18.-22. nov Siem Reap

Nii siis, Kambodza - see riik, kuhu pidime Mirjami, Tuuli ja Jaanusega joudma... Lopuks 1 kuu hiljem olen kohal. Ei lainud aastatki :)

Soit Siem Reapi

Tee Taist Kambodzasse on pikk ja voib-olla on mottekam votta AirAsia, kui buss voi vahemalt mitte organiseeritud buss. Soit piirini laheb libedalt, kuid piiripunkti yletamisest alates on yks pikk ootamine ja loksumine. Ootad passikontrolli jarjekorras; ootad, et teised, kes sinuga samas bussis, labi saaksid; ootad bussi jne jne. Koik see tundub olevat vajalik selleks, et voimalikult hilja sihtpunkti jouda, et poleks energiaraasugi, et ise elamist otsida. Kui me lopuks bussi saime, hakkas juba pimedaks minema ja kallas nagu oavarrest. Tee on KOHUTAV (mitte ykski Eesti pollutee pole ka nii halb) ja see peaks olema tee suurimast Taiga yhendavast piiripunktist Kambodza yhte peamisesse turismipunkti. Vaidetavalt on selle taga kohalik lennufirma, kes omavalitsuse ara ostnud, et inimesed ei viitsiks bussis loksuda. Tee oli pikk, mudane, vihma kallas ja ei olnud vaga virk tunne. Ausalt oeldes oli natuke ko~he. Ymberringi tyhi va'li ning suured veelombid. Loksusime nagu pesumasina trumlis. 2 h enne kohale joudmist laks bussirehv katki. Loomulikult. Olime sunnitud ootama ja sooma nende valitud kohas. 17h parast Ko Changilt lahkumist joudsime sihtpunkti - surmvasinud. Minu korval istus terve tee USAst Amy, kes lihtsalt tundub olevat mina, aga 2 aastat noorem. Huvitav on raakides todeda, kuidas samasugune elutee on kujundanud nii sarnased inimesed - samad motted, sarnased kaitumismallid, sama maitse. Ta meeldib mulle :).


Esmamulje Kambodzast

Minu esmamulje Kambodzast on suureparane. Juba piiri yletades oli naha, et see on osa Aasiast, mis mulle meeldib. Tohutu sagimine, liiklus, inimesed - koik tundus nii uus ja huvitav. Kaisime turul ja soomas Amyga. Parimad spring rollid, mida olen seni soonud (ja uskuge mind ma olen neid vaga palju soonud). Turul on imeilusad ehted ja tikandiga riided. Inimesed tunduvad ehedamad, kui Tais. Nad kyll ei naerata nii palju, kuid kui naeratavad, on see siiras. Moistan, miks oeldakse, et Angkor Wat on Kagu-Aasia parl. Ma olen inimestest, hoonetest, skulptuuridest teinud nelja paevaga nii palju fotosid, kui senise reisi peale kokku.
Et mulje liiga yhekylgseks ei jaaks, siis natuke on ka hairivat. Tundub, et igal Aasia riigil on oma slogan ja Siem Reapis ohtul magama minnes kolab endiselt korvades - leeeeiiiiddiiiiiii, uaaan dolllaaaaar. Ma pole end kunagi veel sellise daamina tundnud, kui siin. Mis tegelikult hairib, on see, et koik maksabki 1 dollar voi rohkem (no vaga kaugele muidugi ei ole viitsinud minna odavamaid asju otsima), ehk Siem Reap ei ole kohe kindlasti Aasia moistes odav, kuid usun, et ylejaanud Kambodza on. Erinevus Taiga on veel selles, et kuna teed on vaga tolmused voi yldse ilma asfaltkatteta, siis oleme Amyga pidevalt yhtlase oranzikas-pruuni jumega. Onneks oranz sobib mulle.


Angkor Wat

Arkasime esimesel hommikul kell 6 ja jargmisel kell 5, et ikka kindlasti paiksetousu pilte saada. Arvate, et linn oli tyhi ja ainult mina, Amy ja meie tuk tuki mees Mao olid yleval? Vale! Linn oli nagu Tallinn kell 8 hommikul ja turistid olid Angkor Wati peatempli juures juba kohad sisse votnud. Turiste on palju. Kaisime mitmete templite juures ja tuleb noustuda - Angkor Wat on absoluutselt voimas. Siiski ei olnud see peatempli voimsus, mis mind hingetuks tegi, vaid vaike Banteay Srei tempel, mille seinad on kaetud fantastiliste religioosse sisuga kaunistustega.

Liikluskeerises

Oma viimase Angkori paeva tahtsime teha ratastel. Plaan oli soita linnast valja 3 vaikest templit vaatama. See on voimatu. Andsime alla parast seda, kui Amy kahtlustas, et yks suur rekka tahtis tast yle soita. Tegelikult ei ole asi nii hull. Tuleb lihtsalt hinge kinni hoida ja teha nagu, et sa teaksid, mida teed. Olen taiesti kindel, et neil on 10 korda vahem liiklusonnetusi, kui meil, sest koik on koguaeg valmis, et keegi soidab vastassuunas voi hyppab jumal teab kust tee peale. Me pikka soitu ei teinud. Istusime joe aarde maha ja meie onneks algas just paatide (ma ei tea, mis nende nimi tapselt on) voistlus. Kohalikud tahistasid paadivoistlusega veepaevi ja tund hiljem oli terve joe aar sagimist tais ja meie saime sadu fotosid teha. Keegi peab neid nyyd hakkama yle kaima...