06.-08.nov Ayutthaya

Tervist! Olen ca 80km Bangkokist, Ayutthayas. Peaks vist kuhugi dzunglisse panema, sest teil laheb igavaks lugeda, kuidas ma jalle varemeid kaisin vaatamas :) No mis ma oskan oelda. Olen vist markamatult voolu sisse astunud ja liigun sellega kaasa. Kui ma paevikut ei peaks, siis mul vist poleks aimugi, mis kuupaev voi paev meil on... ja tegelikult kui paris aus olla, siis mis vahet sellel yldse on? No jah "E-R; 8.30-17.00" puhul on paris suur vahe, kas on esmaspaeva hommik voi reede parastlouna voi kas jouludeni on poolteist kuud voi 3 paeva. Parem oleks vist mitte paevikut pidada, sest see viib motted ajale ja aeg on teema, mis ei vii kuhugi...aja raiskamine :) Ok lyhidalt, siis Ayutthaya tegemistest.


Tsuh tsuh tsuh, rattad tegid rat-tat-taa

Phitsanuloki rongijaamas tahtsid koik vanad tadid mulle tynga teha. Yks myys 3 banaani (vaga vaikest ka veel) 10BHT(! no ma ei arva nii) ja teine kysis vee eest 10BHT - ma kyll tai keelt ei oska, aga seinal polnud yhegi joogi hind 10. Nii siis teatasin talle, et vesi on ju 7 ja siis ta vabandas ette ja taha ja andis raha tagasi... on ikka tegelased. Rongijaamas sattusin raakima vanema meesterahvaga, kes teel Bangkoki ja sealt Indiasse. Robert elab Indoneesias ning tegeleb moobliariga (ja mingil maaral vaariskividega). Parit on ta Saksamaalt. Oli abielus Louna-Aafrika Vabariigist parit naisega ning elas seal 5 aastat. Parast seda yritas alustada ari Indias, kuid sellest ei tulnud midagi valja (nagu ka abielust) ning nyyd on ta siis otsaga Indoneesias. Temaga oli huvitav raakida maast ja ilmast, motted samal lainepikkusel...

Ayutthaya on suhteliselt armas linn/saar, mis ymbritsetud 3 joega. Leidsin hosteli (Street Light?? 100BHT), mis turu ja vaatamisvaarsuste lahedal. Terve see tanav on hosteleid ja soogikohti tais. Parast seda, kui olin end inimeseks teinud, tulin alla sooma ning sain tuttavaks jargmise randuriga... ja see tekitas minus kysimusi. Kas teil on vahest tunne, nagu keegi yritaks teile midagi oelda? No see Mario, kellega tuttavaks sain on tapselt nagu Pollo, Chiang Mai retkelt. Mario elab Washingtoni osariigis ning parit Mehhikost (Pollo elas San Fransiscos ja vanemad Ecuadoris). Tapselt nagu Pollogi, naeb ta valja nagu asiaat ning tuli just Jaapanist, alkoholi ei joo jne. Nende kaitumine on tapselt yhesugune - vaga sobralik ja kergesti kontaktileidev, kuid ei arvesta, et koigile inimestele ei meeldi v-o nende kaitumisviis, mis eirab igasugust inimese isiklikku ruumi. Lisaks sellele kutsub yks mind buddyks ja teine mama (??? eeee). Mis ma selle koigega oelda tahan, on see, et mulle mojusid nad molemad kohati hairivalt ning see tekitas minus kysimuse, et kas mina olen tegelikult mitte vaga salliv inimene ja nyyd mulle visatakse jarjest ette seda tyypi inimesi, kuni ma sallivamaks muutun? No ma ei tea...
Ohtul esines meile tai Eric Clapton, kes nagu ma nyyd tean esineb igal ohtul ja kui vaja, siis kella 5ni hommikul. Minu ja Marioga yhines Ericut kuulama hollandist Edgar, kes pidi kella 23se rongiga Chiang Maisse porutama. Edgar lopetas just kooli ning yritab jalga mone panga ukse vahele saada. Olime talle seltsiks. Kelle 11 laks ko~ht tyhjaks ja kuna hosteli sook on mottetult kallis, siis laksime Marioga soogikohta otsima. Joudsime kohta, kus kohalikud ohtust soid. Mariol on erakordne voime margata, kui inimestel on huvi kontakti luua ning ta haarab sellest kohe kinni. Nii siis tabas ta ara, et kaks kohalikku tydrukut meid huviga jalgivad. Mis teie oleksite teinud? Voib-olla naeratanud? No Mario naeratas ja kysis, kas lykkame lauad kokku ja jargmine hetk olingi vestluses kahe tai tydrukuga, kes opivad veterinaariks ning Ayutthayas praktikal. Vaga armsad tydrukud. Loo moraal on see, et kuigi Mario pealetykkivus mojub mulle kohati hairivalt, paistab see siiski huvitavaid tutvusi loovat. Fakt, et ta naeb valja nagu tai teeb tal kohalikega suhtlemise eriti lihtsaks. Paistab, et ma oma suhtumisega olen vahemuses ja nome ka pealekauba.


Ayutthaya ma"rgistamine

Teisel paeval votsime Marioga rattad ning asusime Ayutthayat kaardistama. Erinevad watid jms. Mario loi tutvust itaalia paariga - Alessandro ja Stefani, kes teel lounasse. Alessandrol olid pyksid strateegiliselt tahtsast kohast hargnema hakanud ning Stefani tegeles 7-11 (pood) ees nende kinni traageldamisega :) Peale itaallastega kohtumist avastasime toeliselt super soogikoha. Kui te tulete Ayutthayasse ja rongijaamast valja, siis vasakutkatt ca 200 m on tee aares vaike soogikoht ja see kana ja papaya salat, mida nad pakuvad, viib lihtsalt keele alla. Ei pereisa ega -ema, kes kohta peavad, ei raagi inglise keelt, aga nad on imearmsad. Peale lounat va"ntasime yle silla vanalinnast valja (krt see liiklus ei ole normaalne!) elevandiparki. Hambutu 50ndates valge naine raakis meile elevantidest ning ma tegin suurele unisele tiigrile pai. Ohtust soin koos Mario, Julie ja Kimiga. Julie on Belgia tydruk (vaga sympaatne ja ilus), kes lopetas kooli sotsiaaltoo alal. Kim on Amsterdamist (ca 28) ja dietoloog. Mario - ma vist ei maininud, on 28 ja opib elektroonikat vms ning rahastab oma reisi... stipendiumiga! Vaidetavalt on USAs 2 ylikooli, kes sellist stipendiumi pakuvad. Kadestamisvaarne... Kuulasime jazzi ja lihtsalt hea oli olla.


Sallivustreening ja'tkub

Tana hommikul otsustasin uue hooga oma sallivustreeningut alustada. Laksime Marioga lamavat Buddhat vaatama ning ratastega ringi tiirutama. Toeliselt palav ilm. Ma"kerdan end ikka yldiselt 30se kreemiga kokku, kuid kaed hakkavad siiski mingit jumet omandama. Tegin edusamme sallivuse osas, kuid mitte vaga kaugeleulatuvaid. Parastlounal ostsime 200BHTga paadireisi ymber Ayutthaya paikeseloojangu ajal ja see on igat senti vaart. Soovitan soojalt. Mariole ytlesin sobralikult head aega. Ta on vaga tore, aga mul on vast oigus endamisi oelda, et mulle ei meeldi tema kaitumisviis ja punkt. Parem olen temaga tylis kui endaga. Kahepaevase yritamise peale voi jumal teab millest, hakkas mul pea valutama ning premeerisin end tai massaaziga. Tahtis on ikka iseenda sober olla...

Olge siis ikka enda sobrad ja kohtumiseni Kanchanaburis.

Comments:

• Minule meeldisid Ayutthayas
• Wat Ratburana - see oli lihtsalt esimene wat siin (Angkor Wati stiilis) , mida nagin ja selleparast vast.
• Wat Phra Mahathat - na"oga puu
• Elevandipark - yle silla linnast valjas. Kui ei ole elevandimatka teinud, siis seal saab teha
• Paadiretk paikseloojangu ajal, mille kaigus 3 wati kylastamine. Wat Phutthai Sawan, mille juurde jouab siis, kui loojangu koige ilusam hetk, on muljetavaldav.
• Soogikoht raudteejaama juures