1.asendus-asendustreener. Valentinipäeval andsin teismelistele poistele squashi trenni. Mitte sellepärast, et ma mingi Valentinipäeva maskot olen, vaid kuna nende treener on puhkusel ja asendustreener tahtis tüdrukuga mägedesse sõita ja kuna me Markusega ei kavatsenud midagi selle üliolulise päeva puhul teha ja kogemus ning raha pooleteist tunni eest tundusid paljulubavad, siis andsin oma nõusoleku asendus-asendustreeneriks hakata. Kõik kulub ikka elus ära - Toni squashitrennides veedetud tunnid ning treeneripaber. Valmistasin end ilusti trenniks ette, aga kell 2, mil trenn algama pidi, olid squashiklubis mõned täiskasvanud ja üks 3 aastane poiss emaga ehk ei ühtki potentsiaalset trennipoissi. 10 minutit hiljem tulid siis 3 poissi kohale. Minu trennikava oli karm, aga õiglane. Kuna ma tahtsin 2 võistkonda teha, siis pidin ise kõike kaasa tegema (mitte, et see mul mööda külge alla jookseks) - joonejooksud, kõhulihased, hüppenöör, squash jne. Ma loodan, et ma ei ole ainus, kel täna veel kõhulihased haiged on :) Täitsa tore oli ning kuigi nad on parajad väänikud ja ülienergilised, siis sain vist päris ilusti hakkama, sest kui trenni lõpus ütlesin, et järgmine kord siis paluks õigeaegselt kohale tulla, noogutasid kolm korralikult ning andsid ilusti kätt. Ikkagi viksid ja viisakad.
2. wannabe webmaster. Teate miks web-master on master? Sest webilehe tegemine on täielikule võhikule ikka täielik peavalu, aga harjutamine teeb meistriks, ehk siis varsti olen ma ka master ja siis paluks igakord, kui mind näete, mu ees kummardada. Kõik koos kolm hurraad Dreamweaverile!!! (webiprogramm)
3. Vari. Eile olin esimest korda siinse suurima päevalehe fotograafile n.ö varjuks. Soliidses eas härrasmees, kel aastakümnete pikkune kogemuspagas. Esimese poole päevast olime büroos. Näitas nende stuudioid, töid, programme ning tutvustas kaastöötajaid. Pärastlõunal sõitsime varustusega Zürichist ca 30min välja ühte suurde tehasesse (Cellpack). Selle ruumides intervjueerisid ajakirjanikud firma juhti ning siinset suurinvestorit, kellest tuli artikli jaoks portreed teha. Põnev oli näha, kuidas fotograaf shootingu ettevalmistab, kuidas kohapeal kiiresti reageerida tuleb, kui midagi ei klapi ning kuidas ta inimestega suhtleb, kes kaamera ees ebakindlad. Lahe kogemus ning loodetavasti ei jäänud viimaseks. Vähemalt olen taasoodatud.
Õnnitlused hõbeda puhul ning hoian pöidlad pihus, et veel medaleid tuleks!
2 comments:
Helen, sa ikka ise tead, et sa äge oled? Oled jah :D
hehe ma ise seda küll ei arva, aga tänan :) Eriti ei arvanud ma seda see nädal, kui rongis teist korda 1 kuu jooksul trahvi sain. Ma arvasin, et kuna ma ei pea regulaarselt linnas käima, siis mul on parem osta üksikuid pileteid, mitte kuukaart, et kokku hoida. Ma ütlen säästmis mõtted ei vii kuhugi!!! Pärast seda kui esimesel korral sõbrantsiga viimasel hetkel rongile jooksime, ilma, et oleks jõudnud piletit osta ja kontrollör ei tahtnud midagi kuulda sellest, kui kiire meil oli, siis tegin endale iPhones arve rongifirma juures ehk siis saan vajadusel viimasel hetkel telefonist pileti osta. No kõik ilus, aga ma unustasin see nädal kontrollida, mis kellani mu pilet kehtib ja tulemus järgmine trahv. Nüüd käin jälle kuukaart taskus ringi ja olen oma säästureziimiga oluliselt rohkem kulutanud, kui kuukaart maksab.... vot nii palju siis sellest kui tore ma olen. Markus muidugi arvas, kui ma ütlesin, et ma teise trahvi sain, et see on maailma lõpp. Umbes nagu ma oleks nüüd kriminaalregistris. No ma ei tea... vast ikka nii hull ei ole :)
Post a Comment