Illegaal
Nyyd on see siis ka tehtud. Viibin illegaalselt Tais :) Olgu olgu ei ole naljakas. Pass on trykis ja kaardid sain katte ning loodetavasti saan nad tana toimima. Enne tuli lepingud notariaalselt allkirjastada. Asusin hommikul notarit otsima. Pole vist vaja oelda, aga kohalikel (eriti selles BGK piirkonnas) ei ole ornaaimugi, kes voi mis on notar. Raske on leida isegi inimest, kelle kaest oleks motet yldse kysidagi. Laksin politseijaoskonda (nad ju voiksid selliste probleemidega kokku puutuda) ja nad noogutasid (koik noogutavad) ning saatsid mu valja ja vasakule. Laksin turistibyroosse ja nad saatsid mu otse yle tee. Laksin yle tee (Tai rahaamet vms. Mis iganes). Politsei uksel noogutas ja saatis mu yle tee turistibyroosse. Kysisin taksojuhtidelt ja nad olid veendunud, et mul on loteriid vaja (notary=lotery). Miks ma peaks tahtma loteriid osta? Tegelikult voib-olla ei olegi hetkel halb mote... Toesti mitte yhtegi inimest, kes saaks aru mida ma tahan? Hoidsin Dalai Lama pilti silme ees. Vaga rahustav. Lopuks laksin interneti. Mida tegid inimesed enne interneti? Leidsin notari, helistasin, laksin kohale, uuris ja puuris, viskas templid ja apostillid peale, kysis kenakese summa. Rahakott on monusalt kerge juba...
Syvaveeuuringud
Viimane nadal on olnud rahulik (enam-vahem). Rohkem enda sisse vaatamise aeg vist. Mida ma siis teen oma paevade ja ajaga, kui ei ole kuhugi teel ja keegi kulutatud tundide eest palka ei maksa? Olen paar korda kainud poksimas (mis on siin ilmselgelt liiga kallis, aga endiselt super lahe), moned korrad massaazikoolis massaazi harjutamas, raamatupoes fotoraamatuid sirvimas (Fo"llmi ja McCurry on lihtsalt fantastilised), oma lemmiklauljat Georgiat kuulamas (ta on selles vaikses baaris 8a laulnud!) ning lugenud tosisemat ja vahemtosisemat kirjandust. Palju on lainud aega ja energiat oma hirmudele otsa vaatamisele. Ma teadsin kohe, et kotist ilmajaamine ei ole halb, kui see juhtus. Tanu sellele oli voimalus Markusega pikemalt aega koos veeta ning temaga suhtlemine oleks kui peegli mu ette pannud ning sundinud mind oma tahtmistele, hirmudele, avatusele, kaitumisele otsa vaatama. Ja lisaks muule ma igatsen oma fotokat. Kuidas ma muidu oleks teadnud, et ta mulle nii kallis on, kui ei oleks tast ilma jaanud :).
Nii sama
Filosoofiline kysimus: kumb on targem, kas aju voi syda?
Kohtumine
Lugesin Harry Potterit. Ettekandjad ei olnud roomsad, et ma neilt ainult vee ja kohvi ostsin ning samal ajal lauas tanavalt ostetud kotitait puuvilju nosisin ning oma tagumikku 2h nende toolile toetasin. Natuke kohmetu olemisega poiss tuli oma raamatuga ja kysis, kas voib mu lauda istuda. Richard on 24 ja oli teist paeva Bangkokis. Tema stress ja kohmetus jarelikult taiesti moistetavad. Jutuajamine kujunes ootamatult huvitavaks, sest selgus, et ta on Inglise kaljuronimise rahvustiimis ning yks omaala parimaid. Huvitav oli kuulda, kuidas profisportlase elu Inglismaal on ning mida peab tegema, et olulisi sponsorlepinguid saada (a la ilma loata London Eye otsa ronimine). Ta on vaga positiivse ellusuhtumisega, laia silmaringiga ning hea sydamega. Ei ole vist palju inimesi, kes 24selt oleksid avanud yle riigi mitu keskust tanavalaste toetamiseks ja koolitamiseks. Mone inimesega on lihtsalt kerge kontakti saavutada ja tead, et millal iganes ja kus iganes kohtud, juttu jatkub kauemaks.
Tervitustega,
Paadunud Optimist
Nyyd on see siis ka tehtud. Viibin illegaalselt Tais :) Olgu olgu ei ole naljakas. Pass on trykis ja kaardid sain katte ning loodetavasti saan nad tana toimima. Enne tuli lepingud notariaalselt allkirjastada. Asusin hommikul notarit otsima. Pole vist vaja oelda, aga kohalikel (eriti selles BGK piirkonnas) ei ole ornaaimugi, kes voi mis on notar. Raske on leida isegi inimest, kelle kaest oleks motet yldse kysidagi. Laksin politseijaoskonda (nad ju voiksid selliste probleemidega kokku puutuda) ja nad noogutasid (koik noogutavad) ning saatsid mu valja ja vasakule. Laksin turistibyroosse ja nad saatsid mu otse yle tee. Laksin yle tee (Tai rahaamet vms. Mis iganes). Politsei uksel noogutas ja saatis mu yle tee turistibyroosse. Kysisin taksojuhtidelt ja nad olid veendunud, et mul on loteriid vaja (notary=lotery). Miks ma peaks tahtma loteriid osta? Tegelikult voib-olla ei olegi hetkel halb mote... Toesti mitte yhtegi inimest, kes saaks aru mida ma tahan? Hoidsin Dalai Lama pilti silme ees. Vaga rahustav. Lopuks laksin interneti. Mida tegid inimesed enne interneti? Leidsin notari, helistasin, laksin kohale, uuris ja puuris, viskas templid ja apostillid peale, kysis kenakese summa. Rahakott on monusalt kerge juba...Syvaveeuuringud
Viimane nadal on olnud rahulik (enam-vahem). Rohkem enda sisse vaatamise aeg vist. Mida ma siis teen oma paevade ja ajaga, kui ei ole kuhugi teel ja keegi kulutatud tundide eest palka ei maksa? Olen paar korda kainud poksimas (mis on siin ilmselgelt liiga kallis, aga endiselt super lahe), moned korrad massaazikoolis massaazi harjutamas, raamatupoes fotoraamatuid sirvimas (Fo"llmi ja McCurry on lihtsalt fantastilised), oma lemmiklauljat Georgiat kuulamas (ta on selles vaikses baaris 8a laulnud!) ning lugenud tosisemat ja vahemtosisemat kirjandust. Palju on lainud aega ja energiat oma hirmudele otsa vaatamisele. Ma teadsin kohe, et kotist ilmajaamine ei ole halb, kui see juhtus. Tanu sellele oli voimalus Markusega pikemalt aega koos veeta ning temaga suhtlemine oleks kui peegli mu ette pannud ning sundinud mind oma tahtmistele, hirmudele, avatusele, kaitumisele otsa vaatama. Ja lisaks muule ma igatsen oma fotokat. Kuidas ma muidu oleks teadnud, et ta mulle nii kallis on, kui ei oleks tast ilma jaanud :).
Nii sama
Filosoofiline kysimus: kumb on targem, kas aju voi syda?
Kohtumine
Lugesin Harry Potterit. Ettekandjad ei olnud roomsad, et ma neilt ainult vee ja kohvi ostsin ning samal ajal lauas tanavalt ostetud kotitait puuvilju nosisin ning oma tagumikku 2h nende toolile toetasin. Natuke kohmetu olemisega poiss tuli oma raamatuga ja kysis, kas voib mu lauda istuda. Richard on 24 ja oli teist paeva Bangkokis. Tema stress ja kohmetus jarelikult taiesti moistetavad. Jutuajamine kujunes ootamatult huvitavaks, sest selgus, et ta on Inglise kaljuronimise rahvustiimis ning yks omaala parimaid. Huvitav oli kuulda, kuidas profisportlase elu Inglismaal on ning mida peab tegema, et olulisi sponsorlepinguid saada (a la ilma loata London Eye otsa ronimine). Ta on vaga positiivse ellusuhtumisega, laia silmaringiga ning hea sydamega. Ei ole vist palju inimesi, kes 24selt oleksid avanud yle riigi mitu keskust tanavalaste toetamiseks ja koolitamiseks. Mone inimesega on lihtsalt kerge kontakti saavutada ja tead, et millal iganes ja kus iganes kohtud, juttu jatkub kauemaks.
Tervitustega,
Paadunud Optimist
6 comments:
Vastus filosoofilisele küsimusele: süda on gaas ja aju on rool (pidur) - ei saa kummagita sõita.
vastus filosoofilisele küsimusele: Süda on targem. A.T
Head vastused :D
oige, aga kui aju ikka koguaeg pidurdab, siis ei joua kuhugi... Selleparast inimesed siis alkoholi kasutavadki, et pidureid olitada, et nad koguaeg blokki ei paneks? :)
Mnjah - õlitavad ja õlitavad .....täpselt nii kaua kui polegi enam Aju mis Blokki paneks :)
Mnjah - õlitavad ja õlitavad .....täpselt nii kaua kui polegi enam Aju mis Blokki paneks :)
klubi pakub süda.
a kui paneb bloki peale, eks oota ja kannata :-)
Post a Comment