terve joe aar sagimist tais ja meie saime sadu fotosid teha. Keegi peab neid nyyd hakkama yle kaima...

17.nov Ko Chang - dzunglis

Olen kuu ringi rannanud. Hetk, mil Tallinna lennujaamast startisime, tundub justkui pool aastat tagasi. Samas on kuu nii kiiresti lainud, et ei taha yldse moeldagi. Zoran, kas esimesed kuupaevad, mis kihlveokontoris minu Eestisse tagasi joudmise kuupaevale pandi on kaes? :)


Kadunud 60 sekundiga

Eile ohtul vaatasime poistega yhes soogikohas "Ocean 13". Suur ekraan, lamamisdiivanid, padjad ja tuul, mis vaikselt kohta ymbritsevat merekarpide kardinat ko~listab. Ma ei vasi kordamast, et palju ei ole onneks vaja. Peale seda laksime vaatama, mis Lemontree pidu endast kujutab. Mis ta kujutab. Ei midagi. Juba nende flaier ytles tegelikult koik, mida oli vaja teada - "mangime popi, rocki, drum 'n base, r&b jne jne". Kui hea saab ikka yks pidu olla, kus iga 2 loo tagant stiili vahetatakse? Hullem kui Bonnie & Clyde. Asi sai siiski hullemaks minna, sest Wesley unustas rahakoti wc'sse ja paari minuti pararst tagasi minnes seda loomulikult enam ei olnud. Pass, iPod, raha...koik lainud. Mis pidu seal enam... Laksime tagasi, lootes, et homme on parem paev.


Helen dzunglis vol.2

Hommikul oli varajane aratus. Laksime dzungliretkekle. Kui Chiang Mais tahendas see suht turistilikku retke ho~redas dzunglis, siis see oli dzunglimatk nii nagu enamus meist ette kujutab. Grupp koosnes meist neljast ning meie giidist, kes ei raakinud sonagi inglise keelt. Kastikas viskas meid suvalises kohas keset teed maha ja ronisime puude vahelt dzunglisse, kus oli vaevalt mingit teerada margata. Algas korralik matk ylesmage. Ma hingeldasin parast 10 minutit ning veepudel oli poole peal enne, kui me mae tippu joudsime. Giid tombas terve tee yles ning ka mae tipus vaadet nautides vahet pidamata suitsu, samas, kui meie 4 suutsime vaevalt normaalselt hingata. Vaade oli ronimist vaart. Sukeldusime jalle dzunglisse ja leidsime eest sympaatse tai vanamehe relvaga, kes toenaoliselt meid ootas. Tapsuslaskmine. Nad panid ca 5 kuuli jahipyssi , mis toenaoliselt yle-eelmisest sajandist. Poisid lasid puu kyljes rippuva paberi ribadeks. Onneks ma ei pidanud ka habi tundma, sest ju need 5 kuuli lendasid koik erisuunas ja yhel onnestus ikka paberit tabada :D. Louna kose juures, veel tunnike mooda mage yles-alla ja kui ma arvasin, et see oli dzungel, siis nyyd laks veel paremaks! Giid vottis valja suure noa ja asus teed raiuma labi tiheda vosa. Hehhe vot see oli lahe. Kykitasime keset dzunglit, ymbritsetuna vihastest moskiitodest ja ootasime vaikselt kuni giid mingi vilega lendoravaid valja kutsus. Parast matka istusime giidi perega nende ouel ja ta toi meile mingi purgi juurikatega - kohalik naps (viski?). Vot seda ma nimetaksin dzunglimatkaks. Vol 1 oli dzunglimatk jutumarkides.


Magan kunagi hiljem

Alguses plaanisin peale matka Trati soita ja siis jargmine paev Kambodzasse, aga kuna hostel korraldas otse transporti Kambodzasse 7.15 jargmisel hommikul, siis otsustasin selle kasuks ning kuna eelmise ohtu pidu laks ka hukka, siis oligi otsustatud. Laksime Treehouse (iga ohtu on vist erineval kohal Lonely beachil oigus pidu korraldada) on lahe koht suureparase muusikaga. Lopuks ometi sai hingetuks tantsida. Muusika oli algusest lopuni hea ja kui selgus, et Marc tantsib salsat, siis pohimotteliselt rohkem ei olnudki vaja, et peo lopuni vastu pidada. Ja kuna kell oli 6, siis polnud nagu motet enam magama ka minna. Panin asjad kokku, ootasin natuke ning natuke peale 7 oligi buss kohal. Ronisin kalapilk ees sisse ja asusin Kambodza poole teele.

14.-16.nov Ko Chang

Minu elu pikim paev

Kolmapaeva hommikul alustasin matka Tai teiseks suurima saare -Ko Changi suunas. Kell 10 hommikul kaisin mooda turismipunkte, et uurida minibusside hindasid ja aegasid. Tulemus - koik bussid alates 600B ja laksid hommikul ara. Pattayale ma jaada ei kavatsenud, nii et asusin kohalikku bussi otsima, mis mind edasi viiks. Kanchanaburis kohtusin Erawani kose juures Iisraeli poisi Avieliga, kes samal ajal plaanib Kambodzasse minna, kui mina ja leppisime kokku,et ehk Ko Changil naeme, kui sattume samal ajal seal olema. Ta oli juba kohale joudnud, mina olin kell 12 endiselt 200km kaugusel Pattayal. Joudsin n.o bussijaama, mis tahendas, et kiirtee aares on yks koht, kus bussid peatuvad. Kuidas yks mitte kohalik peaks teadma, et buss Trati (kust paat Ko Changile laheb) just antud kohas peatub, ma ei tea. Igatahes,kui ma poest valja tulin, kus joogivarusid taiendasin, muigas yks kohalik ja kysis, kas lahen Trati ning teatas sama irvega, et buss laks ara, kui ma poes olin ja tana rohkem otse busse ei ole. No kui ei ole, siis jarelikult lahen kuhugi mujale. Onneks leidus aaretult abivalmis kohalik mees, kes kais ja raakis u 5 erineva kohalikuga, et teada saada, kus siis tapselt bussid peatuvad ning kuna 14.30 buss Trati oli vaidetavalt tyhistatud, siis ei jaanud muud yle, kui yritada Trati jouda labi 3 erineva linna ja 3 erineva bussiga. Samal hetkel tuligi buss Rayongi. Tanasin abivalmis tai meest (luban, et aitan ise edaspidi eksinuid ja kui naete, et keegi suure seljakotiga abitult keset Tallinna vanalinna seisab, siis ta ei pane pahaks, kui te kysite, kas saate aidata) ja laksin bussile. 1.5h loksumist ja joudsin Rayongi. Kysisin piletiputkas, et kust laheb buss Chantaburisse ja tadi kargas putkast valja ning jooksis bussi suunas, mis just soitma hakkas, et see mulle peatada..lahe :) Nii siis jargnes 2h loksumist. Iseenesest mulle meeldib see hetk, kui oled bussis voi lennukis vms - tunned, et oled teel kuhugile tundmatusse kohta ja saad rahus lugeda ning olla oma motetega. Parast 2h loksumist joudsin Chantaburisse, kust buss Trati tunni parast. Soin oma louna ning loobusin plaanist tana Ko Changile jouda, sest praam peale pimedat vist ei soida ja polnud lootustki valges Trati jouda. Jargnes 1.5h loksumist. Aju hakkas vaikselt lyhisesse minema paeva jooksul kogunenud stressist ning hispaania keele sonadest jms.Nagu arvasin, joudsin Trati pimedas. Yritasin koigepealt selgusele jouda, et see ikka on Trat. Bussile oli vastu tulnud hunnik taksosid (kastikad) ning yks taksojuht kysis mitu korda, et kas ma lahen Ko Changile. Kuna ma olin pohimotteliselt 9h seigelnud ja saarele joudmise motte maha matnud, siis alguses ma ei saanud yldse aru, mis krdi Ko Chang (mingi kylalistemaja???). Ytlesin, et Trati tahan. Istusin tyhja taksosse (eks nad koik keskusesse ju lahevad) ja sama mees tuli uuesti, et kas lahen Ko Changile. Mina: jaa jaah vii mind Ko Changi jah... Kui takso tais ja liikuma hakkasime, yhendasin alles ara, et ja jah sinna ma ju esialgu tahtsin minna toesti! Taitsa tainas ikka! :) Taksos oli 3 ameerika tydrukut,2 vene tydrukut ja vene poiss (arvasin, et ta vene tydrukutega, kuid hiljem selgus, et Wesley on inglane, mitte venelane :) Ja uskumatu, aga pool 8 asus praam Ko Changi poole teele.

LOPUKS! Ko Chang!

Saarele joudes oli uus takso vastas, kes kysis hingehinda... No natuke saime alla, aga mitte palju. Kotid visati enamustel katusele ja asusime teele teisele poole saart. Olime ameerika tydrukutega jutule saanud ning yks hetk lendab midagi suurt takso katuselt pimedusse ja ainult meile jargi soitva auto tuled valgustavad seda musta tompu, et me naeksime, kuidas sama auto jargmisel hetkel sellest yle soidab. Ainus mida suutsin hyyda, oli "not my bag please!!!" (vaga eestlaslik voi mis? :) "vene" poiss laks valja ja ma laksin talle jargi, et tuvastada - loooomulikult on see minu kott, millega ta tagasi tuleb. Tundus, et koik on siiski yhes tykis ja kott ei ole ristkylikuks moondunud. Tanasin poissi. Ta suht vaikne. Juurdlesin enne ta T-sarki vaadates (Jeesuse pilt ja kiri "God is coming back"), et huvitav, kas ta on katoliiklane, kes eesmargiks votnud reisida mooda maailma ja info igale poole edasi viia? Siis markasin, et suure teksti all on vaiksemalt "look busy", mille peale ma lihtsalt sydamest naerda tahtsin ja lootsin vaga, et see on ikka naljana moeldud. Niii.... joudsime siis sihtpunkti (Lonely beach) u 9 ohtul. Wesley (God is coming poiss - Wesley) laks sooma ja meie 3 ameerika tydrukuga asusime hostelit otsima. Lonely beach ei olegi nii yksik ja toa leidmine tundus voimatu. Lopuks leidsime 3se toa ja tydrukud teatasid "see 3le sorrryyy". Ma ei viitsinud pahane olla - ongi ponevam. Lootsin, et Wesley soob endiselt samas kohas - mida ta ka tegi ja istusin tema lauda maha. Soime ja motlesime, et mis seal ikka. Kui leia kohta, anname seljakotid ara ja magame rannas. Nii siis istusimegi muretult ja soime-joime. Meiega yhinesid ameerika tydrukud ja 2 inglise naist. Lonely beachil on vaga lahe koht Treehouse, kus toimus sel ohtul pidu. Super! Tantsime 5ni hommikul ja siis magame paar tundi ja otsime oobimiskoha jargmiseks ooks. Pidu oli super! Muusika, inimesed...vaga lahe. Mingi hetk yhines meie seltskonnaga 2 inglise poissi ja kui lopuks kella 4 paiku olid seltskonnast alles mina, Wesley ja inglise poisid, siis nad pakkusid, et voime ju nende hytis magada ja kui ma soovin, siis nad voivad koik porandal magada (1 voodi). Mis siis ikka. Tatsasime sinna. Wes magas porandal ja inglased said pool voodit ning ma sain pool. Heh "go with the flow" toimib. Ei ole motet ette muretseda igasuguste tyhiste probleemide, nagu naiteks elamine, parast. Koik probleemid lahenevad ajaga. M.O.T.T. :)

Paradiis ja porgu

Nii siis Wesley (27a inglane tootas kindlustuses ja sai korini), Marc (23a inglane tootas turunduse-meedia peal), Elliott (23?a inglane elektrik?) osutusid suureparase huumorimeelega inglasteks (pole ammu nii palju naernud). Veetsime jargmise paeva lihtsalt lugedes ja ujudes ja syyes. Ko Chang on imekaunis saar, mille laanepoolsed palmidega aaristatud rannad on seljakoti randureid tais.Poole paeva peal otsustasime Wesleyga, et peaks vist ikka leidma mingi elamise. Onnestuski kohe yks hytt leida, mis 400B (Siam beachil) ja viskasime asjad sinna. Ohtul toimus rannal pidu, mille avashow oli ilusaim, mida olen nainud. Kohalikud esinesid polevate pulkadega, mis pimedas loid imelise vaatepildi ning taustaks muusika, mis tekitas tunde, et hing laheb kohe kohe suurest onnest lohki. Ohtul jutustasime poistega Treehouses ja markamatult oligi kell 3 ja uni peal. Laksime meie hytti, et eest leida... jep...prussakad... ja siinkohal ma raagin paris prussakatest. Ma toesti pean midagi ette votma, sest tundub, et ma pelgan neid rohkem, kui arvasin. Yks oli surnult maas ja Wes ytles, et nae sa astusid ta surnuks (ma siiski kahtlen, sest ma oleks ju seda tundnud oma palja jalaga, aga samas ma olin ikka suhtliselt paanikas). Yks prussakas (suuuuuuuur) ronis mu koti ja riiete peal ja kaks ajasid yksteist voodis taga. Pohimotteliselt ma ei lainud oolabi wcsse ja nagin paranoilisi unenagusid. Ma pean oma suhtumist muutma, sest hetkel vist ainult toidan oma foobiat. Prussakad ei tee ju tegelikult midagi halba. No igatahes mul oli heameel, et ma ei olnud yksi nendega ja kavatsen nyyd iga paev mediteerima hakata, et jargmine kord nendega kohtudes, suudan rahu sailitada ja normaalne olla.


Aktiivne paev Ko Changil

Tana (reedel) kaisime poistega tunniks rolleriga jargmises kylas, kus lahesopp ja sadam. Kaunis. Ja rohkem ei teinud midagi :) Homme on veel aktiivsem paev - dzunglimatk ja ohtul lahen Trati, et sealt Kambodzasse edasi liikuda.Kohtusin ka Avieliga (see Iisraeli poiss) eile. Eks nais, kuidas temaga koos reisida on voi kas yldse lahme koos. Ta vist natuke noorem ja alles alustab yksinda (vend ja tolle naine hetkel temaga koos) ning motleb liiga palju, et kuhu voi kuidas voi millal minna... eks nais...Ma ei loe yle, mida ma kirjutasin, nii et kui midagi segast voi miljon kirjaviga, siis andke andeks :)

Adios!

12.-13.nov Pattaya

Back to Bangkok

Esmaspaeva paeval alustasin matka Pattayale Tonile ja Sillele kylla. Jolly Frogist loksusime 3h Bangkoki. Yritasin Khao San roadil raamatut maha myya. Raamatupoes oli suur silt "We buy everything". Kui oma raamatu ulatasin, siis teatas onu, et nad ei osta midagi. Samal hetkel tuli yks Kanada poiss, kes tahtis ka myya ja kui vaga me ka sildi suunas ei naidanud, raamatutest lahti ei saanud. Siiberdasime Jacobiga siis mooda Khao San roadi, kuni leidsime uue poe. Vahetasin raamatu hispaania keele opiku ja Dalai Laama raamatu vastu (osutus taitsa korralikuks raamatuputkaks).Jacob asus teele Austraalia suunas ja mina yritasin valja moelda, kust laheb buss Pattayale. Siin kehtib minu meelest 3 korra reegel ehk kui olen kolmest erinevast allikast saanud sama vastuse, siis voib uskuda, sest inimesed kipuvad raakima erinevat juttu. Nii siis kell oli juba viis. Soin vaga hea kanakebabi ja asusin tuk tuki ja taksomeetri meestega labiraakimistele. Pattayale tundus bussijaamast (pohja) olevat paari tunni soit ning bussijaam ise Bangkoki teises otsas. Sain taksomeestelt hinna kuskil 200B juures. Otsustasin ise seiklema minna. Oobin siis bussijaamas, kui ei joua normaalsel ajal bussijaama. Skytraini otsustasin jatta jargmiseks korraks, sest sinna tuleb ka kuidagi saada ja laksin bussipeatusesse, kust laheb u 20 bussi, mis kirjas ning siis selgus on veel hulk busse, mis kirjas ei ole :) Yks tydruk tuli aitama ja ytles bussi numbri ning tuli 5min parast tagasi ja teatas, et ytles vist kyll vale bussi ja tegelikult hoopis teine buss. No igatahes see teine buss just tuligi suurel kiirusel (bussile minek on lahe. Buss vaevalt peatub ja kohe kui bussi naed, peab vehkima katega ja siis spurtima uksed avanud bussi suunas, mis juba pohimotteliselt edasi soidab). Laksin peale ja sain kinnitust, et see buss laheb pohja bussijaama. Soitsime ligi tunni. Kohale joudsin paar minutit enne 7, et avastada, et piletiputka pannakse paari minuti parast kinni ja buss laheb 10 min parast. Ma raagin - ma olen siiani taiesti Tai transpordiga samal lainel :) Yldiselt olin endaga vaga rahul, sest maksin bussi eest 17B. 10 paiku joudsin Pattayale, aga Toni aadress, mille olin kirjutanud, sellest ei saanud ei mina, ega ka kohalikud tuk tuki mehed aru. Telefonile helistades vastas automaatvastaja tai keeles. Palusin yhel i.k oskaval tuk tuki mehel kuulata, mis tadi raagib.Tadi tahtis toa numbrit... no muidugi ei olnud mul seda. Siiski sain teada, et Toni ja Sille elavad Navin Mansionis ning kohale joudes selgus, et nad lainud tai poksi vaatama. Yks nende sober helistas Tonile ja teatas, et ma ootan. Jain samasse hotelli,kuigi see mu eelarvele ei meeldinud. Vahelduseks siiski hea normaalses hotellis olla. Kord kuus ju voib (hehe ma toesti ei oska endale ei oelda ja leian vabanduse, mis tahes olukorras). Laksime Toni ja Sillega sooma ning tegime rolleriga tiiru Pattayal.

Pattayale puhkama?

Uurisin hostelite hindasid, aga "odav" koht (kylm vesi, van-kondits) oli 350 ja ma oma liiga korraliku toa eest maksin 500 ehk siis nutsin ja maksin. Lounast laksime Sille ja Toniga squashi mangima. No oli ikka hea tunne kyll valjakul olla. Jalad sain liikuma ja hakkas juba taitsa looma. Squashivaljak oli hiiglasliku hotelli all ca 12 km linnast valjas. Parast mangu vedelesime basseini aares ja ujusime - monus. Ohtul kaisin massaazis pimedate juures. 2h ja 240B ning super hea. Kui millegi parast tasub Pattayale tulla, siis v-o selle... Jargnes ohtusook Toni ja Sillega yhes super lahedas soogikohas, kus tuuakse vaagnad liha ja mereandidega, mida siis ise grillida saab. Votsime tuk tuki ja jargnes ekskursioon Walking Streetil... Ma arvan, et ma ei hakka siin midagi kirjutama - pildid raagivad vast iseenda eest (kui nad yles panen :), aga Tais on raudselt paremaid kohti, kui Pattaya, kus oma puhkust veeta!

Comments:
· Pattayal saab squashi mangida - vaga positiivne :)
· Pimedate massaazikoht on hea

PS! Suured tanud Toni ja Sille, et mulle linna naitasite ja olemise lahedaks tegite. Kuigi Pattaya ei ole mu lemmik koht, oli see rautselt elamus

09.-12.nov Kanchanaburi

Reedel loksusin vaike bussiga paar tundi Ayutthayast Kanchanaburisse. Buss pani meid maha tanaval, kuhu enamus hosteleid koondunud ning parast 1-2 koha kylastamist leidsin minusuguste paradiisi - Jolly Frog... Suur soogikoht, mi ta"is noori ja vanu seljakotiga randajaid. Yhene tuba wc'ga korruse peal 70BHT ! No need olid loomulikult koik voetud. Leppisin 150B, mille eest sain 2se toa joemajas. Restorani osast edasi minnes on muruplats, kus vorkkiiged, lamamistoolid ja vaade joele, silmapiiril maed ning loomulikult loojub paike just sinna suunas. Paradiis...Panin asjad ara ja kui check ini laksin tegema, ytles tadi, et yks tydruk on veel 2ses toas yksinda. Carolin on 29 ja Sveitsist Berni lahedalt. Suvel vetelpaastja ja talvel lumelaua opetaja magedes. Vahepealse aja puhkab - pole paha... Tuli kuuks ajaks Taisse puhkama (yksi, sest teistel polnud puhkust) ning liitus Austria tydrukuga. Kuna viimane laks paev varem Chiang Maisse, kui tema, siis kolisin oma asjad ymber Carolini tuppa. Ohtust soime Kanchanaburi toenaolieslt parimas (kindlasti mitte odavaimas) restoranis "Apple". Soovitan soojalt.


Erawan ja Death Railway

Laupaeval oli aratus enne 8t, sest votsin hostelist retke magedesse ja vaatamivaarsuste juurde (organiseeritud matk tuleb siin isegi odavam, kui omalkael kaimine). Mina ning veel 10 inimest laksime Erawani loodusparki, kus jagunesime kahte gruppi (osad laksid lisaks muule elevantidega soitma). Mina jain hollandi paariga (nimed ei jaanud meelde ka parast seda, kui nad olid 2 korda spellinud :S Vist Hayleyn ? ja Edwin). Pargis on kosk, mis 7-astmeline ning kokku turnisime ca 4h vaikeste ujumispeatustega. Pargis tuleb ettevaatlik olla, sest ahvid on karmed valveta asju krapsama. Parast parki (juba vaga vasinud) laksime vaatamisvaarsustega tutvuma.
Kanchanaburis on pohirohk vaatamisvaarsustel, mis seotud nn Death Railway'ga. Nimelt II Maailmasoja ajal, kui jaapanlased olid ametis oma maailmavallutus plaanidega ja liikusid India suunas, vajasid nad maismaa teed relvastuse jm transportimiseks (meretee osutus vastastele kergeks rynnakukohaks). Nii siis otsutsasid nad ehitada raudtee algusega Taist Kanchanaburi juurest ja teise otsaga Birma laane osas. Selleks transporditi siia ligi 200'000 sojavangi (nende seas eurooplased, ameeriklased ning asiaadid). Raudtee ehitati ca aastaga ning yle 400km pikk. Ehituse kaigus surid pooled vangidest (haigused, alatoitmine, kurnatus jne). Vot selline kurb lugu siis. No igatahes me siis soitsime rongiga mooda seda raudteed (meie ja veel mitusada turisti) ja kaisime kuulsat Kwai joe silda vaatamas (samanimeline raamat ja film).

Ohtul tutvusin Ralukaga (24), kes Kanadast, kuhu kolisid perega Rumeeniast kui oli ca 14. Ta 6 kuud teel olnud ja arvab, et on veel yle aasta. Olnud Jolly Frogis yle nadala. Vaidetavalt kuulub rekord yhele S'oti tydrukule, kes elas siin 3,5 aastat :) Kirjutas nimelt raamatut (mis viga elada, kui maksad 25krooni elamise ja u sama raha soogi eest paevas). Kui raamat valmis, laks koju. Avastas, et raamat on jama ning tuli tagasi seda ymber kirjutama.


Putumutukad ja Helen

Eile ma pohimotteliselt ei raakinud kellegiga ja lugesin paev labi...ja soin. Mingi aine (soola?) puudus oli vist, sest koguaeg oli tunne, et tahaks midagi. Ohtul avastasin, et mingi jama on, sest paarist kohast sygelev nahk ei meenutanud saase hammustust. Motlesin, et kas tegemist on riiete pesuvahendi allergiaga, mingi soogi vastu allergiaga voi.... voodiputukatega.... Krt kui mulle siin midagi ei meeldi, siis need igasugused putumutukad. Ma olen kohe taitsa paranoiline. Laksin apteeki ja vaga armas tadi vaatas ja ytles, et sook vist ei ole. Andis kreemi. Nyyd hakkas selgeks saama, miks mul oli mitu ood jarjest tunne, et saased mind soovad. Pakun, et need ei olnud saased (ega ma muidugi siiani kindlalt ei tea, mis jama see on voi kust see algas). Onneks ei ole ma veel kohanud Tais siseruumides prussakaid vms (ptui ptui ptui). Loen just raamatut, kuidas Tony ja Maureen Wheeler Lonely Planeti asutasid ja Tony kirjutab seal nii armsalt, et need, kes Laane-Euroopas ringi siblivad ei ole prussakat. Prussakas on see elukas, kes, kui sa talle kogu oma keharaskusega peale hyppad, lihtsalt oma jalakesi raputab ja edasi liigub. Kui elukast jaab alles ainult ma"rg plekk, siis see ei ole prussakas vaid putukas :). No yhesonaga ma olen prussakaid nainud tanaval ja grillituna laual ning ma ei taha neid lahemalt elusalt naha. Ok otsin nyyd webist infot voodiputukate kohta ja kuidas nendega voidelda. Hostelites elamise roomud.... :) Lounast soidan Pattayale Tonile ja Sillele kylla ning Pattaya seksturismiga tutvuma. Tervitan teid koiki koos oma putumutukatega!

PS! Jaanus, kui sa juhtud lugema, siis sa pidid mulle oma blogi saatma. Ole siis moistlik seal Hispaanias ja soitke ettevaatlikult nii merel, kui maal. Sinu alati oiendav ode.


Comments:
Mango soogikohas saab louna (vaga ok) 20BHT
Apple restoran - super toidud v.a magustoidud, millest ei oska midagi arvata
Erawani rahvusparki sissepaas 400BHT, aga seda vaart

06.-08.nov Ayutthaya

Tervist! Olen ca 80km Bangkokist, Ayutthayas. Peaks vist kuhugi dzunglisse panema, sest teil laheb igavaks lugeda, kuidas ma jalle varemeid kaisin vaatamas :) No mis ma oskan oelda. Olen vist markamatult voolu sisse astunud ja liigun sellega kaasa. Kui ma paevikut ei peaks, siis mul vist poleks aimugi, mis kuupaev voi paev meil on... ja tegelikult kui paris aus olla, siis mis vahet sellel yldse on? No jah "E-R; 8.30-17.00" puhul on paris suur vahe, kas on esmaspaeva hommik voi reede parastlouna voi kas jouludeni on poolteist kuud voi 3 paeva. Parem oleks vist mitte paevikut pidada, sest see viib motted ajale ja aeg on teema, mis ei vii kuhugi...aja raiskamine :) Ok lyhidalt, siis Ayutthaya tegemistest.


Tsuh tsuh tsuh, rattad tegid rat-tat-taa

Phitsanuloki rongijaamas tahtsid koik vanad tadid mulle tynga teha. Yks myys 3 banaani (vaga vaikest ka veel) 10BHT(! no ma ei arva nii) ja teine kysis vee eest 10BHT - ma kyll tai keelt ei oska, aga seinal polnud yhegi joogi hind 10. Nii siis teatasin talle, et vesi on ju 7 ja siis ta vabandas ette ja taha ja andis raha tagasi... on ikka tegelased. Rongijaamas sattusin raakima vanema meesterahvaga, kes teel Bangkoki ja sealt Indiasse. Robert elab Indoneesias ning tegeleb moobliariga (ja mingil maaral vaariskividega). Parit on ta Saksamaalt. Oli abielus Louna-Aafrika Vabariigist parit naisega ning elas seal 5 aastat. Parast seda yritas alustada ari Indias, kuid sellest ei tulnud midagi valja (nagu ka abielust) ning nyyd on ta siis otsaga Indoneesias. Temaga oli huvitav raakida maast ja ilmast, motted samal lainepikkusel...

Ayutthaya on suhteliselt armas linn/saar, mis ymbritsetud 3 joega. Leidsin hosteli (Street Light?? 100BHT), mis turu ja vaatamisvaarsuste lahedal. Terve see tanav on hosteleid ja soogikohti tais. Parast seda, kui olin end inimeseks teinud, tulin alla sooma ning sain tuttavaks jargmise randuriga... ja see tekitas minus kysimusi. Kas teil on vahest tunne, nagu keegi yritaks teile midagi oelda? No see Mario, kellega tuttavaks sain on tapselt nagu Pollo, Chiang Mai retkelt. Mario elab Washingtoni osariigis ning parit Mehhikost (Pollo elas San Fransiscos ja vanemad Ecuadoris). Tapselt nagu Pollogi, naeb ta valja nagu asiaat ning tuli just Jaapanist, alkoholi ei joo jne. Nende kaitumine on tapselt yhesugune - vaga sobralik ja kergesti kontaktileidev, kuid ei arvesta, et koigile inimestele ei meeldi v-o nende kaitumisviis, mis eirab igasugust inimese isiklikku ruumi. Lisaks sellele kutsub yks mind buddyks ja teine mama (??? eeee). Mis ma selle koigega oelda tahan, on see, et mulle mojusid nad molemad kohati hairivalt ning see tekitas minus kysimuse, et kas mina olen tegelikult mitte vaga salliv inimene ja nyyd mulle visatakse jarjest ette seda tyypi inimesi, kuni ma sallivamaks muutun? No ma ei tea...
Ohtul esines meile tai Eric Clapton, kes nagu ma nyyd tean esineb igal ohtul ja kui vaja, siis kella 5ni hommikul. Minu ja Marioga yhines Ericut kuulama hollandist Edgar, kes pidi kella 23se rongiga Chiang Maisse porutama. Edgar lopetas just kooli ning yritab jalga mone panga ukse vahele saada. Olime talle seltsiks. Kelle 11 laks ko~ht tyhjaks ja kuna hosteli sook on mottetult kallis, siis laksime Marioga soogikohta otsima. Joudsime kohta, kus kohalikud ohtust soid. Mariol on erakordne voime margata, kui inimestel on huvi kontakti luua ning ta haarab sellest kohe kinni. Nii siis tabas ta ara, et kaks kohalikku tydrukut meid huviga jalgivad. Mis teie oleksite teinud? Voib-olla naeratanud? No Mario naeratas ja kysis, kas lykkame lauad kokku ja jargmine hetk olingi vestluses kahe tai tydrukuga, kes opivad veterinaariks ning Ayutthayas praktikal. Vaga armsad tydrukud. Loo moraal on see, et kuigi Mario pealetykkivus mojub mulle kohati hairivalt, paistab see siiski huvitavaid tutvusi loovat. Fakt, et ta naeb valja nagu tai teeb tal kohalikega suhtlemise eriti lihtsaks. Paistab, et ma oma suhtumisega olen vahemuses ja nome ka pealekauba.


Ayutthaya ma"rgistamine

Teisel paeval votsime Marioga rattad ning asusime Ayutthayat kaardistama. Erinevad watid jms. Mario loi tutvust itaalia paariga - Alessandro ja Stefani, kes teel lounasse. Alessandrol olid pyksid strateegiliselt tahtsast kohast hargnema hakanud ning Stefani tegeles 7-11 (pood) ees nende kinni traageldamisega :) Peale itaallastega kohtumist avastasime toeliselt super soogikoha. Kui te tulete Ayutthayasse ja rongijaamast valja, siis vasakutkatt ca 200 m on tee aares vaike soogikoht ja see kana ja papaya salat, mida nad pakuvad, viib lihtsalt keele alla. Ei pereisa ega -ema, kes kohta peavad, ei raagi inglise keelt, aga nad on imearmsad. Peale lounat va"ntasime yle silla vanalinnast valja (krt see liiklus ei ole normaalne!) elevandiparki. Hambutu 50ndates valge naine raakis meile elevantidest ning ma tegin suurele unisele tiigrile pai. Ohtust soin koos Mario, Julie ja Kimiga. Julie on Belgia tydruk (vaga sympaatne ja ilus), kes lopetas kooli sotsiaaltoo alal. Kim on Amsterdamist (ca 28) ja dietoloog. Mario - ma vist ei maininud, on 28 ja opib elektroonikat vms ning rahastab oma reisi... stipendiumiga! Vaidetavalt on USAs 2 ylikooli, kes sellist stipendiumi pakuvad. Kadestamisvaarne... Kuulasime jazzi ja lihtsalt hea oli olla.


Sallivustreening ja'tkub

Tana hommikul otsustasin uue hooga oma sallivustreeningut alustada. Laksime Marioga lamavat Buddhat vaatama ning ratastega ringi tiirutama. Toeliselt palav ilm. Ma"kerdan end ikka yldiselt 30se kreemiga kokku, kuid kaed hakkavad siiski mingit jumet omandama. Tegin edusamme sallivuse osas, kuid mitte vaga kaugeleulatuvaid. Parastlounal ostsime 200BHTga paadireisi ymber Ayutthaya paikeseloojangu ajal ja see on igat senti vaart. Soovitan soojalt. Mariole ytlesin sobralikult head aega. Ta on vaga tore, aga mul on vast oigus endamisi oelda, et mulle ei meeldi tema kaitumisviis ja punkt. Parem olen temaga tylis kui endaga. Kahepaevase yritamise peale voi jumal teab millest, hakkas mul pea valutama ning premeerisin end tai massaaziga. Tahtis on ikka iseenda sober olla...

Olge siis ikka enda sobrad ja kohtumiseni Kanchanaburis.

Comments:

• Minule meeldisid Ayutthayas
• Wat Ratburana - see oli lihtsalt esimene wat siin (Angkor Wati stiilis) , mida nagin ja selleparast vast.
• Wat Phra Mahathat - na"oga puu
• Elevandipark - yle silla linnast valjas. Kui ei ole elevandimatka teinud, siis seal saab teha
• Paadiretk paikseloojangu ajal, mille kaigus 3 wati kylastamine. Wat Phutthai Sawan, mille juurde jouab siis, kui loojangu koige ilusam hetk, on muljetavaldav.
• Soogikoht raudteejaama juures

04.-05.nov Sukhothai, Phitsanulok

Votke palun teadmiseks, et jargnev kirjatoo naitab minu ylimat kannatlikkust. Kirjutasin nimelt ilusa loo oma viimasest kahest paevast ja see arvuti oli vahepeal otsustanud enam mitte tootada ja kuna ma ei kirjutanud bloggeris vaid Wordpadis (sest internet ei tootanud juba enne), siis ta ei salvestanud mitte midagi ara (jep ma ei ole ka vaga nupukas, et varem ei kontrollinud). Mul oli koht nii tyhi ja motlesin, et karjun kova haalega, aga siis treenisin oma lausa budistlikku kannatlikkust ja andsin omanikule 20B ja aitahhi mitte millegi eest ning laksin sooma ja treenisin veel rahulikku meelt. Kus ma siis olen? Hetkel Phitsanulokis, aga enne veel paar sona eelmisest kohast.

Sukhothai

Linn koosneb kahest keskusest: Uus-Sukhothai ja Vana-Sukhothai (Ajalooline park) mis oli tanase Tai esimene pealinn (1238) ning mille yks valitsejaid (kaheksas tapsemalt) oli Ramkhamhaeng, kes kehtestas Theravada budismi kuningriigi peamise religioonina ning pani aluse tanapaeva Tai tahestikule. Vot nii. Uus-Sukhothai on suhteliselt vaike ja rahulik linn ning vahemalt praegusel perioodil naeb turiste vahe. Paeval moodustab enamuse linnast turg, kus kaubeldakse toiduainete ja riietega (viimased stiilis Mitte Lahedad 80ndad. Isegi normaalset T-sarki ei olnud!). Oobisin "Garden hostelis", kus liiga head soogid ja tore pererahvas. Teisel ohtul taitis alumise korruse monus sumin...Suur prantslaste grupp (ca 40sed), suur grupp 17-23.a yle Euroopa, kes tootavad siin lastekodudes ning vahepeal reisivad ringi, Hiina tydruk ja Ameerika tydrukud ja Eesti tydruk. Ameeriklased olid turult ostnud hunniku putukaid ja kutsusid teismeliste kamba ohtusoogile :) Vaatasime Bridget Jonesi ja siis veel korra Bridget Jonesi.

Ajalooline park on ilusaim koht (linnades), mida seni Tais nainud. Rohelus, veekogud ning aura varemete ymber. Votsin jalgratta (20B) ja rallisin moned tunnid ringi. Pool ajast otsisin 15m Buddha kuju (panin linnast valja oma otsingutel, aga nagin kylaelu ja meeldivat loodust).

Phitsanulok

Vaike linn, kus tana koos minuga 7 turisti. No vahemalt tundub nii. Hooaeg ei ole alanud ning enamus turiste nii kui nii Bangkokis, Pattayal voi Chiang Mais. Esmamulje linnast rapakam kui senised...Phitsanuloki peamine vaatamisvaarsus, mille parast ka inimesed yle Tai kokku jooksevad on... oige! Buddha...Isiklikult on mul neist nyyd kyllalt, aga kui kedagi huvitab, siis Phra Buddha Chinnarat (Wat Mahathatis) on parit 14.saj ning seda peetakse Tai tahtsuselt teiseks Buddhaks. Paar vaatamisvaarsust on linnas veel, aga ei midagi meelierutavat. Oobin "London" hostelis (150B. Tais raudselt kahekesi odavam reisida). Viskasin oma asjad hostelisse ara ja asusin Wat Mahathati suunas uitama. Poolel teel avastasin, et olen maika vael ja sall, mill Chiang Mais yhe wati parast ostsin on hosteli voodil. No uut salli ma ei kavatsenud ka osta. Ainus normaalne T-sark, mille leidsin oli suurus S (ma ei ole S, aga vaga hull ei ole :) ning sargile on kirjutatud Devil ja ikka aru oleks saada, siis on pilt ka joonistatud... Onneks budistidel vast ykskoik, kes ma arvan, et ma olen. Kristlikus kirikus oleks natukene keerulisem olnud.

Kui te juhtute Phitsanuloki, siis minge joe aarde, kus ohtul Night Bazaar. Seal odavaim massaaz, mida siiani olen nainud - 1 tund 100B (s.o 30eek jala voi keha). Taitsa hea oli. Linn arkab ellu ohtul, kui Bazaarile asju hakatakse yles panema ning paike joe kohal loojub. Paikese loojang ja tous on Aasiasse tulemist vaart. Soojades toonides taevas, taielik vaikus, kohalikud kogunevad joe aarde loojangut vaatama...veel hetk enne, kui paike kaob, touseb tuuleiil ning majade kohal hakkavad sa"distama tohutud linnuparved. Tund veel ja bazaar on avatud ning toopaev voib alata. Homme soidan Tai ajalooliselt teise (alates 1767) pealinna Ayutthayasse.

Comments:

• Sukhothai vs Phitsanulok. Kui tahate riideid osta voi o'ist mo'llu, siis jaage ooseks viimasesse.
• Rahavahetus pankades on tehtud 2 korda raskemaks, kui vastavates putkades. Motetult aeganoudev ja kurss ka kehvem.
• Kondimine on nahtavasti tabu. Yldiselt meeldib mulle seigelda jalgsi, aga Tais ei ole paljudes kohtades konniteid, raakimata ylekaiguradadest voi valgusfooridest jalakaijatele. Kehtib tugevama oigus. Chiang Mais ei ole minu meelest voimalik minna vanalinnast (ymbritsetud kanaliga, mille molemal poolel 3-realine liiklus) valja. Yritasin tipptunni ajal... lootusetu. Valgusfoorid ca 1.5 km tagant. Ma pakun, et tuk-tuk maffia on asjaga seotud.

31.okt - 03.nov Sukhothai

Halloween

Kolmapaeval oli teine paev massaazikoolis. Vasitav. Koigepealt tegi opetaja mulle molemale jalale u tunni massaazi. Taiendasin oma markmeid ja siis oli minu kord. Yks jalg peaks aega votma ca 25 min ja kogu protseduur tunni, aga mul kiskus rohkem nagu 2 tunni poole. Ma olin taiesti laip lopuks :) Kogemuse tegi minu jaoks natukene ebameeldivaks see, et juba esimesel paeval hakkas 30ndates opetaja (mees, kui ma veel ei maininud) kahtlasi markusi tegema. Ma olin taiesti segaduses, sest see ju ei ole professionaalne :D Jargmisel paeval otsustasin lihtsalt naerda selle peale ja votsin vabalt. Ta arutles seal, et voib-olla ta peaks Eestisse tulema (ma ei oelnud midagi) ning et siis ta tuleks ja ytleks mu emale ja isale ka tere... Siis aitas. Ytlesin ja"ise naoga rahulikult "ei", mille peale ta segadusse sattus ja ei osanudki midagi enam oelda. Kauplesin hommikul valja, et ta peale lounat ola- ja kaelamassaazi natuke opetaks. Opetaski, aga oluliselt syngema naoga,kui siis, kui seda lubas :D

Ohtul laksime Rogeri ja Ilonaga sooma ning peale seda regge-baari. Esialgne vaimustus reggest haihtus, kui lavale laks kolmas band ja asus taas esitama samasid lugusid, mida 2 eelmist - alustades sellega, kuidas ta sherifi maha lasi ja kuidas talle mitte ei meeldi regge, vaid ta armastab seda...Esimene band mangis ka taikeelseid lugusid ja improviseeris. See oli lahe. Kohal oli ka Nai (koha omanik. 27.a tai. Kaalub u 45kg ja peale vaadates tundub, et poole kaalust moodustab ymber pea olev mikker. Vaga sympaatne kuju). Kell 1 pandi muusika kinni. Roger ja Ilona laksid natuke enne ara (regge yledoos) ja ma jain prantslaste Briac'i ja Keviniga. Nai teatas, et nyyd lahme edasi. Soitsime siis ca 10 min tuk-tukiga kuhugi poole. Joudsime kohale, et leida eest klubi, mille uksi hakati sulgema. Jargmine peatus : romantilise muusikaga baar. Olime seal u 5 min. Lisaks prantslastele, minule ja Naile oli veel paar vaiksemat tai poissi ning Kik, kes on tai versioon mustast mehest (M.C.Duncan) "Rohelises Miilis". Suure sydamega suur mees. Jargmine peatus: ooklubi kanali aares. Margiksin selle ara uue kogemusena. Seisime prantslastega keset tantsuplatsi ja vaatasime suu ammuli ymberringi toimuvat. See oli meie Hollywood, aga veel umbes 100x hullem. Tais inglased (vahemalt mulle on mulje jaanud, et valdavalt on tegemist inglastega. Vabandan yldistamise parast), silmis tyhjus ja suu nurgas ila tilkumas, amelevad tai naistega, kelle seelik on piisavalt lyhike, et ei ole vaja mitte mingisugust ettekujutusvoimet (onneks markavad ikka midagi seeliku alla panna). Nyyd ma tean, kust Viiralt oma "Kabaree" ja "Porgu" jaoks ainet sai. Prantsuse poisid mojusid nagu inglid keset kogu seda pilti. Yks natuke kunstniku tyypi ja teine oma pruunide silmade, lohukeste, valgete hammaste ja naiivse olemisega - toesti ainult tiivad olid puudu. Kahjuks tabasin oigepea, et naiivsus on toenaoliselt teeseldud ja ta on oma heast valimusest vagagi teadlik...Puhast hinge ei ole vist vaga kerge leida. Peale 4 ytlesime head aega ning jalutasin oma koju. Ja deja vu... Nagu Itaaliaski. Hosteli varavad kinni. Onneks olid varavad madalad ja sai yle ronida :)


02.nov Sukhothaisse
Paevad ei ole vennad. Vahest on kergem, vahest raskem. Eile hommikul votsin bussi Sukhothaisse (louna poole). 5tundi loksumist. Kohale joudes leidsin ilma suurema vaevata hosteli (Garden House, 150BHT), kuid uued olukorrad on alati seotud teatava stressiga ning kui keha on vasinud ja pole korralikult ka soonud, on raske. Voib-olla oleks kergem, kui suhtleks kellegiga, aga samas oled energiast nii tyhi, et ei jaksa ja ei taha inimestega suhelda. Samas need on hetked, kui jalle midagi enda kohta opid. Magasin tunnikese ja jalutasin linnas ning soin kookosesuppi ja papaya salatit. Tagasi joudes hakati just "Hannibali" viimast osa vaatama. Tutvusin paari ameeriklasega. Oosel ei maganud vaga hasti. Rahutud unenaod.
Kuid nagu oeldud - paevad ei ole vennad. Hommikul arkasin kyll pisut vasinuna, kuid tegin paikse tervituse :) (tunnen vajadust voimlemise ja venitamise jms jarele. Ujuda tahaks.) ning oligi natuke parem; paike paistab (eile sadas vihma) ning soin koos Miamist Angie'ga pannkooke. Ta randab koos sobrannaga alates juunist (Euroopa, Iisrael, India, Tai). Suhteliselt sympaatne tydruk.
Igatahes on nyyd koht tais ja tuju hea ja lahen varemetega tutvuma. Tervitused ja kallistused!