22.09.11 Sao Paulo

Jahedus ja kuumus, môned caiperinjad. Nii kaugele, kui silm ulatub kôrghooned, grafiti, tänaval magavad kodutud, puuvilja smoothide ja salatite üledoos (mmmm veel palun), fantastiline espresso,  mis oopäeva magamatuse hetkega minema pühib. Igal sammul vôiks midagi pildistada. Esimesel ôhtul peale sooja saket (Sao Paulos on maailma suurim jaapanlaste kogukond vãljaspool Jaapanit), oleksin pikast lennust ja pãevasest elamusterohkest tuurist, restorani laua taha magama jããnud. Suutsin end veel taksosse vedada, et seejãrel 10 tundi nagu beebi magada.

Olen esimest korda Ameerika mandril, Brasiilia suurimas linnas Sao Paulos (20 miljonit elanikku). Tänu väga heale brasiillannast sôbrannale Kellyle ja ta mehele, kes siin laupãeval ookeani rannikul abielluvad ning kuhu nad mind ametlikuks fotograafiks kaasa vôtsid. Siinkohal sobib ainult üks - hurraaa! :D.  Esimesed pãevad veedame Kelly kodulinnas Sao Paulos ning seejãrel 2 pãeva rannikul ning lôpetuseks Rio de Janeiro.

lend

Lendasin Zürichist otse swiss airiga Sao Paulosse. 12 tundi. Minu kôrvalistujast, ca 60 aastasest brasiillannast sai ootamatult minu uus sôbranna. Ta oli lennu alguses külm nagu kala. Tôenaoliselt, kuna ta peale portugali keele miskit väga ei osanud.... Ma ei tea, kas ta mulle teregi ütles, aga eesti sarm tegi oma tôô ning lennu lôpuks, teadsin ta tervet sugupuud ja tema, miks ma Brasiilias olen, kus Eesti on jne ning ta  kutsus mind külla ning saatis pôsemusiga heale teele. Olen tänulik selle laheda vôimaluse eest taaskord maailma avastada ja uute inimestega kohtuda.


Sao Paulo

Sao Paulo on hullumeelne. Liiklus on vôimatu. Ummikud, kihutamine. Meeletu kihutamine eelkôige rolleritel. Teed ületades tuleks vaadata IGAS ilmakaares. Punane vôib olla roheline, kui 20 inimest sel ajal üle tee lähevad ja punane, kui autod ülekaalus on. Turiste ei ole ma veel näinud vôi nad on väga hästi varjatud. Väga palju niioelda expat'e ehk ameeriklasi, inglasi jne kes siin tootavad ja elavad.

Huvitavaid tähelepanekuid. Bussiga liigeldes tuleb eelnevalt osta kaart, kuhu laetakse raha. Selle kaardiga vôib siseneda bussi ning bussi keskel tuleb kaarti aparaadile näidata.Väljumine toimub bussi tagumisest uksest. Metroo on väga puhas ja korralik ning toimib sama kaardiga.  Sao Paulo on segu vaesusest ja rikkusest ning selle eest, et môlemad eraldatud oleks, kantakse kôrgete tarandike, kaamerate ja turvameestega kenasti hoolt. Suurfirmade bossid lendavad roovimise vältimiseks helikopteritega.

Sao Paulos on meeletult kingapoode kôigile kingafetishi omanikele (siinkohal môeldud Indrekut, kes vist juba sellest teadlik ja linna külastanud). Palju on riidepoode ja sisenedes vôib jääda ca 3-4 naise haarangusse, kes üritavad meeleheitlikult sulle sobivat riietust leida (kuigi nad on  ôigest vastusest väääga kaugel) ja lôpuks, et sellest haarangust pääseda, ostad särgi, mille eest ei oleks kodus pooltki hinda maksnud ja kirud end maa pôhja (ok see oli minu kogemus :). Enamus autodest sôidab ringi tumendatud klaasidega. Autoteedel ummikute vahel jooksevad ringi mehed roosi kimpudega, mis müügiks. Hommiku- ja lôunasoogiks sobivad hästi rootsilauaga kohvikud, kus toidu kaalumisel saab kaardi ning maksine toimub soomise lôpus.Sook jook on super.