Rannuteel juhtub
Selline lugu nyyd, et yks paev enne massaazi eksamit laksime kursuselt Markusega Itaalia restorani Khao Sanil. Vaga tore oli. Ta on rahulik ning temaga on kerge suhelda ja yhist jututeemat leida. Raviolid olid super head. Kui minema asusime, haarasin korval toolilt oma koti jarele ja see tundus taiesti syrrealistlik, aga mu kotti ei olnud enam. Me olime terve aja lauas, see lihtsalt ei tundunud reaalne. Korralik restoran. Mitte keegi ei kainud laua juures. Loomulikult. Ei, ma ei kasutanud hoiulaegast passi hoidmisems ehk, jah, pass oli kotis; jah mu fotokas oli kotis; jah mu krediitkaardid olid kotis. Isegi mu kuradi pin kalkulaator, mida 2 kuud taga ajasin ja mille just katte sain, oli rahakotis. Ei osanudki midagi moelda. Ainus mis mu peas kummitas oli, ei, veel ma koju ei lahe. Shokis ei olnud, nagu Markus arvas, et juhtub. Eks randamisel peab koigega arvestama ning mis seal narvitseda, kui ainus, keda syydistada oled sina ise ning endaga tuleb hasti labi saada ja endaga kurjustamine ei aitaks nii kui nii kotti tagasi saada. Pisara vottis silma, kui panka helistasin, et kaardid kinni pandaks ning internetis, kui veendusin - "passi kaotamisel saab tagasipoordumistoendi ehk reis labi".Ma olin lihtsalt nii vihane, et keegi votab endale oiguse otsustada, millal ma peaksin koju minema, kui ma tahtsin seda ise otsustada. Kaisime politseiga restoranis ning ettekandjad ytlesid, et yks turist istus minu selja taga, et voib-olla tombas koti tooli pealt maha. Taiesti kummaline, sest toesti see oli vaga vaikne koht ja silmanurgast oleks ju pidanud liikumist nagema. Igatahes lahisugulastel paluksin mitte muretseda, sest koik on korras ja hasti ja ise ikka onnelik. Luban olla oma asjadega hoolsam.
Jargmised kaks paeva laksid paberimajandusele. Ma ei tule veel tagasi. Tahan veel reisida ning kui koik hasti laheb, saan seda ka teha. Suhtlesin aukonsuliga Tais ja meie valisministeeriumist Triinuga - molemad aaretult abivalmis ja toredad. Saatsin uue passi taotluse, mis loodetavasti voimalikult kiiresti kohale jouab (kellegil tutvusi KMA's?), sest vahepeal saab mu viisa labi ning uut ilma passita ei saa. Iga yletatud paeva eest on trahv, kuid loodetavasti paasen ka sellest. Fotoka eest saan kindlustusest piisavalt raha, et siit uus osta. Ehk siis viibin veel mondaaega Tais, mis ei olegi vaga halb. Bangkokis on veel liiga palju avastada ning saan koolis massaazi edasi harjutada ja sporti teha. Nii kui nii ju vabakava... Ainult, et koik DHL jms kulutused kavatsen ma kuidagi tasa teha. Naiteks yhinedes ylejaanud kooriskarjujatega: "Massaaaaaash missss?" ? Vahemalt eksam sai mul tehtud ja sertifikaat kaes.
Nii sama
Ma vihkan konditsioneere ja ei moista, kuidas kohalikud neid taluvad. Astud tanavalt poodi ja temperatuuri muutus on ca 15 kraadi. Istud kinos ja varbad tahavad jala kyljest eemalduda. Soogikohas otsid lauda, kus ei tunduks nagu sind oleks keset Arktikat istuma pandud. Nohu ja koha. Huvitav, miks nad konditsioneeriga toa eest kaks korda rohkem raha kysivad, kui see tahendab, et pead enamus oma ajast veetma pulti klopsides - on, off, on, off...
Kaisin esimest korda kinos. Kompleks oli muljetavaldav ning toolid superlux. Nagu juba mainitud pidin pool filmi oma jalgu masseerima, sest vastasel juhul oleks tulnud need filmi lopus ara ambuteerida. Koigepealt 20min filmitutvustusi ja reklaame ning seejarel touseb terve saal pysti. Taid armastavad oma kuningat ning kuningast halvasti raakimine on seadusega karistatav. Koike, mida ta teeb ylistatakse taevani. Olen koguaeg arvanud, et mingisugune kriitika voiks ikka lubatud olla, kuid kuningas on teinud riigile palju head ja on kahtlemata positiivne eeskuju. Siiski, kinos toimuv oli liig. Tulles meie yhiskonnast, kus isikukultus on alati negatiivse alatooniga, hakkab keha ja vaim massama, kui terve saal touseb pysti ja kolaritest tuleva heroilise muusika saatel naidatakse ekraanil loike kuningast. Inimene peaks ikka ise saama otsustada, kas ta arvab, et kuningas on ylistamist vaart ning kas ta tahab pysti tousta. Olles vooras kultuuris on vast paslik siiski viisakas olla ja aktsepteerida kohalikke tavasid, nii et tousin vaikselt pysti ja yhinesin austus avaldustega. Long live the king!
Selline lugu nyyd, et yks paev enne massaazi eksamit laksime kursuselt Markusega Itaalia restorani Khao Sanil. Vaga tore oli. Ta on rahulik ning temaga on kerge suhelda ja yhist jututeemat leida. Raviolid olid super head. Kui minema asusime, haarasin korval toolilt oma koti jarele ja see tundus taiesti syrrealistlik, aga mu kotti ei olnud enam. Me olime terve aja lauas, see lihtsalt ei tundunud reaalne. Korralik restoran. Mitte keegi ei kainud laua juures. Loomulikult. Ei, ma ei kasutanud hoiulaegast passi hoidmisems ehk, jah, pass oli kotis; jah mu fotokas oli kotis; jah mu krediitkaardid olid kotis. Isegi mu kuradi pin kalkulaator, mida 2 kuud taga ajasin ja mille just katte sain, oli rahakotis. Ei osanudki midagi moelda. Ainus mis mu peas kummitas oli, ei, veel ma koju ei lahe. Shokis ei olnud, nagu Markus arvas, et juhtub. Eks randamisel peab koigega arvestama ning mis seal narvitseda, kui ainus, keda syydistada oled sina ise ning endaga tuleb hasti labi saada ja endaga kurjustamine ei aitaks nii kui nii kotti tagasi saada. Pisara vottis silma, kui panka helistasin, et kaardid kinni pandaks ning internetis, kui veendusin - "passi kaotamisel saab tagasipoordumistoendi ehk reis labi".Ma olin lihtsalt nii vihane, et keegi votab endale oiguse otsustada, millal ma peaksin koju minema, kui ma tahtsin seda ise otsustada. Kaisime politseiga restoranis ning ettekandjad ytlesid, et yks turist istus minu selja taga, et voib-olla tombas koti tooli pealt maha. Taiesti kummaline, sest toesti see oli vaga vaikne koht ja silmanurgast oleks ju pidanud liikumist nagema. Igatahes lahisugulastel paluksin mitte muretseda, sest koik on korras ja hasti ja ise ikka onnelik. Luban olla oma asjadega hoolsam.
Jargmised kaks paeva laksid paberimajandusele. Ma ei tule veel tagasi. Tahan veel reisida ning kui koik hasti laheb, saan seda ka teha. Suhtlesin aukonsuliga Tais ja meie valisministeeriumist Triinuga - molemad aaretult abivalmis ja toredad. Saatsin uue passi taotluse, mis loodetavasti voimalikult kiiresti kohale jouab (kellegil tutvusi KMA's?), sest vahepeal saab mu viisa labi ning uut ilma passita ei saa. Iga yletatud paeva eest on trahv, kuid loodetavasti paasen ka sellest. Fotoka eest saan kindlustusest piisavalt raha, et siit uus osta. Ehk siis viibin veel mondaaega Tais, mis ei olegi vaga halb. Bangkokis on veel liiga palju avastada ning saan koolis massaazi edasi harjutada ja sporti teha. Nii kui nii ju vabakava... Ainult, et koik DHL jms kulutused kavatsen ma kuidagi tasa teha. Naiteks yhinedes ylejaanud kooriskarjujatega: "Massaaaaaash missss?" ? Vahemalt eksam sai mul tehtud ja sertifikaat kaes.
Nii sama
Ma vihkan konditsioneere ja ei moista, kuidas kohalikud neid taluvad. Astud tanavalt poodi ja temperatuuri muutus on ca 15 kraadi. Istud kinos ja varbad tahavad jala kyljest eemalduda. Soogikohas otsid lauda, kus ei tunduks nagu sind oleks keset Arktikat istuma pandud. Nohu ja koha. Huvitav, miks nad konditsioneeriga toa eest kaks korda rohkem raha kysivad, kui see tahendab, et pead enamus oma ajast veetma pulti klopsides - on, off, on, off...
Kaisin esimest korda kinos. Kompleks oli muljetavaldav ning toolid superlux. Nagu juba mainitud pidin pool filmi oma jalgu masseerima, sest vastasel juhul oleks tulnud need filmi lopus ara ambuteerida. Koigepealt 20min filmitutvustusi ja reklaame ning seejarel touseb terve saal pysti. Taid armastavad oma kuningat ning kuningast halvasti raakimine on seadusega karistatav. Koike, mida ta teeb ylistatakse taevani. Olen koguaeg arvanud, et mingisugune kriitika voiks ikka lubatud olla, kuid kuningas on teinud riigile palju head ja on kahtlemata positiivne eeskuju. Siiski, kinos toimuv oli liig. Tulles meie yhiskonnast, kus isikukultus on alati negatiivse alatooniga, hakkab keha ja vaim massama, kui terve saal touseb pysti ja kolaritest tuleva heroilise muusika saatel naidatakse ekraanil loike kuningast. Inimene peaks ikka ise saama otsustada, kas ta arvab, et kuningas on ylistamist vaart ning kas ta tahab pysti tousta. Olles vooras kultuuris on vast paslik siiski viisakas olla ja aktsepteerida kohalikke tavasid, nii et tousin vaikselt pysti ja yhinesin austus avaldustega. Long live the king!
3 comments:
Helen, a sa anna teada millisesse teemajja sulle sinna kanti valgesse rätti seotud Toetavat Kompsukest (: tükk suitsuliha, natuke kuldrublasid, uus kalender, rongipilet Bangkok-Peking-Harbiin-Vladivostok ja üks elevandiluust kamm) saata.
Ja väike pluss ka - solidaarsusest sinuga on (mõned aasia, ami ja eurolandi) investorid kah mõnikümmend-miljardit-eek-per rahakott ära kaotanud. just samal ajal. on ju kergem?
Eelmises postis räägid sa miskist mõnusast augustikuu-kollast värvi kõrtsist ja tantsupeost - meeleolu oli viimase peal, selge asi, a mis koht see siis selline on? Kas selline muusika 'kasvab' ainult sealkandis v on siinpool ka leida?
Ja tead kuidas meil vedas - ometi kord läks natukengi külmemaks ja õrn lumekord tuli maha - me läheme täna pargiteedele liugu laskma :-))
No hei,
Arva, kui ma olen yle kaheksa tunni mingit hullu weitressi tood teinud ja avastan, et Sul on kott kadunud...mis sa nyyd arvad, kas ma olen Su peale emalikult pahane voi mitte? Tutistaks :), aga hea, et Sa ise rahulikult suhtud. Kallistan ja hoian poidlaid, kahjuks mul endal tuttavaid seal pole, kuid minu viimane kogemus oli nendega vaga positiivne.
Muah,
K.
Ilmar, saada palun Sidthi guesthouse' :) ja mul oli vaga hea meel yle pika aja BBCd vaadates todeda, et ma ei ole ainus, kes siin raha kaotas :D
Tead ma kaisin nyyd kolmandat korda selles kohas ja ikka unustasin koha nime vaadata, aga see on Khao Sanilt joe suunas minnes yle silla vasakut katt esimene baar... Ja see lihtsalt on uskumatu, aga ma saabusin just sealt ja mu naeratamislihased vajavad massaazi, sest ma ei tea, millal ma viimati 2h jarjest naeratasin. Uskumatu! Arge lootusi liiga korgele seadke, kes sinna lahevad, kuid vahemalt minu jaoks on see paradiis! Samas see ei saa ju paradiis olla, kuna seal on alkohol jms , aga kui see on porgu, siis sinna ma ka lopuks lahen :) Tana oli "kylalisesineja" jumal teab kust meesterahvas, kes mangis trompetit ning viimase loo ajal tegi yllatussoolo tagant leti aarest suvaline esineja ning vahepeal "ain't no sunshine" kitarril yhelt turistilt. Olen taiesti volutud...Kui juhtute sinna minema, siis tellige baarist "around the world", kuid usun, et see ei ole vajalik...selles kohas ei ole tuju tostmiseks mingeid erguteid vaja.
Kaidi, aitahh :D
Post a Comment