Sunday, 4 November 2007

04.-05.nov Sukhothai, Phitsanulok

Votke palun teadmiseks, et jargnev kirjatoo naitab minu ylimat kannatlikkust. Kirjutasin nimelt ilusa loo oma viimasest kahest paevast ja see arvuti oli vahepeal otsustanud enam mitte tootada ja kuna ma ei kirjutanud bloggeris vaid Wordpadis (sest internet ei tootanud juba enne), siis ta ei salvestanud mitte midagi ara (jep ma ei ole ka vaga nupukas, et varem ei kontrollinud). Mul oli koht nii tyhi ja motlesin, et karjun kova haalega, aga siis treenisin oma lausa budistlikku kannatlikkust ja andsin omanikule 20B ja aitahhi mitte millegi eest ning laksin sooma ja treenisin veel rahulikku meelt. Kus ma siis olen? Hetkel Phitsanulokis, aga enne veel paar sona eelmisest kohast.

Sukhothai

Linn koosneb kahest keskusest: Uus-Sukhothai ja Vana-Sukhothai (Ajalooline park) mis oli tanase Tai esimene pealinn (1238) ning mille yks valitsejaid (kaheksas tapsemalt) oli Ramkhamhaeng, kes kehtestas Theravada budismi kuningriigi peamise religioonina ning pani aluse tanapaeva Tai tahestikule. Vot nii. Uus-Sukhothai on suhteliselt vaike ja rahulik linn ning vahemalt praegusel perioodil naeb turiste vahe. Paeval moodustab enamuse linnast turg, kus kaubeldakse toiduainete ja riietega (viimased stiilis Mitte Lahedad 80ndad. Isegi normaalset T-sarki ei olnud!). Oobisin "Garden hostelis", kus liiga head soogid ja tore pererahvas. Teisel ohtul taitis alumise korruse monus sumin...Suur prantslaste grupp (ca 40sed), suur grupp 17-23.a yle Euroopa, kes tootavad siin lastekodudes ning vahepeal reisivad ringi, Hiina tydruk ja Ameerika tydrukud ja Eesti tydruk. Ameeriklased olid turult ostnud hunniku putukaid ja kutsusid teismeliste kamba ohtusoogile :) Vaatasime Bridget Jonesi ja siis veel korra Bridget Jonesi.

Ajalooline park on ilusaim koht (linnades), mida seni Tais nainud. Rohelus, veekogud ning aura varemete ymber. Votsin jalgratta (20B) ja rallisin moned tunnid ringi. Pool ajast otsisin 15m Buddha kuju (panin linnast valja oma otsingutel, aga nagin kylaelu ja meeldivat loodust).

Phitsanulok

Vaike linn, kus tana koos minuga 7 turisti. No vahemalt tundub nii. Hooaeg ei ole alanud ning enamus turiste nii kui nii Bangkokis, Pattayal voi Chiang Mais. Esmamulje linnast rapakam kui senised...Phitsanuloki peamine vaatamisvaarsus, mille parast ka inimesed yle Tai kokku jooksevad on... oige! Buddha...Isiklikult on mul neist nyyd kyllalt, aga kui kedagi huvitab, siis Phra Buddha Chinnarat (Wat Mahathatis) on parit 14.saj ning seda peetakse Tai tahtsuselt teiseks Buddhaks. Paar vaatamisvaarsust on linnas veel, aga ei midagi meelierutavat. Oobin "London" hostelis (150B. Tais raudselt kahekesi odavam reisida). Viskasin oma asjad hostelisse ara ja asusin Wat Mahathati suunas uitama. Poolel teel avastasin, et olen maika vael ja sall, mill Chiang Mais yhe wati parast ostsin on hosteli voodil. No uut salli ma ei kavatsenud ka osta. Ainus normaalne T-sark, mille leidsin oli suurus S (ma ei ole S, aga vaga hull ei ole :) ning sargile on kirjutatud Devil ja ikka aru oleks saada, siis on pilt ka joonistatud... Onneks budistidel vast ykskoik, kes ma arvan, et ma olen. Kristlikus kirikus oleks natukene keerulisem olnud.

Kui te juhtute Phitsanuloki, siis minge joe aarde, kus ohtul Night Bazaar. Seal odavaim massaaz, mida siiani olen nainud - 1 tund 100B (s.o 30eek jala voi keha). Taitsa hea oli. Linn arkab ellu ohtul, kui Bazaarile asju hakatakse yles panema ning paike joe kohal loojub. Paikese loojang ja tous on Aasiasse tulemist vaart. Soojades toonides taevas, taielik vaikus, kohalikud kogunevad joe aarde loojangut vaatama...veel hetk enne, kui paike kaob, touseb tuuleiil ning majade kohal hakkavad sa"distama tohutud linnuparved. Tund veel ja bazaar on avatud ning toopaev voib alata. Homme soidan Tai ajalooliselt teise (alates 1767) pealinna Ayutthayasse.

Comments:
  • Sukhothai vs Phitsanulok. Kui tahate riideid osta voi o'ist mo'llu, siis jaage ooseks viimasesse.
  • Rahavahetus pankades on tehtud 2 korda raskemaks, kui vastavates putkades. Motetult aeganoudev ja kurss ka kehvem.
  • Kondimine on nahtavasti tabu. Yldiselt meeldib mulle seigelda jalgsi, aga Tais ei ole paljudes kohtades konniteid, raakimata ylekaiguradadest voi valgusfooridest jalakaijatele. Kehtib tugevama oigus. Chiang Mais ei ole minu meelest voimalik minna vanalinnast (ymbritsetud kanaliga, mille molemal poolel 3-realine liiklus) valja. Yritasin tipptunni ajal... lootusetu. Valgusfoorid ca 1.5 km tagant. Ma pakun, et tuk-tuk maffia on asjaga seotud.

4 comments:

Unknown said...

Helen kallis, sa oled mulle väga tähtis ja ma ei nori,,, aga meil on juba november... no nii häirib :)

Helen said...

HAHAHAHHAH :) sry mul vist ongi ainult yks kuu - oktoober....

it said...

ahoi, h
ülima kannatlikkuse osas tuleb mulle meelde kiisa mängufilm 'metskannikesed', kus Kukumägi poolt kehastatav sidemees Tõnu esines järgmise väärt mõtteteraga (stseenis, kus ta on pärast langevarjuga maandumist järve prantsatanud) - 'kes poomissurma on märatud, ei see upu' :-)))

et kui sul õnnestub tai kohalikus versioonis sama väljend ära õppida, valgusta meid ka!

Helen said...

:) See lause oli ka yhes raamatus, mis sa mulle aasta tagasi lugemiseks andsid, aga ma ei suuda meenutada ei pealkirja, ega autorit... Aga uurin, kuidas tai keeles oelda :)