21.02.2010 08:51 Meilen. "No Comments. Again."

20.02.2010 17:50 Meilen

Pärast seda, kui me koolis pildi tasakaalust jms rääkisime, varitseb mind oht oma sõnadele vastupidiselt tegutseda. Enne kooli teatasin ma, et ma ei kavatse onju mingit tooli pildistada ja ise marurahul olla ning teised mõtlevad, et mhm väga huvitav foto eee TOOLIST.... teatasin, et ei mingit "suurt" kunsti, ainult praktiline (?) fotograafia.

Lubage mul esitleda foto "lamp". Hehehe, ma lähen magama. Homme jälle koolinädal. Õpime vähemalt midagi praktilist - tootefotod reklaamides.

minu kolm ametit

1.asendus-asendustreener. Valentinipäeval andsin teismelistele poistele squashi trenni. Mitte sellepärast, et ma mingi Valentinipäeva maskot olen, vaid kuna nende treener on puhkusel ja asendustreener tahtis tüdrukuga mägedesse sõita ja kuna me Markusega ei kavatsenud midagi selle üliolulise päeva puhul teha ja kogemus ning raha pooleteist tunni eest tundusid paljulubavad, siis andsin oma nõusoleku asendus-asendustreeneriks hakata. Kõik kulub ikka elus ära - Toni squashitrennides veedetud tunnid ning treeneripaber. Valmistasin end ilusti trenniks ette, aga kell 2, mil trenn algama pidi, olid squashiklubis mõned täiskasvanud ja üks 3 aastane poiss emaga ehk ei ühtki potentsiaalset trennipoissi. 10 minutit hiljem tulid siis 3 poissi kohale. Minu trennikava oli karm, aga õiglane. Kuna ma tahtsin 2 võistkonda teha, siis pidin ise kõike kaasa tegema (mitte, et see mul mööda külge alla jookseks) - joonejooksud, kõhulihased, hüppenöör, squash jne. Ma loodan, et ma ei ole ainus, kel täna veel kõhulihased haiged on :) Täitsa tore oli ning kuigi nad on parajad väänikud ja ülienergilised, siis sain vist päris ilusti hakkama, sest kui trenni lõpus ütlesin, et järgmine kord siis paluks õigeaegselt kohale tulla, noogutasid kolm korralikult ning andsid ilusti kätt. Ikkagi viksid ja viisakad.

2. wannabe webmaster. Teate miks web-master on master? Sest webilehe tegemine on täielikule võhikule ikka täielik peavalu, aga harjutamine teeb meistriks, ehk siis varsti olen ma ka master ja siis paluks igakord, kui mind näete, mu ees kummardada. Kõik koos kolm hurraad Dreamweaverile!!! (webiprogramm)

3. Vari. Eile olin esimest korda siinse suurima päevalehe fotograafile n.ö varjuks. Soliidses eas härrasmees, kel aastakümnete pikkune kogemuspagas. Esimese poole päevast olime büroos. Näitas nende stuudioid, töid, programme ning tutvustas kaastöötajaid. Pärastlõunal sõitsime varustusega Zürichist ca 30min välja ühte suurde tehasesse (Cellpack). Selle ruumides intervjueerisid ajakirjanikud firma juhti ning siinset suurinvestorit, kellest tuli artikli jaoks portreed teha. Põnev oli näha, kuidas fotograaf shootingu ettevalmistab, kuidas kohapeal kiiresti reageerida tuleb, kui midagi ei klapi ning kuidas ta inimestega suhtleb, kes kaamera ees ebakindlad. Lahe kogemus ning loodetavasti ei jäänud viimaseks. Vähemalt olen taasoodatud.

Õnnitlused hõbeda puhul ning hoian pöidlad pihus, et veel medaleid tuleks!

Tänan märkuste eest, et ma ära kadunud olen. Väga ebaviisakas minust :) Ma vahepeal siin mõtlen, et kas on ikka mõtet oma tegemistest siin avalikult kaagutada, eriti veel kui midagi väga põnevat nagu ei ole, peale selle, et ma suudan end ise stressi ajada olenemata sellest, millises geograafilises punktis ma parajasti asun. Aga jätkan vast ikka, vähemate või rohkemate sõnade ja piltidega. Vähemalt inimestel üks võimalus juures, kuidas tööpäeva sisustada :).

Lühikokkuvõte möödunust. Oli detsembri algus ja ma käisin Eestis ja nüüd on peaaegu veebruari keskpaik ja ma ei tea, kuidas see võimalik on. Käinud koolis (võtan end kätte ja käin tehtud fotod läbi ning panen webi), teinud tööd, teinud trenni, saanud sõpradega kokku, võistelnud... Kohati tundub, et vana Eesti-rütm hakkab tagasi tulema. Üritan siiski vabalt võtta. Kuna mul tuli võimalus Markuse isa lillepoodidele webilehte teha, siis teen hetkel lisaks fotokoolile ühe lühikursuse selle jaoks ja meisterdan siin jõudumööda siis seda webilehte. Kui töö valmis, siis presenteerin teile. Läheb tiba aega.

07.02.2010 07:50 Veneetsia

Pikk nädalavahetus Veneetsias. Vihm ja päike; kajakakaka (üks sõna?) riietel; päikesetõusul ja loojangul pildistamas (hehe arvasin, et lähen enne 7 välja ja olen üksi, aga "üllatus üllatus" kohal oli ca 3 10-pealist fotogruppi, kes vist juba öösel kolmest seal pildistasid); hea söök; sama vein igal pool (vähemalt ei joonud siis segamini); mmm kohvi; inimtühjad kitsad tänavad vs meeletud rahvamassid peatänavatel; Zürich ei ole kallis; tujutud hotelli administraatorid; lummav arhitektuur; muinasjutulinn, kus elada ei tahaks.