Turistide paradiis
DHLi teenus toimib ning pin kalkulaator kaes. Tagasi Taisse, kus kohtusin Riina ja Andriga, kes toid kodust joulutervitused koos Kroonika, Vana Tallinna, piparkookide ja leivaga.
Louna-Tai saared on vallutatud Skandinaavia (peamiselt Rootsi) turistide poolt. Vanemad on Ko Lantal ja noored Phi Phi'l. Ko Lanta on vaiksem ning vaikese pealehakkamisega leiab ka paradiisirandu, kus inimesed paarisaja meetriste vahedega. Votsime rollerid ja rallisime mooda saart ringi. Vana linnaosa on vaike ja armas ning loodus ilus. Turistide poolt vallutatud saare osa on igav, tais poode ja baare. Kaisin kahetunnises tai massaazis. Merekohin, rannalt kostev regge, uimastav aroomiolide lohn ning absoluutselt taiusliku tugevusega massaaz. Ma peaks uusi omadussonu omandama, sest super, suureparane ja lahe on vahe, et emotsioone edasi anda.
Phi Phi on 20ndate alguses noorte paradiis. Pidu, rand, teised noored. Ole ainult ilus ja elu ongi lill. Tundsin end siin alguses ebamugavalt. Nagu oleks missivoistlusel koos endast noorematega, ilma, et ma yldse tahaks osaleda ning noustumata voistluse reeglitega. Parast kohtumist kohalikega ning vanemate randurite, puhkajatega suhtlemist, suutsin ebamugavusest vabaneda ning anda loobumisavalduse. Phi Phi juures vaiksel saarel on filmitud "Beach" ning see film annab suureparaselt edasi meeleolu, mis siin valitseb (alates Bangkokist kuni Maya Bayni). Enamus seljakotirandureid, kes Tais (eriti Lounas) ringi tiirutavad on just ylikooliga yhele poole saanud noored Laane-Euroopast, Kanadast, Ameerikast. Neil ei ole eesmarke, miks nad reisivad (loomulikult maailma nagemine), tundub, et pigem on oluline 'funnida' ja muredevaba elu elada. Osad neist on votnud selle jaoks laenu, mis ollena kurgust alla laheb ja parast kodumaal voi Austraalia farmides, baarides tasa tuleb teenida. Selles osas olen pettunud, sest lootsin ja arvasin, et valdavalt randavad ringi inimesed, kellelt oleks midagi oppida, kuid voib-olla otsin lihtsalt valest kohast voi ei konni piisavalt avatud silmadega. Eks koigeks on oma aeg ja koht ning moistmiseks on vaja asju naha mitme kylje pealt.
Ykskord on ikka esimene kord ...
... ise rolleriga ringi rallida. Indias sai kyll proovitud, kuid rahvuspargis, kus polnud ohtu kellegile otsa soita ning manooverdamis vajadus puudus.
... koopas roomata. Ko Lantal kaisime koos giidi ja prantsuse paariga koopas ronimas. Super kogemus. 10cm amblikud; ronimine mooda redeleid tundmatusse; nahkhiired ning viimasena roomamine koht maas labi tunneli, kus ei mahtunud ymbergi poorama.
... kaljuronimist teha. Phi Phi'l proovisime kaljuronimise ara. Juhendaja Deep naitas eeskuju viies
koisi yles ning toetudes enamus ajast poolspagaadis kivinukkidele. Rada 1, 10m. Lady's first. Riina labis katse ning vaatamata oma korgusekartusele teatas, et oli vagev elamus. Hakkasin siis minema. Algus oli suhteliselt kerge - jalg siia kivinukile, teine sinna, kasi yles, alt opetused "ara tomba katega, kasuta jalgu. Nice move" jne. Kuni joudsin umbes paari meetri korgusele ja ei olnudki enam kuskilt kinni votta voi jalga toetada. 7 meetri peal oli asi taitsa hapu. Passisin tykkaega yhe kohapeal, ei miskit. Keha vottis vobina sisse nii pinges lihastest kui ka mottest, et siin ma siis olen - maa ja taeva vahel ja tuleb oelda, et kםhe on. Koondasin jouvarud ja ronisin yles ara. Alla joudes ei kilganud roomust, sest ei suutnud otsustada, kas meeldis voi mitte. Tapselt nagu langevarjuhype. Nii palju tugevaid emotsioone ja ei saa aru, kas domineerib hirm ja vasimus voi room, et ara tegin ning veres voolav adrenaliin. Rada 2, 10m. Laks natuke libedamalt. Taitsa tore, aga ei tea, kas ikka minu teema. Rada 3, 25m. Riina takerdus, ca 15m peal, kus pisut negatiivne nurk, kuid sai nukist jagu ja taitis eesmargi. Mul olid liblikad kohus teda korgustes vaadates. Sammhaaval, rahulikult, joudsin ka negatiivse nurgani ja tee mis tahad, aga see lihtsalt ei tundu voimalik sealt edasi minna. Kaed vasisid ning proovides sammu edasi teha ei suutnud kaljust kinni hoida ja kukkusin. Deep jattis mu ohku rippuma - puhkama ja endaga arutlema. Alla anda? Otsustasin veel proovida ning kuskilt leidsin uut energiat ja alt kostuvate opetuste najal sain nukist jagu ja joudsin 25m peale. Lummav vaade kogu saarele oli seda vaart. Raakimata tundest, kui alla joudsin - suutsin end yletada ja mitte alla anda. Rada 4, 22m. Eelmise raja peal kasutsin palju katejoudu ning antud rajal ei onnestunud parast mitut korda proovimist ca 16m edasi saada. Tulin alla, kuid ei andnud alla, sest see oli kyll viimane ronimine sel paeval, kuid tulevikus ma nendele kiviseintele veel naitan! PS! Mul on olnud palju sinikaid, aga nii sinised, kui paev parast ronimist, ei ole mu polved kunagi olnud.
Nii kuidas aastat vahetad, nii tuleb uus aasta?
Ma ei tea, kust see lause parit, on aga nii me igal aastal sopradega ytleme. Kui see kehtib, siis 2008 aasta peaks tulema hea ja onnelik aasta. Parast kaljuronimist puhkasime, lugesime, ujusime ja sattisime rahulikult ohtuks. Rumm koolaga ja pasta. Linn oli rahvast tais. Tuju hea, saatsime paberist lambid kyynaldega taevasse koos uue aasta soovidega. Rummia"mbrid ka"es vihtusime tantsida ja Andri, Riina tegid pilte minust koos potentsiaalsete kaasadega, et jargmisel paeval valik teha. Kella 12ks leidis Andri shampuse (hotelli, mille ees rannal me istusime, gala-soogi laualt). Tutvusin vaga toreda sveitsi paari Bruno ja Monicaga (sveitslased on siiani koik lahedad olnud), kellel olid kaasas konjaki sigarillod ja snuus :) Esimene positiivne uueaasta mote, et aitab sigarillodest, seega unustatud. Ko Lantal oobisime viimase oo Vietnamist Nengi bungalotes ning ta oli nouks votnud ka aastavahetuse Phi Phil mooda saata (Andri pakkus, et ta soovis kandideerida minu tulevaste nimekirja). No igatahes saatis ta viisakalt minu ja Monica ning Bruno koju. Teel soime kohustusliku hamburgeri, mille ootamise ajal mul prussakas yle varvaste jooksis (nii palju siis sellest, et kuni nad mind ei puuduta on koik ok. Mis seal enam karjuda, varsti votan koduloomaks). Ah jaa telefon varastati peol ara (oma lohakus ka. Jatsin pealmisesse koti taskusse). Tundsin kui kott surve alla laks ja yks mees kiirelt minema jalutas, aga kuna fotokas ja rahakott alles, motlesin, et kujutasin ette. Nii siis ei mingeid uusaasta konesid minult teile. Siiski ei rikkunud see mu tuju ja on lihtsalt pisiasi, sest onneks on ju skype :) ja eks ma ostan Bankokist mingi panni endale. Kahju on ainult sellest, et telefonis oli eesti muusika.
Loodan, et teile tuli 2008 roomsalt! Kas lumi tuli lopuks maha?
DHLi teenus toimib ning pin kalkulaator kaes. Tagasi Taisse, kus kohtusin Riina ja Andriga, kes toid kodust joulutervitused koos Kroonika, Vana Tallinna, piparkookide ja leivaga.
Louna-Tai saared on vallutatud Skandinaavia (peamiselt Rootsi) turistide poolt. Vanemad on Ko Lantal ja noored Phi Phi'l. Ko Lanta on vaiksem ning vaikese pealehakkamisega leiab ka paradiisirandu, kus inimesed paarisaja meetriste vahedega. Votsime rollerid ja rallisime mooda saart ringi. Vana linnaosa on vaike ja armas ning loodus ilus. Turistide poolt vallutatud saare osa on igav, tais poode ja baare. Kaisin kahetunnises tai massaazis. Merekohin, rannalt kostev regge, uimastav aroomiolide lohn ning absoluutselt taiusliku tugevusega massaaz. Ma peaks uusi omadussonu omandama, sest super, suureparane ja lahe on vahe, et emotsioone edasi anda.
Phi Phi on 20ndate alguses noorte paradiis. Pidu, rand, teised noored. Ole ainult ilus ja elu ongi lill. Tundsin end siin alguses ebamugavalt. Nagu oleks missivoistlusel koos endast noorematega, ilma, et ma yldse tahaks osaleda ning noustumata voistluse reeglitega. Parast kohtumist kohalikega ning vanemate randurite, puhkajatega suhtlemist, suutsin ebamugavusest vabaneda ning anda loobumisavalduse. Phi Phi juures vaiksel saarel on filmitud "Beach" ning see film annab suureparaselt edasi meeleolu, mis siin valitseb (alates Bangkokist kuni Maya Bayni). Enamus seljakotirandureid, kes Tais (eriti Lounas) ringi tiirutavad on just ylikooliga yhele poole saanud noored Laane-Euroopast, Kanadast, Ameerikast. Neil ei ole eesmarke, miks nad reisivad (loomulikult maailma nagemine), tundub, et pigem on oluline 'funnida' ja muredevaba elu elada. Osad neist on votnud selle jaoks laenu, mis ollena kurgust alla laheb ja parast kodumaal voi Austraalia farmides, baarides tasa tuleb teenida. Selles osas olen pettunud, sest lootsin ja arvasin, et valdavalt randavad ringi inimesed, kellelt oleks midagi oppida, kuid voib-olla otsin lihtsalt valest kohast voi ei konni piisavalt avatud silmadega. Eks koigeks on oma aeg ja koht ning moistmiseks on vaja asju naha mitme kylje pealt.
Ykskord on ikka esimene kord ...
... ise rolleriga ringi rallida. Indias sai kyll proovitud, kuid rahvuspargis, kus polnud ohtu kellegile otsa soita ning manooverdamis vajadus puudus.
... koopas roomata. Ko Lantal kaisime koos giidi ja prantsuse paariga koopas ronimas. Super kogemus. 10cm amblikud; ronimine mooda redeleid tundmatusse; nahkhiired ning viimasena roomamine koht maas labi tunneli, kus ei mahtunud ymbergi poorama.
... kaljuronimist teha. Phi Phi'l proovisime kaljuronimise ara. Juhendaja Deep naitas eeskuju viies
koisi yles ning toetudes enamus ajast poolspagaadis kivinukkidele. Rada 1, 10m. Lady's first. Riina labis katse ning vaatamata oma korgusekartusele teatas, et oli vagev elamus. Hakkasin siis minema. Algus oli suhteliselt kerge - jalg siia kivinukile, teine sinna, kasi yles, alt opetused "ara tomba katega, kasuta jalgu. Nice move" jne. Kuni joudsin umbes paari meetri korgusele ja ei olnudki enam kuskilt kinni votta voi jalga toetada. 7 meetri peal oli asi taitsa hapu. Passisin tykkaega yhe kohapeal, ei miskit. Keha vottis vobina sisse nii pinges lihastest kui ka mottest, et siin ma siis olen - maa ja taeva vahel ja tuleb oelda, et kםhe on. Koondasin jouvarud ja ronisin yles ara. Alla joudes ei kilganud roomust, sest ei suutnud otsustada, kas meeldis voi mitte. Tapselt nagu langevarjuhype. Nii palju tugevaid emotsioone ja ei saa aru, kas domineerib hirm ja vasimus voi room, et ara tegin ning veres voolav adrenaliin. Rada 2, 10m. Laks natuke libedamalt. Taitsa tore, aga ei tea, kas ikka minu teema. Rada 3, 25m. Riina takerdus, ca 15m peal, kus pisut negatiivne nurk, kuid sai nukist jagu ja taitis eesmargi. Mul olid liblikad kohus teda korgustes vaadates. Sammhaaval, rahulikult, joudsin ka negatiivse nurgani ja tee mis tahad, aga see lihtsalt ei tundu voimalik sealt edasi minna. Kaed vasisid ning proovides sammu edasi teha ei suutnud kaljust kinni hoida ja kukkusin. Deep jattis mu ohku rippuma - puhkama ja endaga arutlema. Alla anda? Otsustasin veel proovida ning kuskilt leidsin uut energiat ja alt kostuvate opetuste najal sain nukist jagu ja joudsin 25m peale. Lummav vaade kogu saarele oli seda vaart. Raakimata tundest, kui alla joudsin - suutsin end yletada ja mitte alla anda. Rada 4, 22m. Eelmise raja peal kasutsin palju katejoudu ning antud rajal ei onnestunud parast mitut korda proovimist ca 16m edasi saada. Tulin alla, kuid ei andnud alla, sest see oli kyll viimane ronimine sel paeval, kuid tulevikus ma nendele kiviseintele veel naitan! PS! Mul on olnud palju sinikaid, aga nii sinised, kui paev parast ronimist, ei ole mu polved kunagi olnud.Nii kuidas aastat vahetad, nii tuleb uus aasta?
Ma ei tea, kust see lause parit, on aga nii me igal aastal sopradega ytleme. Kui see kehtib, siis 2008 aasta peaks tulema hea ja onnelik aasta. Parast kaljuronimist puhkasime, lugesime, ujusime ja sattisime rahulikult ohtuks. Rumm koolaga ja pasta. Linn oli rahvast tais. Tuju hea, saatsime paberist lambid kyynaldega taevasse koos uue aasta soovidega. Rummia"mbrid ka"es vihtusime tantsida ja Andri, Riina tegid pilte minust koos potentsiaalsete kaasadega, et jargmisel paeval valik teha. Kella 12ks leidis Andri shampuse (hotelli, mille ees rannal me istusime, gala-soogi laualt). Tutvusin vaga toreda sveitsi paari Bruno ja Monicaga (sveitslased on siiani koik lahedad olnud), kellel olid kaasas konjaki sigarillod ja snuus :) Esimene positiivne uueaasta mote, et aitab sigarillodest, seega unustatud. Ko Lantal oobisime viimase oo Vietnamist Nengi bungalotes ning ta oli nouks votnud ka aastavahetuse Phi Phil mooda saata (Andri pakkus, et ta soovis kandideerida minu tulevaste nimekirja). No igatahes saatis ta viisakalt minu ja Monica ning Bruno koju. Teel soime kohustusliku hamburgeri, mille ootamise ajal mul prussakas yle varvaste jooksis (nii palju siis sellest, et kuni nad mind ei puuduta on koik ok. Mis seal enam karjuda, varsti votan koduloomaks). Ah jaa telefon varastati peol ara (oma lohakus ka. Jatsin pealmisesse koti taskusse). Tundsin kui kott surve alla laks ja yks mees kiirelt minema jalutas, aga kuna fotokas ja rahakott alles, motlesin, et kujutasin ette. Nii siis ei mingeid uusaasta konesid minult teile. Siiski ei rikkunud see mu tuju ja on lihtsalt pisiasi, sest onneks on ju skype :) ja eks ma ostan Bankokist mingi panni endale. Kahju on ainult sellest, et telefonis oli eesti muusika.Loodan, et teile tuli 2008 roomsalt! Kas lumi tuli lopuks maha?
3 comments:
Head uut sullegi!
Midagi lumelaadset sadas alla küll öösel. Aga üsna tatine ilm on endiselt.
tervitus, matkapäike!
meil on siin kõik väga tore - sööme juba teist nädalat järjest ja aina maitsvamaid roogasid, võtame vastu raske tööga väljateenit kingitusi, valmistume eelseisvaks Mketsi kostüümipeoks, põikleme osavasti kõikjalt tulistatavate rakettide vahel, osaleme uunikumautode taastamises, hoiame lisaks juba ka naabrite lapsukesi, tülitame sõbrakesi ettepanekutega valida teadusliku kraaditöö teemaks 'eesti vabariik 90', uurime maakaardilt geograafiat, istume erinevates saunades ja räägime 'kuidas-me-küll-suusataksime-aga..' ning katsetame inimvõimete piire vähe- magamise spordis.
rääkimata muidugi - nüüd ometi ju võib - p u h t a l o g e l e m i s e sulnist mõnust :-)
helenike - varbad villi, randmetele kaksteist hõbedast võru ja nägu päiksest mustaks ka uuel aastal!!!!!
ilmar,
sellest aastast juba diplomiga pottsepp-kaminaladuja, hehehee..
ps ja veel - herren Mõshkin EI olnud idioot, küll aga see ajastu tervikuna kannatas püsiva vaimse allakäigu all. (ja kui siis veel lisada ebaõnnestunud sõjad Türgi ja Jaapaniga, nõrgad isevalitsejad + verejanust vaevat bolshevikud lisaks, läkski emake Venemaa selle vaimse nõtruse kätte kõige täiega kummuli). a sellest hoolimata tervita oma lugupeetavaid vanadekodu asukaid ja kuula nende undamist rahulikult, eksju.
sauuu kalllike......nii hea on lugeda, me ju ka tegime kaljuronimist....tapselt samad tunded....aaaa...nii oudne oli aga nii hea tunne oli parast.....mul veel yks nadalake jaanud, siis soidan koju....hihi....ole hasti musiiii ja superkallid.
terzu
Post a Comment