21.-27.veebr Tere tulemast Laosesse! Vientiane ja Vang Vieng

Ilmselgelt olen uues riigis, sest esiteks on liiklus jalle normaalne (ehk nagu Eestis), teiseks on igalpool sildid, paikesevarjud jms "Lao o~lu" ning kolmandaks on riik vallutatud seljakotirandurite poolt ehk tuusikupuhkajad jaid Tai piiri taha. Olen Laoses. Riigis, mille kohta ei ole yhtegi halba sona kuulnud ning enamasti on vastus a la "very chill and nice people". Yhinen vahemalt esmamulje pohjal teistega. Elu liigub siin aeglasemas rytmis kui teistes Aasia riikides ning Laos pakub koigile midagi. See on kui "loburandurite" meka, mille juurde kuulub ro~ngaga joel soit (tubing), vette hypped "happy"pizza jm vaga roomsad soogid joogid ning lihtsalt olelemine ja teiste omasugustega suhtlemine. Laos on koht, kus sisemise rahu otsijad leiavad ohtralt kohti, kus end "tasakaalustada" ja teisi omasuguseid kohata ning Laos on fotograafide paradiis oma puutumatu looduse ja erinevate po~lisho~imudega (Canoni ja Nikoni konsentratsioon ruutkilomeetrile on vaga korge). Paratamatult on oht sattuda lihtsalt olelemise loksu. Keegi ei tea, mis paev on ja kui saksa poiss teatas, et leppis sobraga jargmises linnas kohtumise kokku, aga jaab vist paar paeva hiljaks, siis see lause peaks juba iseenda eest raakima.


Eluolu

Viisa (saab piirilt) maksumus Laosesse on riigiti erinev (Kanadalastele koige kallim 42 usd ja Skandinaavia riigidele 35) ning igalpool hoiatatakse ette, et hinnad muutuvad vastavalt vo~imulolijate tujudele. Eestit ma seinal olevast hinnakirjast muidugi ei leidnud. Andsin passi kontrolorile ning ta luges kovasti "EESTI", motles hetke, vaatas mind ja kysis 30usd... a) Eesti on Laose hea sober b) kontroloril on Eestis sugulased c) tal oli hea tuju. Mis iganes, mulle sobis.

Raha ajab siin hulluks. Riigis on kasutusel kolm valuutat (kohalik kip, tai baht, usd) ning kui esimene on tuhandetes, teine sadades ja kolmas yhelistes, siis on koige moistlikum oma narve saasta ja vahetada baht voi dollar kipiks. 1dollar on 9000 kipi nii et parast oma esimest rahavahetust sai minust hetkega miljonar.

Laos on populaarne ehk suurematesse linnadesse tasub jouda hommikul. Vastasel juhul konnite seljakott seljas yhest kylalistemajast teise, et lugeda voi kuulda "Full" ning tasub arvestada ka sellega, et peale 10 kisub elu vaga vaikseks.


Vientiane

Riigi pealinn on sama rahulik, kui Mekong, mille aares ta asub. Vaatamisvaarsuste poolest jaab teistele Kagu-Aasia pealinnadele alla, kuid samas pakub ohtralt emotsioone. Linnateedel naeb koike. Euroopa autosid, rollereid, villiseid, rattaid jne. Rollerijuhil voib olla kaes hiiglaslik punt ohupalle, suur korv prantsuse saiu voi automaatrelv (no yhte nagin, aga v-o ei olnud seegi paris). Kui keskusest valja soita naiteks Buddha pargi poole on teed absoluutselt kohutavad, kuid elamuste rohked. Votsin tuk tuki, et nimetatud parki minna, mis 25km keskusest. Kokku kestis edasi-tagasi soit yle 3h ja ma olin kaetud kollakas-pruuni tolmukorraga ning tuk tukist valjudes koikusin nagu oleks pudeli rummi alla kulistanud. Soidu juurde kuulusid lehvitavad lapsed, tuk tuki lykkamine kynkast yles, tolm hammastel ja riietel ning roomus tuk tuki juht Ham. Lisaks pargi kylastamisele tasub rattal mooda linna ringi soita ning yhtlasi paari km kaugusel keskusest korraldab inglise naine jooga klasse.


Kuidas ma Pinki (laulja) nagin

Istusin internetis, kui grupp tydrukuid teisel pool teed kondisid. Yks jai oma juuksevarvi parast silma. No ega ma seda siin yldse ei mainiks, kui 3min hiljem ei oleks yks poiss tanavalt hingeldades sisse jooksnud ja oma sobrale 10min jarjest raakinud 5 lauselist juttu, kuidas ta Pinki nagi. Toenaoliselt oleks kauemgi raakinud, aga sober ei jaksanud enam vaimustunult kaasa hoisata. Ehk siis ma olen nyyd endale teadmata nainud superstaari.


Vang Vieng

Suured teed on heas korras, nii et soit Vang Viengi laks valutult. Olin samas bussis Iisraeli tydrukute Meytali (30) ja Dafnaga (29) (molemad tootavad televisioonis) ning asusime koos kylalistemaja otsima. Molemad osutusid vaga sympaatseteks kaaslasteks ning kuna iisraellasi on ranadamas palju, siis on viimased paevad moodunud nende kahe ja paljude teiste Iisraeli matkajatega. Oobime o~dusas kohas nimega "otherside", mis naelutab oma hea soogi ja atmosfaariga koiki sealviibijaid end mitte liigutama. Minu jaoks on tempo millega paevi mooda saadetakse liiga aeglane, kuid tore on kui ymber laua on koos nii iisraellased, argentiinlased, sakslased, eestlane ning jutustatakse reisimuljeid igast maailma otsast.

Vang Viengi pohiatraktsioon on kummirongal mooda joge liuglemine ning iga 100m tagant peatumine, et syya, juua, suhelda ning ca 10m korguselt nooriga vee suunas liuelda/hypata. Kuid lisaks sellele saab teha kaljuronimist, kajakiga soita, koobastes kaia jne. Loodus on kaunis ning ymberringi asub palju poliskylasid. Rahu otsijatel tasub keskusest eemale hoida, sest see on nagu Khao San road Bangkokis.

19.veebr Nong Khai - Tai pa"rl

Nong Khai

Taiga on nyyd yhelpool. Riik on risti ja rasti labi kaidud ja selleks, et Tai koige armsam linn yles leida, tuli siin veeta kokku yle kahe kuu. Nong Khai asub Mekongi aares ning siit saab yle Soprusesilla Laosesse. Linn elab omas rytmis ja systib rahulikkust koigile, kes siia sattuvad. Pikk promenaad joe aares ning lopmatusse looklevad teed piki Mekongi annavad hea voimaluse jalgrattal voi rolleril ymbruskonda ja kohalike elu uudistama minna. Nong Khais asub yhtlasi Salakaewkoo skulptuuripark, mis juba iseenesest on piisav pohjus siia tulemiseks. Lao kunstnik Luang Pu Boun Leua Sourirat ehitas parki ligi 20 aastat ning tulemus on muljetavaldav - segu budistlikust ja hindu mytoloogiast. Skulptuurid on tehtud tsemendist, mis ei ole just traditsiooniline materjal ning kohati nii suured, et puudutavad pea taevast. Palju on detaile ja huumorit.













Salakaewkoo fotod


Rahvusparkides ekseldes

Isaani rahvuspargid on suureparane koht matkamiseks. Terve paeva jooksul ei kohta yhtegi turisti ning loodus on mitmekesine. Khao Yai rahvuspark paari tunni bussisoidu kaugusel Bangkokist on kyll pealinnale piisavalt lahedal, et kohalikud ja valisturistid selle vallutaksid, kuid hea giid viib dzungli keskele ja muu maailm ununeb. Mida kaugemale kirdesse minna, seda rohkem on voimalust yksinduses looduse ilu ja voimu nautida. Mukdahani rahvuspark on yks ilusamaid, kus Tais olen viibinud. Yks hetk tundub, kui oleksid korbes, jargmine hetk keset dzunglit ning seejarel naudid mae otsast vaadet yle riisipoldude. Ilma giidita rannates tasub ettevaatlik olla, sest rajad ei ole vaga hasti margistatud. Hetkeks tuli juba kohe tunne, kui raja lopp kaest kadus ja taevas paikeseloojangu varvidega kattus ning koha peal seistes avastasime, et maapind ei ole mitte mulla tottu punakas, vaid tegemist on suurte punaste sipelgatega, kes ringi siblivad ja teed meie jalgade juurde otsivad. Oi kui kiiresti need jalakesed siis liikusid! Sellistel hetkedel tulevad loogika ja vaist appi (yksi ekslemisel muutuvad need kaks iga paevaga tugevamaks). Leidsime tee yles ning sammusime loojuv paike taustaks tagasi rollerite poole.

Khao Yai rahvuspargi fotod
Mukdahani rahvuspargi fotod


Jalle kolmekesi. Mina, mu kott ja fotokas.

Markus laks tagasi koju ning olen taas omapai. Kahju oli. Vaga kahju, aga nagu Amygagi, tean, et kohtume peagi taas. Ega igal sammul ei kohta inimesi, kes on kui hingesugulased ning holjuvad samal lainepikkusel kui sina ja kellega koos olemine tundub koige loomulikum asi maailmas.


Nii sama

That Phanomis sattusime osasaama kohalikust budistlikust pyhast. Rahvas haaras meid Markusega rongkaigule kaasa ning pistis kyynla, lille ja kullalehe pihku. Tatsasime siis koos nendega ymber templi ning syytasime kyynla ja panime koos lillega ettenahtud kohta. Vaidetavalt tuleb kullaleheke panna kas Buddha kujule voi templi kylge. Laksin templi seina juurde, mis oli vaikeste kuldlehtedega kaetud ja yritasin oma lehekest sinna juurde pressida. Ei miskit. Proovisin siis keeleotsaga kuldlehekest marjaks teha, et akki siis kleepub. Eksperiment loppes sellega, et mu suu oli kulda tais ning makerdasin lihtsalt Wati oma ilaga kokku, sest mingit kulda sinna kyll kylge ei jaanud. Loodetavasti ei takista see mind nirvaanat saavutamast.

Hetkel istun internetikohvikus, mis on ta"is noori tai poisse, kes veedavad koik oma paevad siin hommikust ohtuni mange mangides ja ylekaaluliseks muutudes. Kahju, kui 10 aasta parast tagasi vaadates on see koik, mis nad oma nooruse kohta teavad, et nad mangisid mangu, kus tuli inimesi tantsuliigutusi tegema panna. Pooled neist on kovasti ylekaalulised ning ylejaanud sinna teel. Arenenud maailma pahupool. Elu virtuaalses lapsepolves. Muidugi ma maletan, kui tore oli super Mariot yhelt kivilt teisele porgatada ja lohedega voidelda voi tetrise pulki ritta panna, aga koik peaks tasakaalus olema ning elama ja suhtlema oppimine vajab samamoodi harjutamist nagu tetrise pulkade ritta panemine.

Tana hommikul olin Mut Mee kylalistemajas (vaga armas koht) ning seal on igalyhel oma markmik, kuhu oma soogid joogid jms kirjutad ja siis ko"o"ki annad. Hommikul markmiku vottes oli seal 20.Feb korvale kirjutatud "good morning Helen!". See kylalistemaja toesti teeb lisasammu, et ra"ndurid roomsatena hoida. Loodan, et alustasite ka paeva naeratusega, kui ei, siis saadan teile yhe Nong Khaist!

PS! Ei tea kuidas Laoses interneti ja telefoniga on, nii et ainult rahu, kui minust natuke aega ei kuule.

08.-13.veeb Kirde-Tai. Kopsude puhastamine.

Isaani lummuses

Ohtul on kylm. Tuul napistab kui rolleril riisivaljade vahel poristad. Aga sellel ei ole vahet, kui on hea soe koht, kuhu minna ning tee, millega end soojendada. Pealegi parast stabiilselt ca 30 kraadi kaes viibimist ning Bangkoki saastatud ohku mojub jahe tuul varskendavalt. Ikkagi pohjamaa inimene.

Jatsime Bangkoki seljataha ning suundusime Isaani poole (Kirde-Tai), mis on riigi vaeseim osa ning yhtlasi turistivaba. Seni oleme kohanud vaid yksikuid turiste, kes oma tai naistega riiki avastavad. Hetkel oleme Mukdahanis, Laose piiri aares. Esimene linn Mekongi rannakul (plaan on mooda Mekongi pohja liikuda). Inglise keelega saab kyll hakkama, kuid tai sonastik muutub iga paeva ja iga labitud kilomeetriga aina kasulikumaks. No jah, toele au andes, Markus on piisavalt eeltood teinud ja suudab end kohalikele selgeks teha, nii et ma ei pea sonastikku valja votma. Tanavasildid ning kaardid on tai tahestikus ehk samahasti voiks hiina hieroglyyfid olla. Kirdesse liikudes on iga jargmine koht jahedam, varskem, puhtam ning inimesed naeratavad aina rohkem. Kohalikud on abivalmid ja uudistavad naeratades - "nae, turistid! ehk farang, farang ". Naljakas on neid vaadata eskimo jopedes, kui paar paeva tagasi vois samahasti rannariietes ringi kaia. Mingil pohjusel on neil koigil vaikesed puudlid vms koerad, keda harilikult lihtsalt na"ssakateks voiks nimetada ning need olevused on riietatud ilusasti pluusidesse voi jopedesse. Kummastav on see, et pooltel inimestel siin on autod voi rollerid, mis maksavad meil kenakese varanduse, samas kui kohalik elatustase on madalam, kui ylejaanud riigis, raakimata Eestist. Lihtsalt huvitaks, kas nad saavad neid toetuse korras? Vahemalt ei saa neid eputamises syydistada, sest vaikese maanteemuhuga vihmaperioodil kaugele ei soidaks ning autokasti voib vabalt vahemalt 6 inimest istuma panna.


Ka"rssanud konnad jms

Isaani sook on vaidetavalt Tai parim ja siiani voib noustuda. Kala, kana, papaia salat, riisid, nuudlid, mida iganes suhu paned, see on hea. Koike muidugi ei suuda suhu panna. Votsime rollerid ja soitsime Ratchathanist valja vaiksesse linna nimega Phibun Mangsahan ning selles vaikses linnas on armas ja puhas turg. Jain uudistama pulkade vahele topitud elukaid, mis osutusid karssanud konnadeks. Piisavalt karssanud ja kuivanud, et julgesin neid narida. Paris hea suutais olle korvale. Jargmine tadi pakkus tundmatuid vaikseid putukaid. Raputasin pead ning ta pistis yhe suhu, tehes nao, et see ongi koige maitsvam asi maailmas. Mulle meenus ainult prussaka pea mu hammaste vahel Chiang Mais. Tadi pistis 3 putukat suhu "nae sa ei sure ara". Teine tadi asus samuti veenmisprotsessist osavotma ja ma andsin alla. Parast prussaka soomist Chiang Mais lubasin, et vahemalt kolmeks kuuks on see piisav. Saigi aeg tais. See putukas ja konn olid igatahes 10 korda etemad.


Teel olles

Viimase nadala juurde kuuluvad pikad tunnid bussides. 4h, 7h, 2,5h... Suured teed on vaga heas korras ja bussis pakutakse coca-colat. Super lux. Lootsin naha lopmatusse ulatuvaid neoonrohelisi riisipolde, kuid neid on vahe. Kuivperiood toob endaga kaasa pigem lopmatusse ulatuvad kuivanud valjad, nii et yldmulje meenutab korbe. Turistitsoonist valjumine toob kaasa selle, et enam ei tea, kus tapselt oled, sest inglise keelseid silte jaab jarjest vahemaks. Eile Isaani yhest suurimast linnast Ubon Ratchathanist Mukdahani soites arvasime, et laheb 3.5 tundi. Parast jarjekordset peatust vaatasin kella - 2,5h ehk tagasi raamatu juurde. Jargmine hetk kargas piletitadi meie juurde arevalt kysides: "Mukdahan? Mukdahan?". Noogutasime. Tadi naitab aknast valja, haarab mu koti ja hyyab "Mukdahan". 10 sekundit hiljem olid meie suured seljakotid ja vaiksed kotid ning meie ise tee pervel ning buss soitis minema, taid bussis meid naeratades vaatamas - farang. Seal me siis seisime, bussist valja visatuna, kylma tuule kaes.

Sulle, kes Sa seda loed

Kuna ma ei tea, kas ma homme meile saan saata, siis -
Toredat sobrapaeva Sulle!

Tervitades,
Helen koos kaitseinglite ja teekaaslasega

31.jaan - 07.veeb Head uut aastat! Katse 2

Head uut aastat teile! Proovime siis uuesti aastat alustada - ilma vargusteta ...



















Kuidas ma passi jargi kaisin

Teisipaeval saabus kone konsuli sekretarilt, kes teatas, et mu pass on saabunud. Asusime Markusega tema poole teele. Vaatasime kaardi pealt, et konsulaat peaks asuma immigratsiooniameti juures ehk mottekas kasutada yhistransporti, mitte taksos ummikutes istuda. Paat, skytrain ja metro ning "juba" (krt kui kaua siin votab aega punktist A punkti B liikumine) olimegi oiges kandis. Vahemalt ise arvasime. Votsime takso, et metroost punkti B jouda. Taksojuht asus soitma, kuid tema pilgus oli midagi sarnast Kambodza taksojuhtidele, kes hakkavad soitma, omamata aimugi, kuhu minema peaks. Kujutate ette, kui te peate minema Lasnamaele, aga te ei tea, kus see on ning taksojuht ka ei tea ning hakkab suvalises suunas soitma. Mis ta loodab, et naeb kuskil vastavat silti? Asiaatide viga on see, et nad ei suuda tunnistada, et nad midagi ei tea. See lihtsalt ei tule neil yle huulte ja see on arritav. Helistasin konsuli numbrile ja sekretar selgitas taksojuhile tai keeles, kuid sellest ei olnud abi. Laksime suvalises kohas maha ning proovisime teisi taksosid. Ei miskit. Palusime lopuks yhel meid tagasi metroopeatusesse viia ning igaksjuhuks kysisime, kas ta teab, kus meie sihtkoht on. Yllatus yllatus - ta teadis! Markus muidugi pidi ta peaaegu ara sooma, kui olime pool tundi mooda kiirteesid ja muid BGK teid soitnud ning taksomeeter aina tiksus ja tiksus. Mulle tundus, et see taksojuht toesti teab, kuhu laheb. Taksojuht jai ellu ja teistele taksojuhtidele annan andeks, sest Eesti konsul asub Bangkoki teises otsas. Yldsegi mitte seal, kuhu alguses sihtisime. Konsulis teatati, et 2 paeva peale mind oli samal tanaval, kus ma elan, kahel eestlasel hotelli ruumis passid ara varastatud. Ehk siis selles piirkonnas tasub ustel oma lukku kasutada ning vaartuslike asjade jaoks hotelli hoiulaekaid. Istusime veel tunnikese ummikutes ja kokkuvottes lakski terve paev selle peale, et yks punane pass enda katte saada ning lisaks sellele taksojuhtide peale mitu tuhat narvirakku kulutada. Siiski, 2/3 probleemist lahendatud.


Kuidas ma Tom Hanksi kingadesse astusin

Jargmisel paeval tatsasin immigratiooniametisse, sest punkt 1 on vaja registreerida passi kaotus ning punkt 2, kuna mu viisa sai pea 2 nadalat tagasi labi, oli vaja pikendust. Kaotuse registreerimine laks libedalt. Sain passi templi, millal riigist lahkusin. Laksin siis teise akna juurde (aknad on pandud nii madalale, et teenindaja naeb ainult su rindu voi sina pead peaaegu polvili olema, et temaga naost nakku suhelda) ning tadi raagib mulle, et enne viisa pikendamist pean iga yletatud paeva eest 500TBH maksma, maksimum 20 000. "You pay 20 000, plus application fee 1900" (= palju raha). Esiteks mul oli plaanis mitte midagi maksta, kui siis ehk 1900, sest ei ole minu syy, et passi saamine aega votab, kuid isegi kui maksaksin, siis minu arvutuste jargi 6500+1900. "No no no, what 21 900???". Tadi naitas templit passis ja esimeses aknas oli passi loodud 19.nov.2007. Ehk viisa yletus yle kahe kuu. Jooksin tagasi esimese akna juurde ning teavitasin neid eksimusest, mille peale mind saadeti kolmandale korrusele, ametnike juurde. Tadi vottis mu paberid ja kadus klaasseina taha ning mina jalgisin jargmised 4h, kuidas Tai immigratsiooniameti tootajad oma paeva veedavad. Koigepealt tahaksin mainida, et Eesti politsei jm ametnikud (eriti mehed) voiksid roivastuses Tai kolleegidelt malli votta. Nende vormid on nii tapselt ymber keha, et ei ole ruumi selga kyyru lasta, raakimata kaalus juurde votmisest. Toesti silmale ilus vaadata (autor ei vota vastutust oma seksistlike kommentaaride eest). Istusin seal ja vaatasin, kuidas naine, kes pidi uurima, kus ja millal ma viimati yle piiri tulin naeris kaastootajaga, tegi konesid, teised uimerdasid ja jutustasid nii sama ja enamus pinke olid tyhjad. Kell lahenes neljale ja tadi oli kainud juba 4 korda ytlemas, et ta ei suuda tuvastada, kus ja millal ma Taisse tulin ja kas ma olen ikka kindel, et passi piiri yletamisel tempel loodi. No ma ju istusin seal, keset Tai pealinna, jarelikult ma kuidagi riiki sain, eriti, kui nad suutsid tuvastada, et ma novembris siit Kambodzasse lahkusin. Ma ei ole illusionist, et end meelepettega sinna istuma volusin. Olukord meenutas "Terminali". Kujutasin juba ette, mis tegevusi ma voiksin endale Tai immigratsiooniametis leida, kui peaksin naiteks 2 jargmist kuud seal veetma. Naiteks voiksin ma neile iga paev posti laiali jagada voi kohvi pakkuda. Lopuks kostis toa teisest otsast "Helen!" ning kui tadi klaasi tagant nahtavale joudis, teatas ta naeratades, et mind on tuvastatud. Room kuulda. See paev sai siis immigratsioonis veedetud ning 3/3 probleemist lahendatud.


Katse tulemus

Kui keegi kavatseb Tais oma dokumendid ara kaotada, siis parast katse labimist voin oelda, et tuleb endale kaheks nadalaks tegevust leida (minge Wat Pho massaazikooli, vaidetavalt toesti parim kool tai massaazi oppimiseks) ning arvestage, et seljakotirandurile tahendab see ca 1 kuu elamisraha kadu, mis laheb DHL'le, immigratsiooniametile, notaritele. See katse on nyyd igatahes tehtud ja protsesse selge, nii et kordamiseks vajadus puudub. Mis veelgi olulisem BGKs on koik mida tahtsin tehtud ja lopuks saab edasi liikuda. Enne tuleb loomulikult uut aastat tahistada. Kuna kuninga ode suri aasta alguses ara ja teda leinatakse kuid ja kuid (Tai), siis vaidetavalt ei ole pidustused tanavu nii suured, kui tavaliselt. Eks nais. Igatahes, koike head teile uueks aastaks!Inimkatsed*

Naistele ei meeldi, kui neil on igav. Oigemini nende ajule ei meeldi tegevuseta olla. Koige lihtsam variant, kuidas igavust peletada, on leida/tekitada probleem, mida seejarel saaks lahendada. Seda saab teha yksi. Moeldes millegi negatiivse peale enda juures voi oma elus ja siis juurelda oma motetes, kuidas olukorda parandada voi seda saab teha kasutades teisi inimesi, naagutades voi salvates, kuni nad saavad aru, et NEIL on probleem, mida saab seejarel koos lahendada. Siinkohal tahaksin avaldada tunnustust koikidele meestele, kes kannatlikult koik naiste kapriisid, tujud ja muud salvavad motteavaldused valja kannatavad. Jargmine kord, kui naine teie kallal naagutab, siis votke teadmiseks, et tal on lihtsalt vaja uut probleemi, mida lahendada.

*Inimkatsed on tehtud autoril ja laborites Euroopas ja Aasias.