Taksos (tavaline 5kohaline auto) yle 2 tunni. Esimene rida: juht - vaiksemat kasvu mees, tema korval kohaliku kohta hiiglase kasvu mees, kes aeg-ajalt tundub toetavat pea juhi olale. Suure mehe korval vanamees, kes lakastab ja sylitab vaheldumisi. Tagarida: Minu korval prantslastest paar ning teisel pool noor kohalik tydruk, kes lakastab vahetpidamata. Kaks asja, mis mulle ei meeldi - kui keegi matsutab, kui mul on koht tyhi ning kui keegi mulle nakku lakastab. Vaga hull soit ei olnud, sest yks kannikas sai siiski istmele toetada ja see ju parem kui mitte midagi.
Kampot asub joe aares, mille taustal ca 1000m maed. Omamoodi armas linn, aga suurt midagi
teha ei ole. Teisel paeval laksin koos rahvusvahelise grupiga veoka kastis Bokori mae tippu prantsuse koloniaalaegset maha jaetud linna vaatama. Loksusime ligi 3h yles. Mae tipus on kasiino, voi mis sellest alles, ning vaade on kaunis. Kohtasin juhuslikult kahte Eesti meest, kes kui nad ka olid mind nahes roomsad, suutsid seda harukordselt hasti varjata. Mis vark eestlastega on? Ma pole veel nainud, et yhegi teise rahvuse esindajad, oma kaasmaalastega kohtudes ei suuda isegi naeratust teeselda.Krdi koerad
Koerad on Aasias igal pool ja nad on rahulikud... kuni paike on taevas. Jalutasin Kampotis ohtul kylalistemajja ning yks koer hakkas haukudes minu suunas tulema (kuna olin juba kuulnud yhte lugu, kus koerad tydrukut piirasid, siis teadsin mida oodata). Jain seisma (nyyd tean, et see ei ole oige samm). Koer lahenes haukudes ja ahvardavalt ning eemalt oli kuulda, et neid on veel tulemas. No tanav oli pime, vaga pime. Ainult valgus akendest. Tegin liigutuse, nagu votaks kivi, mis ehmatas nad hetkeks eemale, kuid mitte piisavalt kauaks. Ega ma ei tea, kas nad karjas olles tegelikult ka midagi teeksid, aga ei tahtnud ka proovida. Yks mootorrattur soitis mooda ja ma lehvitasin, kuid ta ei peatunud. No nii nad siis lahenesid ja mina seisin 2 kivi kaes plaaniga, et virutan esimesele, kes lahedale jouab. Onneks pooras motikas ymber ja koerad taandusid. Ta pakkus, et viib mu ara. Olin tanulik, mis siis, et soit oli ca 50 meetrit. Krdi koerad, nad ei meeldi mulle. Jargmisel ohtul oppisin Julienilt (prantslane Bokori retkelt), et seisma ei ole motet jaada. Koerad teevad lihtsalt ahvardavat haalt, aga jargi ei viitsi tulla.Kep
01.dets soitsime Julieni (34.a prantslane, webi disainer), Permineder (23.a Iisraelist sojavest ja peale randamist kunsti oppima) ja Yairiga (22.a Iisraelist, sojavaest randama maaramata ajaks) Kepi, mis on vaike linn rannikul. Koht on vaga vaike ja kuna mul oli ajaga kitsas, siis ei lainud ka paevasele reisile lahedal olevale saarele, mis oleks ehk kohale volu lisanud. Mangisime pool paeva kambodza kaardimangu, lugesime ja suurt midagi ei teinud (vaim ja keha olid Bokori retkest 2 paeva kurnatud). Kurb syndmus oli see, et minu Chiang Mais ostetud platud (ca 11krooni), mis mulle vaga meeldisid, laksid manala teed...Poetasin pisara, kuid midagi ei olnud teha. Tundsin juba igat kivi oma kannas ning ohtul magama minnes tundsin igat sammu, mis oma ca 13kg kotiga 30 kraadises kuumuses tol paeval tegin.
Krdi ahvid
Jalutasime Julieniga ohtul turule ja nagime metsa vahel tee aares ahvi peret. Nii armas... Ei ole! Ahvi ema arvas vist, et tahame ta lapsi kaasa votta, kui meid lahenemas nagi. Ta ajas silmad 3 korda suuremaks, kui muidu ja vottis sisse rynnakupoosi. Jaime seisma. Onneks tuli auto ja yritasime teiselt poolt teed auto varjus edasi minna. See loppes sellega, et kui auto oli moodas, olime ahviga kohakuti ja ta silmad olid endiselt róngas, nagu oleks mingi aine moju all. Nii siis ma haarsin JÄLLE kivi jarele ja kiirendasin sammu. Aga ma ei olnud ju yksi! Voiks arvata, et Julien kui meesterahvas laseb mul ette minna ja jaab minu ning ahvi vahele, et mind vapralt kaitsta? Ei, ta tegi korra ahvile kurja haalt ja jooksis minust 5 sammu ees pool! No andke mulle andeks, aga ma ei oska sellistest meestest, kes mind ahvi kyysi jatavad, midagi arvata.
http://picasaweb.google.com/Helen.Ree/2007_11_30KampotKepPhnomPenh02
No comments:
Post a Comment