16.-25.marts Laosest Vietnamini

Nii nii. Lumi tuli maha jah? :) Siin mitte sinna poolegi. Me oleme viimase nadalaga oluliselt lounasse liikunud ja tulemus on nyyd siis kaes. Keskpaeval oues olla ei kannata. Ca 35 kraadi - juuksed karssavad, peanahk karssab ja aju k

arssab. 10 paevaga soitsime Laosest labi Ida-Kambodza Vietnamisse ja jargnev pikk pikk pikk lugemine on moningaid loike ja motteid rannakust.

4000 saart ja eksinud eurooplased

Louna-Laoses asuv piirkond, kus Mekongi keskel on sadu vaiksemaid ja suuremaid saari (kutsutakse "4000 saart"), on yks riigi kaunemaid piirkondi ning joel asuv Khonphaengi kosk-karestik Mekongi voimsamaid vaatepilte. Joudsime oma esimesele saarele ja jargmisel paeval selgus, et oleme elanud 24h valeteadmises. Tahtsime minna Don Khonile, aga joudsime Don Khongile. No mis hada on koikidele saartele sarnaseid nimesid panna? Enne val

gustumist juurdlesime tykk aega, miks koikidel kaartidel on jogi valesti joonistatud, kuni jargmisel paeval tahtsime uuele saarele minna ja paadimees teatas, et sinna on 2h tee... samas, kui meie yritasime talle selgeks teha, et Don Det asub Don Khoni korval. Tegelikkuses asubki, lihtsalt meie ei olnud Don Khonil. No igatahes Don Det on paradiis (don Khoni turistiosa on selle vasta

nd). Taielik rahu. Kell 10 on kottpimedus (ei mingit elektrit), pane ainult jalad Mekongi ning kuula loodushaali. Ilus.

Piiriyletus Kambodza stiilis
Meie kotid lendasid vaikese bussi katusele ja meid saadeti teise bussi. "Loomulikult lahevad bussid samasse 

kohta. Mis kysimus.". Ootasime siis 30min piiripunktis oma kotte. Ei miskit. Ahvardasin bussijuhi pantvangi votta. Lopuks onnestus tal teise bussi juht telefonil katte saada ning selgus, et nad otsustasid teise piiripunkti minna! ??? Viisa edukalt passis ja teisel pool piiriposti ning jargnes matemaatiline ylesanne. Moelge kaasa. Piiripunkti tuli 3 vaikest inimesi tais bussi - ca 30 inimest. Piiripunktist edasi laheb 2 bussi ja endiselt ca 30 inimest ning sihtpunkte on 3 e

rinevates Kambodza osades. Kuidas lahendada olukord, kui inimesed ei ole nous tunde vaikeses bussis seisma voi teiste syles istuma, kui autojuhid on paanikas ja transpordi korraldaja on kyll firma omanik, kuid ei 

vastuta autode eest (autojuhid vastutavad, aga ei tea seda) ning teatab koigile kysijatele, et ta kais ka lihtsalt Laoses puhkamas. Lisainfo: keskpaev, yle 30 kraadi asfaltteel ja kuhugi pole varju minna. Reisijad kaituvad erinevalt - kes passib nii sama; kes karjub koigi peale; kes teeb pilte; kes hakkab organiseerima inimrivisid sihtpunktide jargi. Lahendus: sailitada rahu ja kannatlikkus.... ootame tunni, kuni autojuhid saavad aru, et on vaja kolmandat bussi ja organiseerivad selle. Kahtlustan, et piirikond 

trolorid tegid erandi ja lasid yle piiri auto, mis ei oleks tohtinud yle saada.
Lisaks eelnevale laks ca 10 minutit hiljem yhe bussi rehv katki ja passisime veel natuke korbepaikeses. Onneks meie sihtpunkt oli peatselt parast piiri, samas kui osasid ootas ees veel ca 6h teekond. Minu kaastunne. Pooled neist oleks voinud juba sel hetkel narvihaiglasse saata.

Kambodza mu arm

Midagi ei ole teha. Tulin tagasi ja veendusin, et Kambodzal on koht mu sydames. Maailma suurim religioosne kompleks - Angkori templid; masendav ajalugu, mis samas tekitab tunde, et igal inimesel, hoonel ja kohal on oma lugu raakida; sobralikud inimesed; Kagu-Aasia koige kaunimad budistlikud templid ja nyyd leidsin linna nimega Kratie Mekongi aares, kus vilksavad joedelfiinid (Mekongis alles ainult ca 300. Satuvad pidevalt kalurite vorkudesse voi roovpyydjate saagiks) ning mille aares on imearmas kyla, mis on yhel ajal tais nii sagimist kui rahu, kus tee on aaristatud puude alleega ning majad luitunud pruunid,sinised, roosad. Kus paikeseloojangul lendab linnuparv yle Mekongi ning paadimehed raiuvad tee aares hiiglaslikust palgist voistluspaate.

Khao San road Phnom Penhi moodi.

Seal nad siis on. Motlesingi, et kus koik need karvased ja sulelised lobujanulised randajad Kambodzas oma vajadusi rahuldavad. Kuna eelmine kord oobisin keset kohalike piirkonda, siis seekord otsustasime uurida, kuidas elu jarve ymber on. Ei jaanud kauemaks kui yks oo. Phnom Penhiga pole midagi pistmist. See on nagu vaike linn keset linna, kus on ainult Khao Sani (tanav Bangkokis) turistid, voorastemajade tootajad ja 

tuk-tuki ning rolleri mehed. Tuk tukis ohtul piirkonda sisenedes sosistavad rolleri mehed tuk-tuki korval "mrhna?". Korv harjub peagi ning kuuleb siis juba selgemalt - "marihuana?". Seda yllatavam oli, et leidsime armsa kylalistemaja, mis ehitatud jarve kohale, kus lilled ja lihtsalt hea olla, aga siin kohal ytlen, et - ARGE minge kylalistemajja nr 9! See selleks, et tapvalt palav on magada - harjunud. See selleks, et kui toa ukse lahti tegin (Markus oli vannitoas), tuli mulle uksele vastu ja ytles "tere Helen" mutantprussakas, keda Markus seejarel 5min mooda tuba taga ajas ja peksis, kuni uks avanes ja vigane prussakas jarve lykati. No mida on neil vaja lambivalguses ringi ronida?! 

Aga ka see ei ole pohjus, sest prussakaid leiab ikka aegajalt. Pohjus on tootajates, kes on ignorantsed laiskvorstid. Ma ei ole nii halba teenindust kunagi kohanud. Nad lihtsalt eiravad. Andsime pesu neile pesta ning kui meid ka teise paeva ohtul eirati ning pesu tagasi ei tahetud anda (me ei elanud enam seal) , pidime lopuks ahvardama, et kui meie trussikud, pyksid ja T-sargid kohe valja ei ilmu, siis "tuleme juba teiste inimestega!". Kui Markus seda ytles, motlesin , et tahab kohaliku tuk tuk maffia ajada meie pesu tagasi noudma, aga ta motles rohkem politseid. Igaljuhul suhteliselt masendav olukord. Pesu toodi kohale ja esimest korda elus tunnen, et kirjutaks igasse maailma blogisse, et arge minge sinna kylalistemajja!

Ho Chi Minh
Ollallaaa. No vot see on linn :). Kitsad tanavad, miljonid rollerid, templid, kirikud, muuseumid, kohvikud, poed, pargid. Tee yletamine on adrenaliin ruudus, sest valgusfoore praktiliselt ei ole ja kui pool teed onnestub yletada, siis syda peksab, sest nyyd oled lihtsalt ymbritsetud ca 100st rollerist ja jaab loota, et koik sind ikka naevad. Esimesel teeyletusel haaras ca 70aastane naeratav tadi mu varrukast kinni ja praktiliselt talutas mu yle tee :). Ohtul seisime ylekaiguraja alguses, kui suur parempooret tegev dziibijuht andis meile marku: "astuge paar sammu tagasi, ma ei mahu poorama"! Haara oma peast kinni ja karju, aga ega see kedagi ei huvita. No igatahes yhe paeva pohjal voiks oelda, et sympaatsem, kui Bangkok ning elavam, kui Vientiane ja Phnom Penh, huvitavam ning kaootilisem kui koik eelnevad, raakimata Kuala Lumpurist ja Singapurist. Ho Chi Minh on Vietnami suurim linn, kuid mitte pealinn (Hanoi). Linn oli seda Prantsuse koloniaalperioodi ajal Saigoni nime all.


Nii sama

Laoses jalutas mu kael miniatuurne sipelgas. Jalutas ja pissis... Ise peaaegu nahtamatu, kuid piisavalt tige, et mu kasi kyynarnukini paiste ja sygelema ajada. Siinkohal teen reklaami kreemile nimega Beta-Dipo, mis aitab allergiate, sygelemiste ja igasuguste putuka hammustuste vastu. Olen edukalt katsetanud voodiputukate ja sipelgate jms korral. Toeliselt hea kreem :)

Tellisin Kraties veini. Parast seda kui tuvastasime koos ettekandjaga, milline kolmest punakat vedelikku sisaldavast pudelist on vein, toi ta mulle lauda klaasi koos ca 4cl veiniga. Laksin leti juurde ja teatasin, et sobib kyll. Ta vaatas mulle otsa ja ytles, et tore... Siis joudis kohale, et ta on lihtsalt harjunud koiki alkohole 4cl kaupa valama.

Kerjused, kodutud, lapsed, vanemad, invaliidid, terved... Phnom Phenis on raske.

03.-06.dets Phnom Penh

Tervitused suviselt soojast Kambodzast!

Uskumatu, et teil talv ja joulud lahenemas. Voiks ju lausa igatseda PöFFi ja glöggi jms jarele :) Ma tagasi pealinnas. Siin ka joulukaunistused, kuid 30 kraadise kuumusega ei lahe pilt mitte kokku. Seekord kaisin kohtades, kuhu eelmine kord ei joudnud ning sulandusin kohalikku elurytmi. Roller on siin asendamatu liiklusvahend ning kohalikud moto-juhid on naljakad. Leppisin kokku hinna palee juurest Narinisse (kylalistemaja) 1$, kuid kuna poiss ei teadnud, kus see on siis sain 1$ eest ca poole tunnise soidu mooda linna. See on taiesti tavaline, et juht teeb nao, et koik on ok ja soidab siis sihitult mooda linna. Ytled neile "Narin guesthouse" ja nemad "yes yes" ning ootavad, et sa neid siis ise juhendama hakkaksid. Keelumark tahendab ainult seda, et enamus autosid tuleb vastassuunast ning punane tuli tahendab, et kui lased signaali, siis sul on pohimotteliselt ikkagi oigus soita. Lahe!

Kehale ja vaimule

Mu juuksed olid kohutavad. 3 kuud ei olnud kaare nainud (see on viimane piir) ning pidev paike oli nad tuustideks muutnud. Palusin Davidil (vaga tore poiss Narinist, kes on parim moto-juht seni) viia mind juuksurisse. Hoidsin hinge kinni. Ega see ei ole nalja asi lasta Kambodza tydrukut terariistadega oma juuste kallale ja kui ta ytles, et on 21.aastane, siis hingasin rahulikult sisse ja valja ning lootsin parimat. Ei olnudki hullu. Töö kiire ja korralik ning arve 3$. Juuksuri arve 3 kuud tagasi yletas selle summa 10 kordselt. Pole paha.

Nii siis kuna eelmine kord jai Phnom Penhis pimedate massooride juures kaimata, siis see viga sai parandatud. "Seeing hands" on vaga populaarne, nii et aeg soovitav ette kinni panna. Massaaz oli super! Samuti sai nyyd haiglas kaidud, et verd anda. Yllatus, hemoglobiin oli seekord piisavalt korge.

Raha andmine lastele

Arvasin, et on hea mote, kui osta laste kaest kaekette vms, kuid nyyd naen ja kuulen igal sammul, et lastele raha andmine tagab ainult selle, et nad ei lahe kooli, vaid jaavadki tanavale myyma. Kambodzas on kymneid erinevaid organisatsioone, kes toetavad organiseeritult tanavalapsi jt abivajajaid. Oigem on toetada neid organisatsioone, syyes nende restoranides, soites taksodega, mis ettevotmisega seotud voi ostes kasitood vastavatest poodidest.

Emban!
Helen

30.nov - 02.dets Kampot, Kep

Kampot

Taksos (tavaline 5kohaline auto) yle 2 tunni. Esimene rida: juht - vaiksemat kasvu mees, tema korval kohaliku kohta hiiglase kasvu mees, kes aeg-ajalt tundub toetavat pea juhi olale. Suure mehe korval vanamees, kes lakastab ja sylitab vaheldumisi. Tagarida: Minu korval prantslastest paar ning teisel pool noor kohalik tydruk, kes lakastab vahetpidamata. Kaks asja, mis mulle ei meeldi - kui keegi matsutab, kui mul on koht tyhi ning kui keegi mulle nakku lakastab. Vaga hull soit ei olnud, sest yks kannikas sai siiski istmele toetada ja see ju parem kui mitte midagi.

Kampot asub joe aares, mille taustal ca 1000m maed. Omamoodi armas linn, aga suurt midagi teha ei ole. Teisel paeval laksin koos rahvusvahelise grupiga veoka kastis Bokori mae tippu prantsuse koloniaalaegset maha jaetud linna vaatama. Loksusime ligi 3h yles. Mae tipus on kasiino, voi mis sellest alles, ning vaade on kaunis. Kohtasin juhuslikult kahte Eesti meest, kes kui nad ka olid mind nahes roomsad, suutsid seda harukordselt hasti varjata. Mis vark eestlastega on? Ma pole veel nainud, et yhegi teise rahvuse esindajad, oma kaasmaalastega kohtudes ei suuda isegi naeratust teeselda.


Krdi koerad

Koerad on Aasias igal pool ja nad on rahulikud... kuni paike on taevas. Jalutasin Kampotis ohtul kylalistemajja ning yks koer hakkas haukudes minu suunas tulema (kuna olin juba kuulnud yhte lugu, kus koerad tydrukut piirasid, siis teadsin mida oodata). Jain seisma (nyyd tean, et see ei ole oige samm). Koer lahenes haukudes ja ahvardavalt ning eemalt oli kuulda, et neid on veel tulemas. No tanav oli pime, vaga pime. Ainult valgus akendest. Tegin liigutuse, nagu votaks kivi, mis ehmatas nad hetkeks eemale, kuid mitte piisavalt kauaks. Ega ma ei tea, kas nad karjas olles tegelikult ka midagi teeksid, aga ei tahtnud ka proovida. Yks mootorrattur soitis mooda ja ma lehvitasin, kuid ta ei peatunud. No nii nad siis lahenesid ja mina seisin 2 kivi kaes plaaniga, et virutan esimesele, kes lahedale jouab. Onneks pooras motikas ymber ja koerad taandusid. Ta pakkus, et viib mu ara. Olin tanulik, mis siis, et soit oli ca 50 meetrit. Krdi koerad, nad ei meeldi mulle. Jargmisel ohtul oppisin Julienilt (prantslane Bokori retkelt), et seisma ei ole motet jaada. Koerad teevad lihtsalt ahvardavat haalt, aga jargi ei viitsi tulla.


Kep

01.dets soitsime Julieni (34.a prantslane, webi disainer), Permineder (23.a Iisraelist sojavest ja peale randamist kunsti oppima) ja Yairiga (22.a Iisraelist, sojavaest randama maaramata ajaks) Kepi, mis on vaike linn rannikul. Koht on vaga vaike ja kuna mul oli ajaga kitsas, siis ei lainud ka paevasele reisile lahedal olevale saarele, mis oleks ehk kohale volu lisanud. Mangisime pool paeva kambodza kaardimangu, lugesime ja suurt midagi ei teinud (vaim ja keha olid Bokori retkest 2 paeva kurnatud). Kurb syndmus oli see, et minu Chiang Mais ostetud platud (ca 11krooni), mis mulle vaga meeldisid, laksid manala teed...Poetasin pisara, kuid midagi ei olnud teha. Tundsin juba igat kivi oma kannas ning ohtul magama minnes tundsin igat sammu, mis oma ca 13kg kotiga 30 kraadises kuumuses tol paeval tegin.

Krdi ahvid

Jalutasime Julieniga ohtul turule ja nagime metsa vahel tee aares ahvi peret. Nii armas... Ei ole! Ahvi ema arvas vist, et tahame ta lapsi kaasa votta, kui meid lahenemas nagi. Ta ajas silmad 3 korda suuremaks, kui muidu ja vottis sisse rynnakupoosi. Jaime seisma. Onneks tuli auto ja yritasime teiselt poolt teed auto varjus edasi minna. See loppes sellega, et kui auto oli moodas, olime ahviga kohakuti ja ta silmad olid endiselt róngas, nagu oleks mingi aine moju all. Nii siis ma haarsin JÄLLE kivi jarele ja kiirendasin sammu. Aga ma ei olnud ju yksi! Voiks arvata, et Julien kui meesterahvas laseb mul ette minna ja jaab minu ning ahvi vahele, et mind vapralt kaitsta? Ei, ta tegi korra ahvile kurja haalt ja jooksis minust 5 sammu ees pool! No andke mulle andeks, aga ma ei oska sellistest meestest, kes mind ahvi kyysi jatavad, midagi arvata.


http://picasaweb.google.com/Helen.Ree/2007_11_30KampotKepPhnomPenh02

28.-29.nov Sihanoukville

Minu uus sober

Bussisoit Phnom Penhist Sihanoukville kestis ca 4h. Mul onnestus tagareas istudes saada endale uus Kambodza sobranna. Tydruk minu korval pakkus mulle greipi ja ma talle, mis iganes mul pakkuda oli ning jargmine hetk asusime vestlusesse, kui nii voib oelda. Nappude peal naidates fikseerisime vanuse ning raakisime erinevatel olulistel teemadel nii palju kui see on voimalik ilma, et mina raagiks khmeeri ja tema inglise keelt. Naljakas, aga see 0n voimalik. Sopruse kinnituseks kinkis ta mulle vaikse karvase manguasja, oma pildi (mul oli vastu anda ainult passipilt - kes mu passipilte nainud, see teab, et neid vaga kinkida ei ole motet) ning toetas pea mu olale ning lasi telefonist yle terve bussi (ilma, et ta ise sonadest aru saaks) "I'm a big big girl, in a big big world" hehee, palju mooda ei pannud :). Ah jaa Reimau 0n 24.a. Vahetasime tel.nr ja ta tahtis, et ma helistaks jargmine paev, kui randa lahen. Minu kysimusest, et kuidas me telefonis suhtleme, ta end hairida ei lasknud.


Sihanoukville

Sihanoukville on armas, kui minna linnast valja kalurikyladesse. Linn ise ning eriti pohirannad vaga muljet ei avalda. Baarid on yksteise kyljes kinni ja ohtul rannas syyes tuleb leppida sellega, et kuuled miksi 2 voi 3 erineva baari muusikast. Rand on tuledes nagu joulupuu, aga mitte o~dusalt nagu Ko Chang. Paeval on tunne nagu oleksid kaubanduskeskuses ja SPA's. Vahetpidamata pakuvad lapsed kaekette, salle ning vanemad naised manikyyri, pedikyyri ning aeg ajalt kysivad moned kerjused raha. Eks koik tahavad elada, aga kui koigile midagi anda, siis olen varsti ise kaekette pakkumas voi tagasi kodus.

Rand kuhu koik turistid jooksevad (Serendipity) on ylerahvastatud ja veel mottetumaks tegi selle asjaolu, et paev enne meid saabus USA merevaelaev 1500 merevaelasega. Uskuge mind, see ei ole "juhhuuuu situatsioon" :) Enamus neist on 20ndate alguses ning tais arusaamatuid tattoosid ning alkoholi. Ei midagi roomustavat.

Kaisime Amyga kohalikus kinos, mis eestlaste ehitatud kylalistemaja juures ning kuulub ameeriklasest Christoferile, kes on vaga muheda olemisega. Kino on lahe. Kohalikke eestlasi kohata ei onnestunud, kyll aga 3 naist keda kohtasin Battambangis.


Eriline ameeriklane

Tana hommikul ytlesin Amyle head aega. Tal oli aeg koju tagasi minna. Ma ei maleta, kui palju ma temast kirjutasin. Ta on 23 ja kindlasti mitte tyypiline ameeriklane, nagu ma neid seni kohanud olen. Ta on lahe ja sydamlik ning aaretult laia silmaringiga. Reisinud alates 17ndast eluaastast risti-rasti labi Pohja-Ameerika, opetanud inglise keelt Aafrikas, rannanud Euroopas, elanud paar kuud Mehhikos ning viimati tootas laeval, mis korraldas ekspeditsioone fotograafidele ja loodusuurijatele Alaskale. Ausalt oeldes oli hetki, kui kadedusepisik mind hammustas, sest polnud yhtegi inimest, kellega ta yhist teemat ei leidnud voi kelle kodukohast ta midagi ei teadnud. Oppisin palju tema kaudu enda kohta ning kuna ta on taimetoitlane (aga mitte karsklane :), siis muutus natuke ka minu menyy (ei, ma ei hakanud taimetoitlaseks, lihtsalt lopetasin ogimise ja 3 kaigulised soomingud). Suht toenaoline on, et me teeme veel nii monegi reisi koos.

Comments:

• Elasime SeaSun guesthouse'is, mis oli vaga puhas, ranna lahedal ja normaalse hinnaga.


• Lemmik soogikohaks oli Bayon. Super teenindus, super sook ja head hinnad. Amok (kohalik sook) on vaga maitsev enamustes kohtades.

24.-27.nov Kompong Chhnang, Phnom Penh

See on olnud yks ytlemata pikk nadal tais emotsioone yhest aarest teise - alates kohalike laste ning vanemate reaktsioonist vaikestes linnades, kui meid naevad, mis enamasti on aaretult positiivne ja uudistav; veefestivalist osasaamine erinevates linnades, millele panid punkti pidustused Phnom Penhis, mis meie linna saabumise paeval olid saavutanud viimase paeva haripunkti ning emotsioonide jada lopetuseks õõvastav tunne, mis jargnes Pol Poti reziimiga seotud paikade kylastamisele.

Olen endiselt arvamusel, et Kambodza on aaretult armas riik, mis yletab igati minu esialgsed ootused. Inimesed on abivalmid ja siirad ning arhitektuur on suureparane nii Angkoris, kui ka Phnom Penhis. Viimase tanavad on aaristatud prantsuse koloniaalperioodist majadega, mis minule meenutavad Toskaanat (toenaoliselt sarnane Prantsuse Rivierale) ja jatavad linnast romantilise mulje. Turiste on pealinnas veel suhteliselt vahe (joeaarsed baarid on neid tais, aga mujal peale Kuninga palee ei ole vaga kohanud) , kuid toenaoliselt mone aasta parast on olukord teine.


Kompong Chhnang

Vaike linn Tonle Sapi jarve aares. Veetsime seal Amy (ning Martina ja Allaniga, kellega teel tutvusime) vaid yhe ohtu ja jargmise hommiku. Sellegi poolest jai sydamesse soe tunne, sest hommikul lasime motikamehel meid jarve aarde turule ning vaiksesse kylla viia. Tundub, et koik inimesed myyvad turul midagi, aga kes ostab, seda ma ei tea. Jarveaarne kyla oli armetult armas. Kylalapsed ei tahtnud meie ymbert kaduda, sest fotokas tegi jalle oma too. Alatu viis kohalikega kontakti saavutada. Isegi ca 70a naised olid lobustatud oma pildi nagemisest. Linnas oli peale meie 4 vist veel 2 turisti ehk suhteliselt vaikne koht.




Phnom Penh

Eile joudsime pealinna. Kuna veefestival oli rahvamassid kohale ajanud, siis bussiga keskusesse joudmine oli raskendatud. Tohutu moll. Panime kotid Narini hostelisse ara ja laksime pidustustest osasaama. Nagime festivali loppu, milleks oli ca 15min ilutulestik ning samal ajal soitsid mooda joge suured valgustatud laevad. Loomulikult pidime Amyga joe aarest koigiga samal ajal ara tulema, mis loppes tunnise kohapeal tammumisega.

Hommikul aratus 5.30 ja joe aarde tai chi trenni vaatama. Veel yks asi, mis mulle Kambodza juures meeldib. Alates hetkest, kui paike silmapiirilt piiluma hakkab, kogunevad parkidesse ja joe aarde kohalikud: kes jooksma, kes jalutama, kes voimlema, kes grupitreeningutest osa saama. Super! Oleks Eestis ainult sama paiksepaisteline ja soe ilm kyll siis... hehee magaks ikka kuni viimane hetk toole minna.

Jargnes Pol Poti reziimiga seotud Choeung Eki (Killing fields) ning Tuol Slengi muuseumi (kool, mis reziimi ajal koonduslaagriks muudeti) kylastamine. See oli absoluutselt òòvastav. Pealuud, fotod, film, ohkkond. Lihtsalt arusaamatu, kuidas on voimalik, et 2 miljonit inimest tapetakse ilma, et Laane riigid sormegi liigutaks. Kambodza on mones mottes nagu Eesti, mis jaanud sodivate riikid haardesse, kuid nende ajalugu on veelgi mustem. Alates iseseisvusest on jarjest tervitatud uusi valitsejaid, lootuses, et iga jargmine parema tuleviku toob, kuid yks on olnud hullem, kui teine. Halenaljakas, kuidas Laane riigid nagid Punaste Khmeeride revolutsiooni kui positiivset nahtust (revolutsioon=demokraatia?). Ka siin jargnes revolutsioonile "Demokraatliku" Kambodza valja kuulutamine, mis ju kolab hasti, ainult et teistes demokraatlikes riikides ei tapa lapssodurid koiki, kes neile ette jaavad ja parteijuhtides ebakindlust tekitavad oma hariduse voi lihtsalt juhtide paranoia tottu. Sonad on tahtsusetud, teod on need, mis raagivad. Parast tanast hommikut ja ka pilte vaadates on hinges halb tunne ja ainus sona, mida tahaks oelda, on 'ja"lk'. Punkt. Loodetavasti on tanased juhid paremad, kuigi iga teine kohalik mainib korrumpeerunud ametnikke.

23.-24.nov Battambang

Reedel votsime ette paadireisi Siem Reapist Battambongi. Reisiraamatutes nimetatakse seda soitu kaunimaks Kambodzas. Soit kestis 7h mooda Sangkeri joge ning silme eest jooksid labi stseenid, kui postkaardid. Kalurid lastega kala pyydmas, nende armetud elamised jne. Lugesime ja pildistasime joudumooda. Todesime Amyga, et Battambong meeldib meile. Turiste on vaga vahe ja see oli esimene kord, kui kohalikud meid kui tulnukaid jalgisid.

Teistsugune pidu

Novembri lopp on vahemalt Tais ja Kambodzas kohalikele oluliste pidustuste aeg - toimub veefestival ning taiskuupidu. Kui Taid kylastavad turistid raagivad taiskuu peost, siis tahendab see igakuist yritust taiskuu ajal, yhel Louna-Tai saarel ning kus pohirohk on monuainete tarvitamisel. Kohalikel on asjast teine arusaam. Toimuvad mitmepaevased pidustused, tantsu, laulu, voistluste ja vanade traditsioonide jargimisega, millest meil lisaks paadivoistlusele Siem Reapis, onnestus ka Battambongis osa saada.

Jalutasime Amyga ohtuhamaruses mooda suvalisi tanavaid ja sattusime yhe suure templi hoovi. Pidasime juba ammu plaani, et yks hetk istume maha ja peame munkadega vestluse teemal, miks nad arvavad, et meie peaksime vastutama praegult oma eelmises elus tehtud halva eest, sest tegelikult ka me ei maleta mida ja millal me eelmistes eludes tegime. Nii siis paar noort munka tulid meile templi juures vastu ja me palusime neil paari kambodzakeelse sona haaldus oelda. Mungad tahavad hirmsasti inglise keelt harjutada, mistottu nendega jutule saamine ei olegi vaga raske. Siiski tundus mottetu laskuda filosoofilistesse teemadesse ja raakisime rohkem elust kodus jne. Yks hetk kysis yks poistest (koik 20 ringis), et kas tahame nendega taiskuupeole minna. No miks mitte! See oli esimene kord, kus ma laksin peole 6 mungaga :) Pidu toimus yhe templi hoovil, kuhu oli kogunenud suur hulk kohalikke lastega. Lopuks ometi voisime teha lastest ja munkadest pilte, tundmata seejuures piinlikkust. Lapsed sattusid hasarti, kui nagid fotoka ekraanil ennast ja ykshetk olin ymbritsetud vahemalt 15 lapsest, kes siis paarikaupa poseerimas kaisid. Kohal oli ka kohalik televisioon, nii et pakun, et ma olen oma debyydi Kambodza tv's nyyd ara teinud. Vaidetavalt olime esimesed turistid, kes nende peol kaisid. Kui munkadega peolt tagasi jalutasime kysisid nad esimese asjana "Kas olete onnelikud?". Hehe voi veel, naeratus suult ei tahtnud mitte kaduda. Nii vahe on onneks vaja ja nii armas, et on inimesi, kelle jaoks on oluline, et teised oleksid onnelikud.

Eestlased

Seni ma yhtegi eestlast kohanud ei olnud (kohtasin inglasi, kes vaidetavalt igal pool eestlasi kohtasid) ja loomulikult toimus minu esmakohtumine Battambangi hostelis. Vaga ootamatu nii minule kui ka neile, sest minu tere peale tuli vastuseks "hello":)


Comments:

• Paadireisi vottes tasub jalgida, et oleks ikka korralik firma

18.-22. nov Siem Reap

Nii siis, Kambodza - see riik, kuhu pidime Mirjami, Tuuli ja Jaanusega joudma... Lopuks 1 kuu hiljem olen kohal. Ei lainud aastatki :)

Soit Siem Reapi

Tee Taist Kambodzasse on pikk ja voib-olla on mottekam votta AirAsia, kui buss voi vahemalt mitte organiseeritud buss. Soit piirini laheb libedalt, kuid piiripunkti yletamisest alates on yks pikk ootamine ja loksumine. Ootad passikontrolli jarjekorras; ootad, et teised, kes sinuga samas bussis, labi saaksid; ootad bussi jne jne. Koik see tundub olevat vajalik selleks, et voimalikult hilja sihtpunkti jouda, et poleks energiaraasugi, et ise elamist otsida. Kui me lopuks bussi saime, hakkas juba pimedaks minema ja kallas nagu oavarrest. Tee on KOHUTAV (mitte ykski Eesti pollutee pole ka nii halb) ja see peaks olema tee suurimast Taiga yhendavast piiripunktist Kambodza yhte peamisesse turismipunkti. Vaidetavalt on selle taga kohalik lennufirma, kes omavalitsuse ara ostnud, et inimesed ei viitsiks bussis loksuda. Tee oli pikk, mudane, vihma kallas ja ei olnud vaga virk tunne. Ausalt oeldes oli natuke ko~he. Ymberringi tyhi va'li ning suured veelombid. Loksusime nagu pesumasina trumlis. 2 h enne kohale joudmist laks bussirehv katki. Loomulikult. Olime sunnitud ootama ja sooma nende valitud kohas. 17h parast Ko Changilt lahkumist joudsime sihtpunkti - surmvasinud. Minu korval istus terve tee USAst Amy, kes lihtsalt tundub olevat mina, aga 2 aastat noorem. Huvitav on raakides todeda, kuidas samasugune elutee on kujundanud nii sarnased inimesed - samad motted, sarnased kaitumismallid, sama maitse. Ta meeldib mulle :).


Esmamulje Kambodzast

Minu esmamulje Kambodzast on suureparane. Juba piiri yletades oli naha, et see on osa Aasiast, mis mulle meeldib. Tohutu sagimine, liiklus, inimesed - koik tundus nii uus ja huvitav. Kaisime turul ja soomas Amyga. Parimad spring rollid, mida olen seni soonud (ja uskuge mind ma olen neid vaga palju soonud). Turul on imeilusad ehted ja tikandiga riided. Inimesed tunduvad ehedamad, kui Tais. Nad kyll ei naerata nii palju, kuid kui naeratavad, on see siiras. Moistan, miks oeldakse, et Angkor Wat on Kagu-Aasia parl. Ma olen inimestest, hoonetest, skulptuuridest teinud nelja paevaga nii palju fotosid, kui senise reisi peale kokku.
Et mulje liiga yhekylgseks ei jaaks, siis natuke on ka hairivat. Tundub, et igal Aasia riigil on oma slogan ja Siem Reapis ohtul magama minnes kolab endiselt korvades - leeeeiiiiddiiiiiii, uaaan dolllaaaaar. Ma pole end kunagi veel sellise daamina tundnud, kui siin. Mis tegelikult hairib, on see, et koik maksabki 1 dollar voi rohkem (no vaga kaugele muidugi ei ole viitsinud minna odavamaid asju otsima), ehk Siem Reap ei ole kohe kindlasti Aasia moistes odav, kuid usun, et ylejaanud Kambodza on. Erinevus Taiga on veel selles, et kuna teed on vaga tolmused voi yldse ilma asfaltkatteta, siis oleme Amyga pidevalt yhtlase oranzikas-pruuni jumega. Onneks oranz sobib mulle.


Angkor Wat

Arkasime esimesel hommikul kell 6 ja jargmisel kell 5, et ikka kindlasti paiksetousu pilte saada. Arvate, et linn oli tyhi ja ainult mina, Amy ja meie tuk tuki mees Mao olid yleval? Vale! Linn oli nagu Tallinn kell 8 hommikul ja turistid olid Angkor Wati peatempli juures juba kohad sisse votnud. Turiste on palju. Kaisime mitmete templite juures ja tuleb noustuda - Angkor Wat on absoluutselt voimas. Siiski ei olnud see peatempli voimsus, mis mind hingetuks tegi, vaid vaike Banteay Srei tempel, mille seinad on kaetud fantastiliste religioosse sisuga kaunistustega.

Liikluskeerises

Oma viimase Angkori paeva tahtsime teha ratastel. Plaan oli soita linnast valja 3 vaikest templit vaatama. See on voimatu. Andsime alla parast seda, kui Amy kahtlustas, et yks suur rekka tahtis tast yle soita. Tegelikult ei ole asi nii hull. Tuleb lihtsalt hinge kinni hoida ja teha nagu, et sa teaksid, mida teed. Olen taiesti kindel, et neil on 10 korda vahem liiklusonnetusi, kui meil, sest koik on koguaeg valmis, et keegi soidab vastassuunas voi hyppab jumal teab kust tee peale. Me pikka soitu ei teinud. Istusime joe aarde maha ja meie onneks algas just paatide (ma ei tea, mis nende nimi tapselt on) voistlus. Kohalikud tahistasid paadivoistlusega veepaevi ja tund hiljem oli terve joe aar sagimist tais ja meie saime sadu fotosid teha. Keegi peab neid nyyd hakkama yle kaima...