Täna hommikul kavatsesin endale juba kampsunit ostma hakata (Brasiilias!!!), aga ônneks tuli päike siiski välja ja ost jäi ära. Nädalavahetuseks lubab vihma ja jahedat. Pruuti see just ei rôômusta.
Jôudsime päeval rannikule São Sebastião'sse. Väljasôit São Paulost oli karm. Paras jônksutamine minibussiga rekkade kolonnide vahel. Heitgaasid tungimas autosse nii et parem oleks iga teine hingetômme tegemata jätta. Avarii vastassuunal, kus rekka külili ja lôputu ummik peale seda. Vasakul ja paremal Favelad - hiiglaslikud agulid. Olukorda ei teinud paremaks see, et ma eile tühja kôhu peale ja peale 8h linnas ringi käimist caiperinjat jôin ning peale esimest ise ka aru sain, et vindine olen ning see môte ei takistanud mind veel kahte joomast, nii et ma täna end ka ilma eelnevalt kirjeldatud autosôiduta kehvasti tundsin. Olemine muutus aga märgatavalt paremaks, kui teed ääristasid vihmamets ja järved ning vahelduv udu ja päikesepaiste. Lôpetuseks vaade mäelt jalamil asuvale linnale ja ookeanile. Fantast! Kirik, kus homme tseremoonia toimub, peokoht ja meie elamine asuvad 100 meetrit ookeanist.
Sao Paulosse peab tagasi minema. Palju sai nähtud ning palju veel näha. Pônevad on kontrastid koloniaalarhitektuuri ja uue, linnamelu ning parkide rahu vahel. Palju muuseume, mida tahaks veel külastada k.a Moreira instituut, millest kahjuks alles täna hommikul kuulsin. Moreirad on rikas kohalik suguvôsa, kes on Lôuna-Ameerika suurimad fotometseenid. Annavad välja fotoraamatuid ja omavad suurt fotokollektsiooni. Inimesed on väga sôbralikud ning üllatavalt teadlikud Eesti olemasolust. Bussis hakkas üks kohalik noormees minuga rääkima (kuulis meid saksa keeles suhtlemas. Paljud brasiillased on Euroopa juurtega ehk kohati on raske eristada,kes kust pärit on). Kuuldes, et olen Eestist pärit, ütles, et seal on väga ilus. Ma môtlesin, et nice try ja ütlesin natuke kahtlevalt, et on küll. Ta teatas, et oli seal just 2 nädalat tagasi, mille peale mu nägu vist môtteid edasi andis (kas sa nüüd oma jutuga liiga kaugele ei lähe) ja ta jutustas, kuidas nad sôbraga Helsinki, Tallinna, Peterburi reisi tegid jne. Ma tundun endale üha ignorantsemana, et ma eeldan, et arenguriikide inimesed ei tunne geograafiat. Täna rääkisime sel teemal Kellyga ning leidsime, et Zürichis on väga häst näha,et brasiillased ei ole ainult Lang- ja Sihlstrassel nagu sageli arvatakse (tänav, kus palju prostituute Zürichis). Nemad on kôige märgatavamad. Keegi ei räägi sellest, kui palju brasiillasi teeb Zürichis teadustööd vôi töötab headel kohtadel farma- ning pangandussektoris.
Boa tarde!
PS! eksisteerib väga lahe app iphonele - lingopal, kus on muuhulgas päris hea eesti keele vestmik. 44 keelt, mida omavahel tôlkida saab. Ma olen päästetud!Sao Paulo suuremates keskustes sai kuidagi inglise keelega hakkama, aga muidu on siin vaja portugali keelt osata vôi kehakeelt, paberit ja pastakat ning sônastikku, et kuidagi läbi ajada.




