16.-25.marts Laosest Vietnamini

Nii nii. Lumi tuli maha jah? :) Siin mitte sinna poolegi. Me oleme viimase nadalaga oluliselt lounasse liikunud ja tulemus on nyyd siis kaes. Keskpaeval oues olla ei kannata. Ca 35 kraadi - juuksed karssavad, peanahk karssab ja aju k

arssab. 10 paevaga soitsime Laosest labi Ida-Kambodza Vietnamisse ja jargnev pikk pikk pikk lugemine on moningaid loike ja motteid rannakust.

4000 saart ja eksinud eurooplased

Louna-Laoses asuv piirkond, kus Mekongi keskel on sadu vaiksemaid ja suuremaid saari (kutsutakse "4000 saart"), on yks riigi kaunemaid piirkondi ning joel asuv Khonphaengi kosk-karestik Mekongi voimsamaid vaatepilte. Joudsime oma esimesele saarele ja jargmisel paeval selgus, et oleme elanud 24h valeteadmises. Tahtsime minna Don Khonile, aga joudsime Don Khongile. No mis hada on koikidele saartele sarnaseid nimesid panna? Enne val

gustumist juurdlesime tykk aega, miks koikidel kaartidel on jogi valesti joonistatud, kuni jargmisel paeval tahtsime uuele saarele minna ja paadimees teatas, et sinna on 2h tee... samas, kui meie yritasime talle selgeks teha, et Don Det asub Don Khoni korval. Tegelikkuses asubki, lihtsalt meie ei olnud Don Khonil. No igatahes Don Det on paradiis (don Khoni turistiosa on selle vasta

nd). Taielik rahu. Kell 10 on kottpimedus (ei mingit elektrit), pane ainult jalad Mekongi ning kuula loodushaali. Ilus.

Piiriyletus Kambodza stiilis
Meie kotid lendasid vaikese bussi katusele ja meid saadeti teise bussi. "Loomulikult lahevad bussid samasse 

kohta. Mis kysimus.". Ootasime siis 30min piiripunktis oma kotte. Ei miskit. Ahvardasin bussijuhi pantvangi votta. Lopuks onnestus tal teise bussi juht telefonil katte saada ning selgus, et nad otsustasid teise piiripunkti minna! ??? Viisa edukalt passis ja teisel pool piiriposti ning jargnes matemaatiline ylesanne. Moelge kaasa. Piiripunkti tuli 3 vaikest inimesi tais bussi - ca 30 inimest. Piiripunktist edasi laheb 2 bussi ja endiselt ca 30 inimest ning sihtpunkte on 3 e

rinevates Kambodza osades. Kuidas lahendada olukord, kui inimesed ei ole nous tunde vaikeses bussis seisma voi teiste syles istuma, kui autojuhid on paanikas ja transpordi korraldaja on kyll firma omanik, kuid ei 

vastuta autode eest (autojuhid vastutavad, aga ei tea seda) ning teatab koigile kysijatele, et ta kais ka lihtsalt Laoses puhkamas. Lisainfo: keskpaev, yle 30 kraadi asfaltteel ja kuhugi pole varju minna. Reisijad kaituvad erinevalt - kes passib nii sama; kes karjub koigi peale; kes teeb pilte; kes hakkab organiseerima inimrivisid sihtpunktide jargi. Lahendus: sailitada rahu ja kannatlikkus.... ootame tunni, kuni autojuhid saavad aru, et on vaja kolmandat bussi ja organiseerivad selle. Kahtlustan, et piirikond 

trolorid tegid erandi ja lasid yle piiri auto, mis ei oleks tohtinud yle saada.
Lisaks eelnevale laks ca 10 minutit hiljem yhe bussi rehv katki ja passisime veel natuke korbepaikeses. Onneks meie sihtpunkt oli peatselt parast piiri, samas kui osasid ootas ees veel ca 6h teekond. Minu kaastunne. Pooled neist oleks voinud juba sel hetkel narvihaiglasse saata.

Kambodza mu arm

Midagi ei ole teha. Tulin tagasi ja veendusin, et Kambodzal on koht mu sydames. Maailma suurim religioosne kompleks - Angkori templid; masendav ajalugu, mis samas tekitab tunde, et igal inimesel, hoonel ja kohal on oma lugu raakida; sobralikud inimesed; Kagu-Aasia koige kaunimad budistlikud templid ja nyyd leidsin linna nimega Kratie Mekongi aares, kus vilksavad joedelfiinid (Mekongis alles ainult ca 300. Satuvad pidevalt kalurite vorkudesse voi roovpyydjate saagiks) ning mille aares on imearmas kyla, mis on yhel ajal tais nii sagimist kui rahu, kus tee on aaristatud puude alleega ning majad luitunud pruunid,sinised, roosad. Kus paikeseloojangul lendab linnuparv yle Mekongi ning paadimehed raiuvad tee aares hiiglaslikust palgist voistluspaate.

Khao San road Phnom Penhi moodi.

Seal nad siis on. Motlesingi, et kus koik need karvased ja sulelised lobujanulised randajad Kambodzas oma vajadusi rahuldavad. Kuna eelmine kord oobisin keset kohalike piirkonda, siis seekord otsustasime uurida, kuidas elu jarve ymber on. Ei jaanud kauemaks kui yks oo. Phnom Penhiga pole midagi pistmist. See on nagu vaike linn keset linna, kus on ainult Khao Sani (tanav Bangkokis) turistid, voorastemajade tootajad ja 

tuk-tuki ning rolleri mehed. Tuk tukis ohtul piirkonda sisenedes sosistavad rolleri mehed tuk-tuki korval "mrhna?". Korv harjub peagi ning kuuleb siis juba selgemalt - "marihuana?". Seda yllatavam oli, et leidsime armsa kylalistemaja, mis ehitatud jarve kohale, kus lilled ja lihtsalt hea olla, aga siin kohal ytlen, et - ARGE minge kylalistemajja nr 9! See selleks, et tapvalt palav on magada - harjunud. See selleks, et kui toa ukse lahti tegin (Markus oli vannitoas), tuli mulle uksele vastu ja ytles "tere Helen" mutantprussakas, keda Markus seejarel 5min mooda tuba taga ajas ja peksis, kuni uks avanes ja vigane prussakas jarve lykati. No mida on neil vaja lambivalguses ringi ronida?! 

Aga ka see ei ole pohjus, sest prussakaid leiab ikka aegajalt. Pohjus on tootajates, kes on ignorantsed laiskvorstid. Ma ei ole nii halba teenindust kunagi kohanud. Nad lihtsalt eiravad. Andsime pesu neile pesta ning kui meid ka teise paeva ohtul eirati ning pesu tagasi ei tahetud anda (me ei elanud enam seal) , pidime lopuks ahvardama, et kui meie trussikud, pyksid ja T-sargid kohe valja ei ilmu, siis "tuleme juba teiste inimestega!". Kui Markus seda ytles, motlesin , et tahab kohaliku tuk tuk maffia ajada meie pesu tagasi noudma, aga ta motles rohkem politseid. Igaljuhul suhteliselt masendav olukord. Pesu toodi kohale ja esimest korda elus tunnen, et kirjutaks igasse maailma blogisse, et arge minge sinna kylalistemajja!

Ho Chi Minh
Ollallaaa. No vot see on linn :). Kitsad tanavad, miljonid rollerid, templid, kirikud, muuseumid, kohvikud, poed, pargid. Tee yletamine on adrenaliin ruudus, sest valgusfoore praktiliselt ei ole ja kui pool teed onnestub yletada, siis syda peksab, sest nyyd oled lihtsalt ymbritsetud ca 100st rollerist ja jaab loota, et koik sind ikka naevad. Esimesel teeyletusel haaras ca 70aastane naeratav tadi mu varrukast kinni ja praktiliselt talutas mu yle tee :). Ohtul seisime ylekaiguraja alguses, kui suur parempooret tegev dziibijuht andis meile marku: "astuge paar sammu tagasi, ma ei mahu poorama"! Haara oma peast kinni ja karju, aga ega see kedagi ei huvita. No igatahes yhe paeva pohjal voiks oelda, et sympaatsem, kui Bangkok ning elavam, kui Vientiane ja Phnom Penh, huvitavam ning kaootilisem kui koik eelnevad, raakimata Kuala Lumpurist ja Singapurist. Ho Chi Minh on Vietnami suurim linn, kuid mitte pealinn (Hanoi). Linn oli seda Prantsuse koloniaalperioodi ajal Saigoni nime all.


Nii sama

Laoses jalutas mu kael miniatuurne sipelgas. Jalutas ja pissis... Ise peaaegu nahtamatu, kuid piisavalt tige, et mu kasi kyynarnukini paiste ja sygelema ajada. Siinkohal teen reklaami kreemile nimega Beta-Dipo, mis aitab allergiate, sygelemiste ja igasuguste putuka hammustuste vastu. Olen edukalt katsetanud voodiputukate ja sipelgate jms korral. Toeliselt hea kreem :)

Tellisin Kraties veini. Parast seda kui tuvastasime koos ettekandjaga, milline kolmest punakat vedelikku sisaldavast pudelist on vein, toi ta mulle lauda klaasi koos ca 4cl veiniga. Laksin leti juurde ja teatasin, et sobib kyll. Ta vaatas mulle otsa ja ytles, et tore... Siis joudis kohale, et ta on lihtsalt harjunud koiki alkohole 4cl kaupa valama.

Kerjused, kodutud, lapsed, vanemad, invaliidid, terved... Phnom Phenis on raske.

03.-06.marts Luang Prabang

Mekongi kaldal asuv Luang Prabang ehk Laose kultuuripealinn on juba yle kymne aasta UNESCO maailma kultuuriparandite nimekirjas, seda eelkoige tanu Prantsuse koloniaalperioodist parit arhitektuurile. Kuni 16.sajandini oli Luang Prabang tanase Laose pealinnaks ning ka peale ametliku pealinna kolimist Vientiane, jai linn kuninglikuperekonna pohiasukohaks. Linn on tais wate (templeid), pagarikohvikuid (prantslased on jatnud lisaks arhitektuurile tugeva jalje ka soogikultuuri) ning turiste.

Kuidas minust kangekael sai

Ostsime piletid kohalike bussile (kylalistemajades organiseeritakse mugavaid turistibusse kuhu iganes, mis maksavad rohkem, kui kohalikud bussid, kuid valistavad kokkupuute kohalike inimestega). Hind - 75 000 kipi. Hetk motlemist ja joudsime arusaamisele, et saime tynga. Kui kohalike paevapalk on 1usd, siis vaevalt nad koik 8dollarit pileti eest maksavad. Mis seal ikka. Ronisime yle suhkrukottide jms oma istekohtade suunas, yritades mitte keset vahekaiku olevale liikuvale kotile peale astuda, mis toenaoliselt sisaldas tibusid. Meie kotid visati bussi katusele, kus yks mees terve soidu pagasi vahel magas - pole ju motet bussis ruumi raisata ning iga kord, kui midagi vaja katusele panna, edasi-tagasi ronida. Soit kestis yle 7 tunni ca 2500m maestikus. Ca 5 aastat tagasi oleks toenaoliselt topelt lainud, sest vaidetavalt on korralik asfalt viimaste aastate vili. Siiski oli soit piisav, et kaelalihased kangeks jaaksid ja jargmisel hommikul enam pead paremale ei saaks poorata.

Pissipeatus

Bussid peatatakse suvalises kohas, koik ronivad valja ning nii naised kui ka mehed votavad ebakorraparasesse ritta ja alustavad protseduuriga. Koik seistes. Kohalikud naised lihtsalt kergitavad oma pikka seelikut ning hetk hiljem... No hetk hiljem on korras ja voib jalle bussi tagasi minna. Vaga mugav. Ei mingeid aluspykse, konnaasendis istumist ega paberiga jandamist ning ei pea nagu mina kilomeeter mooda mae kylge kondima, et varjulises kohas oma toimetamine ara teha.

Aratus 4.00

Kell 4 hommikul hakkas keegi tarkpea keset linna trummi taguma. Eelmise paeva vestlusest mungaga meenutas, et nad arkavad kell 4. Et kui nemad ei saa magada, siis ei tohi ka keegi teine magada? Tegelikult ei olnud hullu, sest nii kui nii oli plaanis 5.30 argata. Nimelt alustavad koik linna mungad (ca 300) sel ajal ringkaiku linnas ja kohalikud kogunevad tanavale, et neile andameid ehk paeva toit anda. Ronisime toast valja pimedusse. Lisaks meile oli tanaval 3 fotograafi USAst ja Singapurist ning moned kohalikud. Istusime ja ootasime. Vaikselt hakkas nahtavus paranema ning tanava otstest vilksasid oranzid kuued. Sealt nad tulid. Paljajalu ja taielikus vaikuses. Siit ja sealt. Selle jaoks oleks voinud ka o"o" magamata olla. Prosessioon kestab ca tunni ehk terve paikesetousu aja ning 6.30 ajal on tegemist juba turistiyritusega.








Kuninglikus teatris

Eile kaisime kuninglikus teatris. Etendati loike hindu eeposest "Ramayana". Meie teatriga on vahe sarnast. Maskides naitlejad pigem tantsivad laval ning ainsad laused, mis oeldakse, esitatakse ansambli poolt. Sisu antakse edasi kate liigutustega. Kui Ramayanaga tuttav ei ole, on suhteliselt raske arusaada, mis laval toimub, kuid vaatemang on ilus ja muusika uimastav. Peale etendust toimus teatriouel etteaste kohaliku hoimu poolt. Nimelt valati suurtesse anumatesse ca 10 liitrit vett, mille kohalikud seejarel hammastega yles tostsid. Tundus naljamang, aga kui yritasin etteaste lopus anumat kahe kaega ohku tosta, noudis see korralikku pingutust. Colgate'le reklaamiainest. Kokkuvotteks voib oelda, et kindlasti tasub kohalikku teatrit kylastada esiteks elamuse parast ning teiseks, et vaesuses virelevat kohalikku kultuuri toetada.

Kysimused

1. Miks meie peame kandma templitesse minnes katvaid riideid, aga mungad voivad, kus tahavad paljaste rinnanibudega ringi jalutada?

2. Miks mungad end katsuvad? Taheldasin seda juba Kambodzas, et kui noorte munkadega raagin, siis nad hakkavad end katsuma. Taiesti syydimatult. Ma ei tea, kas neile see ei ole tabu voi mulle lihtsalt tundub, et nad panevad oma kae oranzi riide alla ning "rahustavad" end ning tegelikult ei ole yldse lugu nii. Voib-olla see on lihtsalt kultuuriline erinevus.

28.veeb - 03.marts Idarindel muutustega

Eelmisel kolmapaeval saabus e-mail Markuselt. Teatas, et saadab Fedexiga paki, mis paari paeva parast kohale jouab. Pakk joudis nyyd kohale :) Siiski mitte Fedexiga vaid Thai airlinesiga ja Vientiane lennujaama. Eesti vagedele saabusid Idarindele abiks Shveitsi vaed ehk Markus tuli tagasi. Koos lisavagedega saabus must leib, salaami, parmesan ja vein. Pole vist raske arvata, mis tundub hetkel koige parem sook maailmas :) Viimased paar paeva on moodunud bussis Vang Vieng - Vientiane - Vang Vieng ning jalgrattal mooda suvalisi Vang Viengi teid vandates. Tana liigume Pohja Laose suunas. Paike paistab - paeval lausa korvetab, kuid hommikud ja ohtud on jahedad (ca 20?). Tagumik on bussis ja rattal istumisest haige. Eile soitsime ratastel ca 15km keskusest valja Amazing :) koopasse, mis ei olnud kyll paris oma nime vaart, kuid asus vaikese kyla aares. Soime viimases kohalike lastega nuudlisuppi ja arbuusi. Kahju on sellest, et suhtlemine ainult viipekeeles kaib, sest isegi, kui ma yritan midagi lao keeles oelda, siis kohalikud vaatavad mulle lihtsalt otsa ja toenaoliselt ei saa aru, kas ma raagin lao, inglise, eesti voi mingis tulnukate keeles. Probleem on selles, et paljudes Aasia riikides maarab haale toon sona tahenduse ehk sonal, millel meile kirjapildis lugedes on yks tahendus, on neil neli tahendust. Seega riisi kysides voin ma endale teadmata oelda a la koer. Eks harjutamine teeb meistriks.

Rohkem hetkel ei kirjuta, siis teil vahem lugeda ja rohkem aega mulle kirjutamiseks, kuidas teil laheb.

Emban,
Helen

21.-27.veebr Tere tulemast Laosesse! Vientiane ja Vang Vieng

Ilmselgelt olen uues riigis, sest esiteks on liiklus jalle normaalne (ehk nagu Eestis), teiseks on igalpool sildid, paikesevarjud jms "Lao o~lu" ning kolmandaks on riik vallutatud seljakotirandurite poolt ehk tuusikupuhkajad jaid Tai piiri taha. Olen Laoses. Riigis, mille kohta ei ole yhtegi halba sona kuulnud ning enamasti on vastus a la "very chill and nice people". Yhinen vahemalt esmamulje pohjal teistega. Elu liigub siin aeglasemas rytmis kui teistes Aasia riikides ning Laos pakub koigile midagi. See on kui "loburandurite" meka, mille juurde kuulub ro~ngaga joel soit (tubing), vette hypped "happy"pizza jm vaga roomsad soogid joogid ning lihtsalt olelemine ja teiste omasugustega suhtlemine. Laos on koht, kus sisemise rahu otsijad leiavad ohtralt kohti, kus end "tasakaalustada" ja teisi omasuguseid kohata ning Laos on fotograafide paradiis oma puutumatu looduse ja erinevate po~lisho~imudega (Canoni ja Nikoni konsentratsioon ruutkilomeetrile on vaga korge). Paratamatult on oht sattuda lihtsalt olelemise loksu. Keegi ei tea, mis paev on ja kui saksa poiss teatas, et leppis sobraga jargmises linnas kohtumise kokku, aga jaab vist paar paeva hiljaks, siis see lause peaks juba iseenda eest raakima.


Eluolu

Viisa (saab piirilt) maksumus Laosesse on riigiti erinev (Kanadalastele koige kallim 42 usd ja Skandinaavia riigidele 35) ning igalpool hoiatatakse ette, et hinnad muutuvad vastavalt vo~imulolijate tujudele. Eestit ma seinal olevast hinnakirjast muidugi ei leidnud. Andsin passi kontrolorile ning ta luges kovasti "EESTI", motles hetke, vaatas mind ja kysis 30usd... a) Eesti on Laose hea sober b) kontroloril on Eestis sugulased c) tal oli hea tuju. Mis iganes, mulle sobis.

Raha ajab siin hulluks. Riigis on kasutusel kolm valuutat (kohalik kip, tai baht, usd) ning kui esimene on tuhandetes, teine sadades ja kolmas yhelistes, siis on koige moistlikum oma narve saasta ja vahetada baht voi dollar kipiks. 1dollar on 9000 kipi nii et parast oma esimest rahavahetust sai minust hetkega miljonar.

Laos on populaarne ehk suurematesse linnadesse tasub jouda hommikul. Vastasel juhul konnite seljakott seljas yhest kylalistemajast teise, et lugeda voi kuulda "Full" ning tasub arvestada ka sellega, et peale 10 kisub elu vaga vaikseks.


Vientiane

Riigi pealinn on sama rahulik, kui Mekong, mille aares ta asub. Vaatamisvaarsuste poolest jaab teistele Kagu-Aasia pealinnadele alla, kuid samas pakub ohtralt emotsioone. Linnateedel naeb koike. Euroopa autosid, rollereid, villiseid, rattaid jne. Rollerijuhil voib olla kaes hiiglaslik punt ohupalle, suur korv prantsuse saiu voi automaatrelv (no yhte nagin, aga v-o ei olnud seegi paris). Kui keskusest valja soita naiteks Buddha pargi poole on teed absoluutselt kohutavad, kuid elamuste rohked. Votsin tuk tuki, et nimetatud parki minna, mis 25km keskusest. Kokku kestis edasi-tagasi soit yle 3h ja ma olin kaetud kollakas-pruuni tolmukorraga ning tuk tukist valjudes koikusin nagu oleks pudeli rummi alla kulistanud. Soidu juurde kuulusid lehvitavad lapsed, tuk tuki lykkamine kynkast yles, tolm hammastel ja riietel ning roomus tuk tuki juht Ham. Lisaks pargi kylastamisele tasub rattal mooda linna ringi soita ning yhtlasi paari km kaugusel keskusest korraldab inglise naine jooga klasse.


Kuidas ma Pinki (laulja) nagin

Istusin internetis, kui grupp tydrukuid teisel pool teed kondisid. Yks jai oma juuksevarvi parast silma. No ega ma seda siin yldse ei mainiks, kui 3min hiljem ei oleks yks poiss tanavalt hingeldades sisse jooksnud ja oma sobrale 10min jarjest raakinud 5 lauselist juttu, kuidas ta Pinki nagi. Toenaoliselt oleks kauemgi raakinud, aga sober ei jaksanud enam vaimustunult kaasa hoisata. Ehk siis ma olen nyyd endale teadmata nainud superstaari.


Vang Vieng

Suured teed on heas korras, nii et soit Vang Viengi laks valutult. Olin samas bussis Iisraeli tydrukute Meytali (30) ja Dafnaga (29) (molemad tootavad televisioonis) ning asusime koos kylalistemaja otsima. Molemad osutusid vaga sympaatseteks kaaslasteks ning kuna iisraellasi on ranadamas palju, siis on viimased paevad moodunud nende kahe ja paljude teiste Iisraeli matkajatega. Oobime o~dusas kohas nimega "otherside", mis naelutab oma hea soogi ja atmosfaariga koiki sealviibijaid end mitte liigutama. Minu jaoks on tempo millega paevi mooda saadetakse liiga aeglane, kuid tore on kui ymber laua on koos nii iisraellased, argentiinlased, sakslased, eestlane ning jutustatakse reisimuljeid igast maailma otsast.

Vang Viengi pohiatraktsioon on kummirongal mooda joge liuglemine ning iga 100m tagant peatumine, et syya, juua, suhelda ning ca 10m korguselt nooriga vee suunas liuelda/hypata. Kuid lisaks sellele saab teha kaljuronimist, kajakiga soita, koobastes kaia jne. Loodus on kaunis ning ymberringi asub palju poliskylasid. Rahu otsijatel tasub keskusest eemale hoida, sest see on nagu Khao San road Bangkokis.