30.jaan BGK. Koik kontrolli all

Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab

Hurraaderi hurraadera kyll rokkaks roomust maakera :) Parast kolme kuud paasesin jalle oma kontodele ligi (koik kontrolli all. Ainus mida ei moista, on see, miks tuli PIN kalkulaator veel keerulisemaks teha? Makse tegemiseks peab miljon korda kalkulaatorit nappima) ning parast poolteist nadalat on jalle kaardid ja raha rahakotis. Paris napikas oli. Paanikaks ei olnud pohjust, aga yleeile enne, kui kaardid toimima sain oli rahakotis tapselt nii palju raha, et sain notari ara maksta ja lepingud posti panna ning kaks paeva oleks vast saanud tanaval nuudleid ka syya. Koik oli taiesti kontrolli all (ema - kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab, oli nii? :). Nii siis bilanss yle kaidud, takso ja otse MBK'sse uut sopra ostma. Ja mis te arvate mis juhtus? Mis juhtus eelmine kord, kui oma vaiksest Canoni sobrast ilma jain? Ostsin uue ja parema sobra. Ja ajalugu kordus...Inimest parandab kyll vist ainult yks koht ja sinna joudmiseni laheb veel kaua aega. Nii siis, eile algas uus suureparane soprussuhe Heleni ja eelmise fotoka venna vahel. Me meeldime yksteisele vaga. Mu rahakotile ta ei meeldi, aga talle ei peagi samad asjad meeldima, mis mulle. Elektroonika on siin toesti odav. Fotokate eest maksate vahemalt 30-40% vahem, kui Eestis ning tagasi minnes, saab lennujaamas lisaks 7% tagasi. Oma uue sobra ning oma kaardid kleepisin super attackiga enda kylge.


Be beautiful or die trying

Noorte seas on siin ainult yks moto "voidab see, kes on surres koige ilusam". Alustuseks tuleb oelda, et terve rahvus vaevleb kompleksi voi identiteedikriisi kaes, sest ainus ilu, mida nad tunnistavad on valge rass. Ilukliiniku leidmine, et oma nina suuremaks teha (!) voi silmalauge korrigeerida, ei ole kindlasti sama raske, kui notari leidmine. Apteegist saab vist absoluutselt koike ilma retseptita. Kosmeetikapoest kreemi ostes on suhteliselt toenaoline, et ei jaa muud yle, kui osta valgendava efektiga kreem. Just seda mul vaja ongi - naha valja nii kahvatu, nagu oleks koht stabiilselt haige. Minu hosteli all on turismibyroo, kus istuvad kaks tydrukut (muidugi, ma soon oma mytsi ara, kui yks neist pole poiss). Nad votavad hommikul peegli valja ja kui ma ohtul tagasi tulen, vaatavad nad ikka sinna, lootes, et vahepeal juhtub ime ja neist saavad Pariisi tippmodellid. Louna ajal lisavad nad natukene posepuna, aeg-ajalt kitkuvad kulme jne jne. Kaubanduskeskuse WCs seisavad tydrukud puntras ning teevad yksteisest ja endast telefoniga pilte ning kohendavad iga sekundi tagant peeglist valimust. Seda ei tee ainult tydrukud. Tavaline on, et moni poiss voi tydruk on unustanud end mone suvalise peegli ette nappima. Pigistavad punne voi uurivad 1cm kaugusel peeglist oma nahka. Dresscode on koigil olenemata kellaajast sama - reede ohtu Hollywood voi Bon Bon. Be beautiful or die trying!


Kuidas Helen poksimas kaib

Trenn asub yhe suhteliselt haisva vaikese tanava peal. Sona otseses mottes peal. Poksiring on kyll katuse all tanava korval, kuid trenni ajaks tommatakse matid ka tanavale. Tanava teises aares on pingid, kus moodujad saavad istuda ja vaadata ning pilte teha. Ikka ju vaart foto, kuidas mina viimast energiat kokku vottes yritan kymnendat korda jalaga looki teha, nii et see ei naeks valja nagu baleriini po"ia viibutus voi et ma ei lopetaks selili matil. Trenni saab minna kell 8 hommikul - eelmisel ohtul tundub alati hea mote, kuid jargmisel hommikul selgub alati, et kell 3 on ikka palju moistlikum. Trennis on tavaliselt ca 10-15 inimest. Mehed igalt poolt maailmast (inimesed vahetuvad pea iga kord) ning paar tai naist. Tavaliselt, kui kohale jouan keksivad valged mehed, kes on kyll korralikes lihastes, kuid mida katab yhtlasi korralik kaitse kiht, peegli ees ning passivad endale vihaselt otsa ja teevad ylienergilisi liigutusi, samas eneseimetlusest peaaegu lohki minemas. Treenereid on 4(endised profipoksijad) ning kehtib reegel, mida rohkem valged peegli ees esinevad, seda valusam trenn neil tuleb. Palju on Koreast ja Jaapanist poksijaid, kes on heas vormis, uskumatult teravad ning vaoshoituma olemisega. Palju on lihtsalt ollekohuga turiste.

Alustuseks keksid hyppenooriga ca 10 min (moned nagu oeldud teevad lihtsalt peegli ees looke), kuni parast igat kahte hypet noor jalle jalgadesse takerdub. Seejarel teeb vaike tai mees soojenduse, mis on korralikus tempos ning mille lopuks on sark poolenisti marg. Ehk siis ca 2h ja 20min trenni kohta ca 30 min soojendust. Moned jaavad ringi, et treeneriga yks yhele looke harjutada ning teised lahevad vaikese mehega grupitreeningusse. Vaike mees on lahe. Hoiab tuju yleval ja annab koigile naljagapooleks vastu saart, kes puhkama voi mokutama jaavad. Koik kaivad trenni jooksul ca 2 korda ringis, kus treenerid tehnikat lihvivad. Teise tunni lopul on keha monusalt lots ja sark labimarg. Kauaks ei saa passima ja puhkama jaada, sest juba hyyab vaike mees kriiskaval haalel ja lobusalt naerdes "leeeeeiiiiddddiiiii!!!!!", mis tahendab, et ara isegi motle seal viilida. Ja laheb jalle - knee, knee, 1-2-1, knee, block, elbow... Trenni lopus natukene midagi judo sarnast. Vaiksed taid on valedad ja me lendame nagu vaalaskalad matile. Piuhh ja pauhh. Venitus ja labi ta ongi. Esimestel kordadel onnestus suurte varvaste alla hiiglaslikud vesivillid tekitada, kuid lisaks lihasevalule, on see ainus valu trennis. Keha on trenni eest vaga tanulik ja hea on olla.

22.-28.jaan Bangkok. Illegaali elu

Illegaal

Nyyd on see siis ka tehtud. Viibin illegaalselt Tais :) Olgu olgu ei ole naljakas. Pass on trykis ja kaardid sain katte ning loodetavasti saan nad tana toimima. Enne tuli lepingud notariaalselt allkirjastada. Asusin hommikul notarit otsima. Pole vist vaja oelda, aga kohalikel (eriti selles BGK piirkonnas) ei ole ornaaimugi, kes voi mis on notar. Raske on leida isegi inimest, kelle kaest oleks motet yldse kysidagi. Laksin politseijaoskonda (nad ju voiksid selliste probleemidega kokku puutuda) ja nad noogutasid (koik noogutavad) ning saatsid mu valja ja vasakule. Laksin turistibyroosse ja nad saatsid mu otse yle tee. Laksin yle tee (Tai rahaamet vms. Mis iganes). Politsei uksel noogutas ja saatis mu yle tee turistibyroosse. Kysisin taksojuhtidelt ja nad olid veendunud, et mul on loteriid vaja (notary=lotery). Miks ma peaks tahtma loteriid osta? Tegelikult voib-olla ei olegi hetkel halb mote... Toesti mitte yhtegi inimest, kes saaks aru mida ma tahan? Hoidsin Dalai Lama pilti silme ees. Vaga rahustav. Lopuks laksin interneti. Mida tegid inimesed enne interneti? Leidsin notari, helistasin, laksin kohale, uuris ja puuris, viskas templid ja apostillid peale, kysis kenakese summa. Rahakott on monusalt kerge juba...


Syvaveeuuringud

Viimane nadal on olnud rahulik (enam-vahem). Rohkem enda sisse vaatamise aeg vist. Mida ma siis teen oma paevade ja ajaga, kui ei ole kuhugi teel ja keegi kulutatud tundide eest palka ei maksa? Olen paar korda kainud poksimas (mis on siin ilmselgelt liiga kallis, aga endiselt super lahe), moned korrad massaazikoolis massaazi harjutamas, raamatupoes fotoraamatuid sirvimas (Fo"llmi ja McCurry on lihtsalt fantastilised), oma lemmiklauljat Georgiat kuulamas (ta on selles vaikses baaris 8a laulnud!) ning lugenud tosisemat ja vahemtosisemat kirjandust. Palju on lainud aega ja energiat oma hirmudele otsa vaatamisele. Ma teadsin kohe, et kotist ilmajaamine ei ole halb, kui see juhtus. Tanu sellele oli voimalus Markusega pikemalt aega koos veeta ning temaga suhtlemine oleks kui peegli mu ette pannud ning sundinud mind oma tahtmistele, hirmudele, avatusele, kaitumisele otsa vaatama. Ja lisaks muule ma igatsen oma fotokat. Kuidas ma muidu oleks teadnud, et ta mulle nii kallis on, kui ei oleks tast ilma jaanud :).

Nii sama

Filosoofiline kysimus: kumb on targem, kas aju voi syda?

Kohtumine

Lugesin Harry Potterit. Ettekandjad ei olnud roomsad, et ma neilt ainult vee ja kohvi ostsin ning samal ajal lauas tanavalt ostetud kotitait puuvilju nosisin ning oma tagumikku 2h nende toolile toetasin. Natuke kohmetu olemisega poiss tuli oma raamatuga ja kysis, kas voib mu lauda istuda. Richard on 24 ja oli teist paeva Bangkokis. Tema stress ja kohmetus jarelikult taiesti moistetavad. Jutuajamine kujunes ootamatult huvitavaks, sest selgus, et ta on Inglise kaljuronimise rahvustiimis ning yks omaala parimaid. Huvitav oli kuulda, kuidas profisportlase elu Inglismaal on ning mida peab tegema, et olulisi sponsorlepinguid saada (a la ilma loata London Eye otsa ronimine). Ta on vaga positiivse ellusuhtumisega, laia silmaringiga ning hea sydamega. Ei ole vist palju inimesi, kes 24selt oleksid avanud yle riigi mitu keskust tanavalaste toetamiseks ja koolitamiseks. Mone inimesega on lihtsalt kerge kontakti saavutada ja tead, et millal iganes ja kus iganes kohtud, juttu jatkub kauemaks.

Tervitustega,
Paadunud Optimist

21.jaan BGK. Squash

Squash Bangkokis (www.squash.ee lehelt)

16.-20.jaan BGK. Rannuteel juhtub...

Rannuteel juhtub

Selline lugu nyyd, et yks paev enne massaazi eksamit laksime kursuselt Markusega Itaalia restorani Khao Sanil. Vaga tore oli. Ta on rahulik ning temaga on kerge suhelda ja yhist jututeemat leida. Raviolid olid super head. Kui minema asusime, haarasin korval toolilt oma koti jarele ja see tundus taiesti syrrealistlik, aga mu kotti ei olnud enam. Me olime terve aja lauas, see lihtsalt ei tundunud reaalne. Korralik restoran. Mitte keegi ei kainud laua juures. Loomulikult. Ei, ma ei kasutanud hoiulaegast passi hoidmisems ehk, jah, pass oli kotis; jah mu fotokas oli kotis; jah mu krediitkaardid olid kotis. Isegi mu kuradi pin kalkulaator, mida 2 kuud taga ajasin ja mille just katte sain, oli rahakotis. Ei osanudki midagi moelda. Ainus mis mu peas kummitas oli, ei, veel ma koju ei lahe. Shokis ei olnud, nagu Markus arvas, et juhtub. Eks randamisel peab koigega arvestama ning mis seal narvitseda, kui ainus, keda syydistada oled sina ise ning endaga tuleb hasti labi saada ja endaga kurjustamine ei aitaks nii kui nii kotti tagasi saada. Pisara vottis silma, kui panka helistasin, et kaardid kinni pandaks ning internetis, kui veendusin - "passi kaotamisel saab tagasipoordumistoendi ehk reis labi".Ma olin lihtsalt nii vihane, et keegi votab endale oiguse otsustada, millal ma peaksin koju minema, kui ma tahtsin seda ise otsustada. Kaisime politseiga restoranis ning ettekandjad ytlesid, et yks turist istus minu selja taga, et voib-olla tombas koti tooli pealt maha. Taiesti kummaline, sest toesti see oli vaga vaikne koht ja silmanurgast oleks ju pidanud liikumist nagema. Igatahes lahisugulastel paluksin mitte muretseda, sest koik on korras ja hasti ja ise ikka onnelik. Luban olla oma asjadega hoolsam.

Jargmised kaks paeva laksid paberimajandusele. Ma ei tule veel tagasi. Tahan veel reisida ning kui koik hasti laheb, saan seda ka teha. Suhtlesin aukonsuliga Tais ja meie valisministeeriumist Triinuga - molemad aaretult abivalmis ja toredad. Saatsin uue passi taotluse, mis loodetavasti voimalikult kiiresti kohale jouab (kellegil tutvusi KMA's?), sest vahepeal saab mu viisa labi ning uut ilma passita ei saa. Iga yletatud paeva eest on trahv, kuid loodetavasti paasen ka sellest. Fotoka eest saan kindlustusest piisavalt raha, et siit uus osta. Ehk siis viibin veel mondaaega Tais, mis ei olegi vaga halb. Bangkokis on veel liiga palju avastada ning saan koolis massaazi edasi harjutada ja sporti teha. Nii kui nii ju vabakava... Ainult, et koik DHL jms kulutused kavatsen ma kuidagi tasa teha. Naiteks yhinedes ylejaanud kooriskarjujatega: "Massaaaaaash missss?" ? Vahemalt eksam sai mul tehtud ja sertifikaat kaes.

Nii sama

Ma vihkan konditsioneere ja ei moista, kuidas kohalikud neid taluvad. Astud tanavalt poodi ja temperatuuri muutus on ca 15 kraadi. Istud kinos ja varbad tahavad jala kyljest eemalduda. Soogikohas otsid lauda, kus ei tunduks nagu sind oleks keset Arktikat istuma pandud. Nohu ja koha. Huvitav, miks nad konditsioneeriga toa eest kaks korda rohkem raha kysivad, kui see tahendab, et pead enamus oma ajast veetma pulti klopsides - on, off, on, off...

Kaisin esimest korda kinos. Kompleks oli muljetavaldav ning toolid superlux. Nagu juba mainitud pidin pool filmi oma jalgu masseerima, sest vastasel juhul oleks tulnud need filmi lopus ara ambuteerida. Koigepealt 20min filmitutvustusi ja reklaame ning seejarel touseb terve saal pysti. Taid armastavad oma kuningat ning kuningast halvasti raakimine on seadusega karistatav. Koike, mida ta teeb ylistatakse taevani. Olen koguaeg arvanud, et mingisugune kriitika voiks ikka lubatud olla, kuid kuningas on teinud riigile palju head ja on kahtlemata positiivne eeskuju. Siiski, kinos toimuv oli liig. Tulles meie yhiskonnast, kus isikukultus on alati negatiivse alatooniga, hakkab keha ja vaim massama, kui terve saal touseb pysti ja kolaritest tuleva heroilise muusika saatel naidatakse ekraanil loike kuningast. Inimene peaks ikka ise saama otsustada, kas ta arvab, et kuningas on ylistamist vaart ning kas ta tahab pysti tousta. Olles vooras kultuuris on vast paslik siiski viisakas olla ja aktsepteerida kohalikke tavasid, nii et tousin vaikselt pysti ja yhinesin austus avaldustega. Long live the king!

09.-15.jaan BGK. Ping Pong ja massaaz

Elu Bangkoki rytmis

Tagasi Bangkokis (BGK) ja seekord vaimselt ettevalmistunud. Oma kaootilisuses on see linn paeluv ning kaasahaarav. Loomulikult juhul, kui tead dzunglireegleid. Mul veel palju oppida, nii et endiselt tekib olukordi, kus tunnen, et sain piki vahtimist ja tahaks ahastusest karjuda voi nutta. Kasu poleks ilmselt kummastki, nii et yritan huumoriga. Elu BGKi rytmis tahendab yldiselt regulaarset unedefitsiiti. Vahemalt seni. Esimesed paevad rallisime koos Riina ja Andriga mooda linna ringi ning joudsime korra isegi kaugemale (Ayutthayasse. Pikk lugu. Kysige Andrilt :D ). Hommikuti olid varajased aratused ja ohtud venisid pikale. Lisaks sellele oine ping pong show ning kohtumine Sergeiga ja jazzibaar. Lisame sinna viimaste paevade 6h massaazikooli. Ei ole lihtne rytmis pysida.


Koike ei pea ise nagema. Ping pong show.

Inimesed on kummalised olevused. Kui neile oelda: "ara sinna mine, seal on igav", siis toenaoliselt ei lahegi. Kui oelda "ara sinna mine, see on kohutav!", siis on ysna kindel, et moju on vastupidine. "No kui kohutav saab siis olla?" Yhel ohtul laksin Khao san roadile pildistama ning tutvusin Rootsist Richardi ja Kanadast Mitchiga (molemad 23 ja sukeldumisinstruktorid, Koh Tao "Ban's"). Kui tuk-tuki mees tanaval kysis, kas tahame minna ping-pong showd vaatama, siis otsustasime asja yle kontrollida. Senikuuldud kommentaarid olid negatiivse maiguga, kuid vaga emotsioonikad ja tahaks ju ikka ara naha, mis see inimesi niimoodi reageerima paneb ning ristikese seinale teha, sest tundub, et see on yks kohalikke turistiatraktsioone. Kes, ei tea, millega tegemist, siis see ei ole spordivoistlus puureketitega. Ping pong pallid on kyll asjaga seotud, kuid samuti alasti naised, kes teevad seksi-Kristit kasutades palle, joonistusvahendeid jne. Koike siin ilmas ei pea labi tegema voi ara nagema. Ma tean, et mu hing ei oleks enne rahu andnud, kui oleksin asja yle vaadanud, kuid... Mul laks syda pahaks ja ohtusook pidi valja tulema ning kahetsesin, et tydrukud said minu rahakotist lisamotivatsiooni. Oleks vahem kliente laheksid naised ehk poodi voi mujale toole. Yritasin teile pilte ka teha, et te ei peaks vaatama minema, kuid jain parast esimest pilti vahele ning kaks turvameest yritasid mind pilkude ja sonadega maha lyya. Ei, me ei vaadanud showd lopuni ja rohkem kohalik seksitoostus minu raha ei nae...


Hunt Kriimsilm tegutseb

Aeg Andri ja Riinaga laks uskumatult kiiresti ja teguderohkelt. Pyhapaeval ytlesime head aega ning nad lendasid tagasi koju. Minul algas 5-paevane taimassaazi kool. Iga paev 6h. Ca 10 inimest - pooled taid ja pooled laanest. Lisaks sellele, et kool ise on vaga heal tasemel, on meie grupis aaretult toredad opilased ja opetajad. Kooli yks vanemaid ja paremaid professoreid mr Ooo :) (hyydnimi) on opetajana suureparane eeskuju. Temast ohkub rahu ja positiivsust ning ta opetab lihtsalt ja arusaadavalt. Opilastest olen suhelnud peamiselt Markusega Sveitsist (ca 35a, enne kindlustuses, nyyd massoor); Corinnaga Saksast (40a, ylikoolis sekretar. Palju reisinud ning vaga sympaatne naine); Kumar Indiast, tootab Saksas (ca 50a, tootab puudega inimestega ning annab psyhholoogilist abi); Daniel Iisraelist (28a, opib advokaadiks. Tootab erialal ning enne seda randas 2 aastat); Jacqueline Malaisiast (44.a, tootab SPA's kosmeetiku-massoorina. Elanud 14a Saksas. ); Lada Taist (ca 30.a, viimased 5a reisinud ning juhutoid teinud. Parim sobranna ning poiss on Leedukad :).

Paevad on pikad ja kuigi poole ajast saad ise massaazi, on see lihastele sama kurnav, kui ise massaazi tegemine, nii et ohtuks olen ikka taitsa lo"ts, mis lo"ts ning siis peaks opitut pahe ajama. Ylehomme on eksam, nii et po"idlad pihku. Ma nyyd oppima ja ehk on lootust lopuks ometi yks korralik uni saada.


Uus telefon

Ostsin tana endale 600 krooni eest jube koleda telefoni, nii et kui te mulle helistate ja ma ei vasta, siis toenaoliselt on mul liiga piinlik seda kotist valja votta! Poleks osanud arvatagi, et nii koleda ekraaniga telefone tehakse. Ahh pikk jutt, kuidas nii laks. Bangkok ju :) Head ood!

13.jaan BGK. Hetk millest moeldud; hetk, mida maletada

Augustikuu paevalille kollased seinad, tapselt nagu need, mis kord Oismael said kollaseks voobatud. Porandaruumi vaevalt 40rm. Soe valgus. Seintel maalid kuldraamides, fotod, vanad vinyylplaadid, vana kitarr. Ruumi on tapselt nii palju, et mahume Sergeiga keset ruumi seisma - inimesi nii palju, et ei ole kuhugi astuda ega istuda, aga ara ka ei lahe. Band mangib midagi jazzi ja bluusi vahepealset. Seisame nende ees ja yritame mitte kitarristi varvastele astuda. Tantsitakse porandal ja toolidel. Naeratused, plaksutused, hoisked, kallistused. Mida vaiksem ruum, seda kergem on seda vist onnetundega taita. Muusika toesti yhendab - bandi moodustavad taist kitarrimangijad, trummar ning neile lisaks suvalised baarikylastajad, yks kitarri ja teine suupilliga. Laulja on volyymikas kohalik naine, kellel on nii haalt, kui iseloomu. Aegajalt votab lauluvooru yle moni vanem habemes baarikylastaja, pakuks Ameerikast. Veerandi ruumist votavad enda alla kohalikud, kes synnipaevapidu peavad. Seina aares tai vanamehed sonid peas, elavad igale rytmile kaasa. Ykspuha, kuhu ei vaata, tahaks silmadega fotosid teha, et neid elu lopuni jaadvustada. Hetk, millest unistasin ja mis osutus paremaks kui oodata oskasin. Hetk, mida maletada.

Tapsustuseks. Istusin lemmik soogikohas Bangkokis, kui nagin tuttavat nagu. Sergei Iisraelist, kellega sain Kambodzas tuttavaks. Tal rannutee viimane paev ning aeg parast 4.5 kuud koju minna. Sygisest ylikooli graafikat oppima. Laksime india restorani sooma ja jutustasime, kus kaidud, mida tehtud. Tema lugusid kuulates tuli naeratus suule ja ta on raudselt yks sympaatsemaid seni kohatud seljakotiranduritest, kes otsib igal voimalusel kontakti kohalikega. Heameel oli teda taas kohata ja veel parem meel, et leidsin kaootilisest Bangkokist killukese unenaost.

07.-08.jaan Ko Pha Ngan

Kuidas minust taipoksija sai

Nii Jaanus! Ema ytles, et kaid taipoksi trennis. Hakka nyyd kovasti trenni tegema, sest kui ma tagasi tulen, tuleb yks poksimatsh Ree vs Ree! :) Kihlveokontorid, voite hakata panuseid panema.

Spordi tegemise olin siiani lohakile jatnud, kuid uus aasta uued tuuled. Taipoks on synniriigis enam kui lihtsalt sport. Kohalikud profid on staarid omaette. Yhel paiksepaistelisel hommikul laksime Andri ja Riinaga kohalikku Muay Thai klubisse. Riinal algas kokakursus (klubi "restoranis") ja mina Andriga laksin trenni. Alustuseks 3.5 km jooksmist kella 10se paikese kaes, no ytleme 35kraadi. Monus, aga ma hingeldasin parast 10 sammu ja jain iga 500meetriga Andrist ja rootsi poisist Viktorist maha. Klubis tagasi, nagime ylejaanud poksijaid ja treenerit. Lisaks Viktorile, norra poisid Soren ja Daniel ning yks tydruk. Treeneriks 29a tai Mud. Skandinaavia poiste lihased ei jatnud palju ruumi arvamiseks, kas nad on enne poksinud voi mitte. Teatasime Andriga treenerile "me pole kunagi poksinud". Mudi peast kais vist 100 motet labi a la "no jah seda oligi tana hommikul vaja. Taielikke vohikuid". Asja ei teinud paremaks, kui ma esimest sammu peegli ees oppides teatasin "aaa nagu tantsimine jah!". Selle peale tuli muie Mudilt ja "mhm ma ju olengi tantsimise maailmameister". Jargmine samm ja kaelook ning minu kommentaar "aa nagu aeroobika!" ja jargmine muie treenerilt. Puhkepausi ajal tegid skandinaavia poisid mulle ja Andrile selgeks, et meie treener ei olegi isehakanud kakleja, vaid paar aastat tagasi voitis maailmameistri tiitli ning kuus aastat oli Tais voitmatu. No paistis, et vahemalt nemad on tast vaimustuses. Kui palju loos tott, ei tea. Jargnes poksiringis Andriga paaristants. Poksikindaid katte ei antud. Jargmine paev oli selge miks.

Voistlustel

Onneks ma hoidsin enne trenni ikka suu kinni, et pole kunagi yhtki poksimatsi algusest lopuni nainud ja oman ainult ettekujutust, mis taipoksi teistest voitluskunstidest eristab. Vastasel juhul poleks vist trennis yldse ringi saanud. Ohtul avanes voimalus viga parandada. Laksime taipoksi matsi vaatama. Voitlejad - lapsed, noored, vanad,valismaalased, taid, naised, mehed, klo¬bud, lihastemaed). Moni matsh hea, moni naeruvaarne. Kahe tai vaheline mats oli muidugi klass omaette, super! Ilus vaatepilt on tants - Wai Khru, mille kumbki voistleja enne matshi opetajate austuseks teeb ning mille eest suurtel voistlustel antakse eraldi auhindu. Minu arvamus poksist muutus kardinaalselt ja oppetund vaga selge - ara arvusta, kui pole ise nainud ega labi teinud.

2.paev - Knock out

Jooksmine, venitamine ca 40 minutit - taielik nauding. 30 min ringi nurgas polvede tosted ja natuke Andriga paaristantsu, ja siis... Kindad katte! Mud pani kaitsed katele, jalgadele, kohule ning Andri laks esimesena. Mul olid liblikad kohus. Minu kord. Squashist juba teada, et koige suurem oht spordis on, kui algaja laheb kellegi vastu, kes teab, kuidas mangida. Viimane lihtsalt ei oska oodata algaja ootamatuid liigutusi. Jargnev on toestuseks. Kindad kaes ja valmis. Mud ytleb, mis liigutust vaja teha. Lihtne ju? Ei ole. Minu reaktsioon - null. Mud: "left". Mina loon paremaga voi motlen kaks sekundit, mida tegema pean. Kui moistus hakkas toole, siis onnestus jalaga panna Mudi sormede pihta selline obadus, et ta pool minutit neist kinni hoidis. Look kohtu loppes u 2 cm strateegilisest piirkonnast yleval pool ning trenni lopetuseks tegin iseendale knock out'i. Lihtsalt tasakaal kadus ara. Kokkuvote. Kaks super lahedat paeva ja kogemust. Parast selle kirja postitamist (oleme taas Bangkokis) lahen korvaltanavasse uurima, millal neil jargmine taipoksi trenn on. Fyysiliselt votab taipoks koik lihased labi, venitused on monusad, tasakaal paraneb ja tuju on super. Squashi ma tema parast muidugi maha ei jata :) aga armukeseks voib votta kyll.

FOTOD http://picasaweb.google.com/Helen.Ree/2008_01_07MuayThai

02.- 05.jaanuar Phi Phi, Samui, Phangan

Kuidas me haisid vaatamas kaisime.

Ostsime 02.jaanuari varahommikuks piletid haivaatlusele. Ideaalis tahendas see peale kella 6 hommikul paikesepaistest sillerdava vee kohal snorgeldamisvarustuses holjumist, meie all ca 2 meetriste haide parv, kes meile naeratavad, poseerivad ja ringi uimerdavad. Meil ei avanenud voimalust ideaali saavutada. 01.jaanuari ohtul alustasime Riinaga kordamooda wc kaimist ning pooletunniste vahedega oksendamist. See kestis pea hommikuni. Ei tea, kas see oli sook, vesi voi viirus, igatahes laks Andri kell 6 ja teatas haimehele, et me ei tule. Nii palju siis naeratavatest haidest.

Ei olnud hea olla, aga kella kolmeks oli vaja korda saada, sest ees ootas paadisoit Maya Beachile (film "Beach") ning oine telkimine rannal. Et terveks saada, soime putru, joime Svea poolt Eestist kaasa antud kohulahtisusevastast pulbrit (o"elge kolm korda kiiresti :), mis vist aitaski ning neelasime Imodiumi ja Motiliumi. Meil Riinaga hakkas looma, kuid nyyd vajus Andri naost ara. Kell 4 paadis. Meie ja ligi 30 ca 22 aastast tydrukut ning poissi Euroopast, Austraaliast, Aasiast. Andri ja Riina olid nagu laibad paadi porandal, mul tuli eluvaim tagasi. Maya Beach. Imekaunis rannariba, mis paeval on taidetud turistidega, kuid ohtul on oigus jaada ainult yhel grupil. Kella viieks oli rannal tyhjus, ainult meie 3o ning marihuaanat vms suitsetavad paadimehed. Pikka pidu ei olnud. Keskooks olid koik telkides v.a norrakas ja austraallane, kes parast jumal teab, mitmendat rummia"mbrit vennastusid. Kui norrakas oli u 5 min pidanud monoloogi teemal kui tore on tema tydruk, kes lubab tal juua ilma virisemata, otsustasin, et aitab jamast ja laksin magama.

Parast ood telgis jargnes ca 12h loksumist paatides ja bussides. Keha oli vist lopuks nii vasinud ja valjapuhkamata, et esimese paeva Ko Samuil veetsin magades. Toenaoliselt palavik. Paar paeva Ko Samuil ja siis Ko Pha Ngan ja Ko Tao. Iga saarega laheb elu rahulikumaks, turiste jaab vahemaks ning jarjest rohkem naeb, kuidas kohalikud elavad. Naudin rolleril mooda saari vuramist ja kohaliku eluolu pildistamist. Vaba nagu lind ja naeratus huulil. Ja miks ei peakski olema, kui hetk tagasi istusin ca 65 aastase tai ta"di kodutrepil, raakisime viipekeeles, narisin kookosekoort ning naitasin talle pilte, mis tema hoovil looderdavatest meestest tegin ning nyyd on jalle tuul juustes ja tyhi tee ees. Need hetked teevad ra"ndamisest selle, mis ta on ja motlen ainult, et kas ma soltuvuses ei ole ning oma soltuvust uutest emotsioonidest, kogemustest ja uute inimestega kohtumisest jarjest hullemaks ei muuda...

26.dets-1.jaan Ko Lanta & Phi Phi

Turistide paradiis

DHLi teenus toimib ning pin kalkulaator kaes. Tagasi Taisse, kus kohtusin Riina ja Andriga, kes toid kodust joulutervitused koos Kroonika, Vana Tallinna, piparkookide ja leivaga.

Louna-Tai saared on vallutatud Skandinaavia (peamiselt Rootsi) turistide poolt. Vanemad on Ko Lantal ja noored Phi Phi'l. Ko Lanta on vaiksem ning vaikese pealehakkamisega leiab ka paradiisirandu, kus inimesed paarisaja meetriste vahedega. Votsime rollerid ja rallisime mooda saart ringi. Vana linnaosa on vaike ja armas ning loodus ilus. Turistide poolt vallutatud saare osa on igav, tais poode ja baare. Kaisin kahetunnises tai massaazis. Merekohin, rannalt kostev regge, uimastav aroomiolide lohn ning absoluutselt taiusliku tugevusega massaaz. Ma peaks uusi omadussonu omandama, sest super, suureparane ja lahe on vahe, et emotsioone edasi anda.

Phi Phi on 20ndate alguses noorte paradiis. Pidu, rand, teised noored. Ole ainult ilus ja elu ongi lill. Tundsin end siin alguses ebamugavalt. Nagu oleks missivoistlusel koos endast noorematega, ilma, et ma yldse tahaks osaleda ning noustumata voistluse reeglitega. Parast kohtumist kohalikega ning vanemate randurite, puhkajatega suhtlemist, suutsin ebamugavusest vabaneda ning anda loobumisavalduse. Phi Phi juures vaiksel saarel on filmitud "Beach" ning see film annab suureparaselt edasi meeleolu, mis siin valitseb (alates Bangkokist kuni Maya Bayni). Enamus seljakotirandureid, kes Tais (eriti Lounas) ringi tiirutavad on just ylikooliga yhele poole saanud noored Laane-Euroopast, Kanadast, Ameerikast. Neil ei ole eesmarke, miks nad reisivad (loomulikult maailma nagemine), tundub, et pigem on oluline 'funnida' ja muredevaba elu elada. Osad neist on votnud selle jaoks laenu, mis ollena kurgust alla laheb ja parast kodumaal voi Austraalia farmides, baarides tasa tuleb teenida. Selles osas olen pettunud, sest lootsin ja arvasin, et valdavalt randavad ringi inimesed, kellelt oleks midagi oppida, kuid voib-olla otsin lihtsalt valest kohast voi ei konni piisavalt avatud silmadega. Eks koigeks on oma aeg ja koht ning moistmiseks on vaja asju naha mitme kylje pealt.


Ykskord on ikka esimene kord ...

... ise rolleriga ringi rallida. Indias sai kyll proovitud, kuid rahvuspargis, kus polnud ohtu kellegile otsa soita ning manooverdamis vajadus puudus.

... koopas roomata. Ko Lantal kaisime koos giidi ja prantsuse paariga koopas ronimas. Super kogemus. 10cm amblikud; ronimine mooda redeleid tundmatusse; nahkhiired ning viimasena roomamine koht maas labi tunneli, kus ei mahtunud ymbergi poorama.

... kaljuronimist teha. Phi Phi'l proovisime kaljuronimise ara. Juhendaja Deep naitas eeskuju viies koisi yles ning toetudes enamus ajast poolspagaadis kivinukkidele. Rada 1, 10m. Lady's first. Riina labis katse ning vaatamata oma korgusekartusele teatas, et oli vagev elamus. Hakkasin siis minema. Algus oli suhteliselt kerge - jalg siia kivinukile, teine sinna, kasi yles, alt opetused "ara tomba katega, kasuta jalgu. Nice move" jne. Kuni joudsin umbes paari meetri korgusele ja ei olnudki enam kuskilt kinni votta voi jalga toetada. 7 meetri peal oli asi taitsa hapu. Passisin tykkaega yhe kohapeal, ei miskit. Keha vottis vobina sisse nii pinges lihastest kui ka mottest, et siin ma siis olen - maa ja taeva vahel ja tuleb oelda, et kםhe on. Koondasin jouvarud ja ronisin yles ara. Alla joudes ei kilganud roomust, sest ei suutnud otsustada, kas meeldis voi mitte. Tapselt nagu langevarjuhype. Nii palju tugevaid emotsioone ja ei saa aru, kas domineerib hirm ja vasimus voi room, et ara tegin ning veres voolav adrenaliin. Rada 2, 10m. Laks natuke libedamalt. Taitsa tore, aga ei tea, kas ikka minu teema. Rada 3, 25m. Riina takerdus, ca 15m peal, kus pisut negatiivne nurk, kuid sai nukist jagu ja taitis eesmargi. Mul olid liblikad kohus teda korgustes vaadates. Sammhaaval, rahulikult, joudsin ka negatiivse nurgani ja tee mis tahad, aga see lihtsalt ei tundu voimalik sealt edasi minna. Kaed vasisid ning proovides sammu edasi teha ei suutnud kaljust kinni hoida ja kukkusin. Deep jattis mu ohku rippuma - puhkama ja endaga arutlema. Alla anda? Otsustasin veel proovida ning kuskilt leidsin uut energiat ja alt kostuvate opetuste najal sain nukist jagu ja joudsin 25m peale. Lummav vaade kogu saarele oli seda vaart. Raakimata tundest, kui alla joudsin - suutsin end yletada ja mitte alla anda. Rada 4, 22m. Eelmise raja peal kasutsin palju katejoudu ning antud rajal ei onnestunud parast mitut korda proovimist ca 16m edasi saada. Tulin alla, kuid ei andnud alla, sest see oli kyll viimane ronimine sel paeval, kuid tulevikus ma nendele kiviseintele veel naitan! PS! Mul on olnud palju sinikaid, aga nii sinised, kui paev parast ronimist, ei ole mu polved kunagi olnud.

Nii kuidas aastat vahetad, nii tuleb uus aasta?

Ma ei tea, kust see lause parit, on aga nii me igal aastal sopradega ytleme. Kui see kehtib, siis 2008 aasta peaks tulema hea ja onnelik aasta. Parast kaljuronimist puhkasime, lugesime, ujusime ja sattisime rahulikult ohtuks. Rumm koolaga ja pasta. Linn oli rahvast tais. Tuju hea, saatsime paberist lambid kyynaldega taevasse koos uue aasta soovidega. Rummia"mbrid ka"es vihtusime tantsida ja Andri, Riina tegid pilte minust koos potentsiaalsete kaasadega, et jargmisel paeval valik teha. Kella 12ks leidis Andri shampuse (hotelli, mille ees rannal me istusime, gala-soogi laualt). Tutvusin vaga toreda sveitsi paari Bruno ja Monicaga (sveitslased on siiani koik lahedad olnud), kellel olid kaasas konjaki sigarillod ja snuus :) Esimene positiivne uueaasta mote, et aitab sigarillodest, seega unustatud. Ko Lantal oobisime viimase oo Vietnamist Nengi bungalotes ning ta oli nouks votnud ka aastavahetuse Phi Phil mooda saata (Andri pakkus, et ta soovis kandideerida minu tulevaste nimekirja). No igatahes saatis ta viisakalt minu ja Monica ning Bruno koju. Teel soime kohustusliku hamburgeri, mille ootamise ajal mul prussakas yle varvaste jooksis (nii palju siis sellest, et kuni nad mind ei puuduta on koik ok. Mis seal enam karjuda, varsti votan koduloomaks). Ah jaa telefon varastati peol ara (oma lohakus ka. Jatsin pealmisesse koti taskusse). Tundsin kui kott surve alla laks ja yks mees kiirelt minema jalutas, aga kuna fotokas ja rahakott alles, motlesin, et kujutasin ette. Nii siis ei mingeid uusaasta konesid minult teile. Siiski ei rikkunud see mu tuju ja on lihtsalt pisiasi, sest onneks on ju skype :) ja eks ma ostan Bankokist mingi panni endale. Kahju on ainult sellest, et telefonis oli eesti muusika.

Loodan, et teile tuli 2008 roomsalt! Kas lumi tuli lopuks maha?

Head uut aastat!