No vot siis

Kui iga paevaga jaab teravaid emotsioone vahemaks; kui mangureeglid hakkavad selgeks saama; eesmark hakkab taituma ning tahaks vanu sopru tuttavaid naha, siis on vast aeg asjad kokku pakkida :). Kuna 6 kuuga on kogu elamine kahes kotis ja pakkimine rutiin, siis laks alla tunni, et riided ja muud asjad kokku pressida. Homne paev moodub erinevates lennujaamades ja ehk onnestub korra veel Bangkokis ara kaia. 

Viimane reisipaev Aasias moodus pensionaridest turistidega Halong Ba

yd (saarestik Pohja-Vietnamis, mis Unesco maailma parandite nimekirjas) kylastades. Esimene kord, kus istusin reisi jooksul sellises seltskonnas (selgemalt ei saa oelda, et aitab kyll :). Enne matka hommikul teeaarel istudes ning bussi oodates markasin varajasi oopiumi suitsetajaid. Igal pool. Silm harjub ajaga nagema seda, mis alguses varju jaab. Hea meel oli, et viimasel paeval sai Halong Bay nahtud ning et tagasiteel laiusid tee aares rohe-rohelised riisipollud. Postkaardilik pilt silme ees, vaikese (voi suurema, eks lennujaamas nais) kahjutundega ning laguneva koti, pykste jms (koik otsustas viimastel nadalatel lagunema hakata) lehvitan homme vaikesest lennuki aknast piludele ja votan nende terviseks paar veini.