03.-07.aprill Mui Ne ja Hanoi

Pohireegel Kagu-Aasias (parandatud, sest mote laks vist lendu poole pealt :):
Teadke mida tahate saada voi kuhu tahate minna ja jaage endale kindlaks voi muidu tombavad kohalikud 2 sekundiga naha yle korvade. Nad on uskumatult osavad luiskajad. Endale tasub kindlaks jaada ka parast seda kui taksojuht yritab teid kolmandat korda vales kohas maha panna, vaites, et hotelli, kuhu tahate minna kas ei ole enam voi see on kolinud. Vale - lihtsalt ta tahab teid oma sobra hotelli sokutada. Kui kuulete, et muuseum on suletud, tasub ise selles veenduda, sest toenaoliselt tahetakse teile pakkuda linnatuuri "soprade" turismibroodesse voi moeateljeedesse. Igalpool on kupongisysteem (uue kliendi tooja saab bensiini vms kupongi). Skeptilisus abistajate vastu kasvab siin kiiresti ning pohjusega, sest nii sama heast tahtest keegi ise abi ei tule pakkuma (eriti, kui sa ei tunne, et vajad abi). Tavaliselt on ikka konks taga.  

Siiski tuleb nentida, et olin hullemaks valmis ja todesin, et Vietnam ei ole pormugi selline nagu ettekujutasin. Ootasin agressiivseid myygimehi, ootasin valesid, petmist, ahistamist, kurjust. Ootamatult avastasin, et inimesed lounas on sobralikud ja abivalmid. Petmist kyll on, kuid seda on ka mujal Aasias palju. 

Mui Ne

Kuna me Markusega oleme tiba aeglased, jaime Phu Quocile paeva kauemaks ning teised

 laksid tagasi pohja poole. Puhkus kulus ara, sest jargnes 12 bussisoitu (kumm katki, hullud bussijuhid jne) ning jargmisel hommikul votsime suuna Ho Chi Minhist teisele poole rannikule, et Mui Nel liivatyyne naha. Kuna ajagraafik hakkab koomale tombama tahendas see poolt paeva

 busssis ning poolt ood bussis, kuid tyynid on

 seda vaart. Mui Nes on palju lohetajaid ja

 surfareid ning tundub, et koht on vallutatud venelaste poolt - pooled sildid vene keeles.  Hotelle palju, kuid leiab ka korvalise rannariba. Vaade lahesopile, mis taidetud sadade paatidega, on imeline.

Hanoi

Viimased paevad oleme veetnud pealinnas, mis on kyll hektiline, kuid Ho Chi Minhile jaab selles osas alla. Kommunismi isa - Ho Chi Minhi muumia on nagemata, kuid selle eest sai Vietnami esimesel rahvusvahelisel rokifestivalil kaidud ja jazzibaaris hingehinna eest jook tehtud ning yhe laheda looga vanuaegu meenutatud (Mart ja Rasmus, ma ei tea, kas te loete seda, aga meenutuseks - Pa"daste, 6 hommikul ja catwalk :) Lahe). Homme magedesse randama. Peaks vist ka mainima, et 18.aprill on siis see paev, kui Aasiale nagemist ytlen. Tallinn peab siiski veel paar nadalat rohlem ootama, kuni S'veits yle vaadatud. 

Kallistan ja vabandan koigi ees kellega ei ole yhendust hoidnud. Kui tagasi olen, kyll siis tasa teeme :)

Helen