11.-14.dets Singapur

Singapur

Ta"iesti a"rritav. A"ra tee seda, a"ra tee teist. Parast kahte kuud kaootilises Aasias, kus tee yletamine suvalisel ajal ja suvalises kohas on tavaparaseks harjumuseks saanud ning vett jms saab osta igal sammul, on Singapur lihtsalt a"rritav. Kui lopuks, janust peaaegu kokku kukkumas, leiad enne metrood butiikide vahel poe, mis myyb vett, siis parem on see kohe seal samas alla kulistada, sest paar sammu hiljem MRTs (rongijaam) ei tohi ei syya, juua, lohkeaineid tarvitada (mul just oli plaanis :) ega muud sarnast teha. Hea, et hingata ikka voib. Tuleb olla vaga korralik kodanik. Lisaks on koik nii krdi kallis ja kuigi Singapuris on armsaid linnaosasid, siis valdavalt on see yks suur rahaauk ja kaubanduskeskus, kus ei ole muud teha, kui moelda, et kas votta osa voistlusest "Voidab see, kellel on surres koige rohkem asju". Tahan tagasi normaalsesse Aasiasse.

Bussis Malaisiast Singapuri k ohtusin yksikrandaja iiralse Nialliga ning pundi

Singap uri poistega. Viimased viisid meid kohalikke sooke sooma ning vaatasid, et me kumbki ilusti oma hostelisse jouaksime. Nende kylalislahkus tuli vist rohkem kristlikku kogudusse kuulumisest, sest muidu on kohalikud natuke kinnisemad ja mitte nii abivalmid, kui nende naabrid malaid. Enamasti ei tea nad ise ka, mis tanaval voi kus nad parasjagu on.

Sopradega Singapuris

Sa"ttisin oma reisitee nii, et kohtuksin Singapuris Kaidi, Terje, Sigridi ja Karliga. Nii hea oli jalle sopru naha. Kaisime erinevates linnaosades ning veealuses pargis Sentosa saarel. Soime mottetult kallist toitu ning head ja odavat india toitu; vaatasime motetut delfiinide etteastet ning seiklesime MRTga risti ja rasti labi Singapuri; Pidutsesime ja tantsisime hommikuni kohalikus klubide kompleksis, mis tehtud vana kiriku hoovile.

Idioot

Tegin eile Singapuris Tai viisa, mille pidin tana kell 14st katte saama. Arkasime koik suhteliselt hilja ning otsustasin koige pealt osta bussipileti Malaisiasse ja siis minna saatkonda viisa jarel. Ostsin bussipileti ara (6 korda kallim, kui sama soit Malaisia poolt siia!!!) ning tulin tagasi hostelisse, et teistega linna minna. Sopradel paar tundi parajaks teha enne lennujaama minekut. Jalutasime mooda turge ja poode ja kallistasime kuniks taas kohtume. Tulin tagasi hostelisse ja motlesin siin lugeda kuni bussi valjasoiduni kell 10 ohtul. Raakisin Mirjamiga, kes uuris, et mis mul edasi plaanid. Hakkasin ytlema, et lahen labi Malaisia Taisse, kuid selle asemel kolas yle ruumi... Idioooooot. Ma ei ole normaalne inimene. Kell oli pool 5 labi ja kahtlustasin, et viisade katte saamine oli maksimum neljani. Jooksin labi paduvihma rongijaama ning joudsin saatkonda 17.15 nagu yks suur onnetusehunnik. Viisade katte saamine 14.00-17.00. Tadi varavas teatas "kallike sa jaid kyll hiljaks", kuid jooksis majja, et uurida, kas tal onnestub mu viisa katte saada. Tagasi tulles teatas, et tana on reede ehk jargmine toopaev on esmaspaev ning tootaja oli juba minema lainud...Kuid tal onnestus ta katte saada...ning ulatas mulle mu passi! Ma olin nii onnelik. Veel 3 paeva siin olla, kus oobimine rohkem kui 15USD ja kus mitte midagi teha ei ole, ilma et sadu kroone kulutaks. Suurest onnest kallistasin tadi, ega mul muud ei olnud talle tanutaheks anda. Jalutasin naeratus naol tagasi kylalistemajja. Isegi vihm oli peatunud ning paike valja tulnud. Armastan oma kaitseingleid, kes on otsustanud sellist peata kana kaitsta! Ja aitah Mirjam, et kysisid, sest vastasel juhul oleks ma keskool piiril avastanud, et mu pass oobib Tai saatkonnas! Idioot, aga opin.