24.-26.okt Doi Inthanon National park

Kolmapaeva hommikul korjasid Rambo ja tema abiline Pong meid kastika peale. Tundub, et vahemalt pohjas omavad koik uuemat voi vanemat kastiga Toyotat vms. Grupp kujunes valja jargmine:

Rambo (pildil , 28a) parit yhest kohalikust magihoimust. Nimi ei ole kooskolas valimusega. Kaitses meid dzunglis ja yritas (rohk viimasel) meile pidevalt rakulkaga lounat pyyda (onneks oli toit kaasa voetud). Rambo on hea giid. Viskab nalja ja napsu ning hoiab tuju yleval.
Pong - (25a) oli 12 aastat buda munk ja otsustas umbes pool aastat tagasi, et aitab ja proovib nyyd kuidas elu templiseinte vahelt valjas paistab. Novembri alguses laheb sojavakke, mis muidu on Tais 2 aastat, kuid kuna ta oli munk, siis paaseb 6 kuuga. Rambo vastand. Vaga rahulik, raagib jumal teab mitut aasia keelt ja suudab lauseid moodustada hispaania ja prantsuse keeles. Taitsa mystiline, kui valged nende hambad on. Peaks vist ka rohkem riisi sooma.
Pollo - (Bolivar, 30a). Temast oli juba juttu eelmine kord. Poll0l on erakordne voime raakida 12h jarjest. Kuna grupis olnud hispaanlased laksid paev varem tagasi, kui teised, siis Pollo jai pohja-eurooplastega, kes raagivad umbes seitse korda vahem ja aeglasemalt.
Roger (30a, Sveits) ja Ilona (26a, Sveits). Elavad pealinnas Bernis. Vaga lahedad inimesed. Tolerantsed koigi ja koige vastu ning votavad elu stressivabalt. Kujutan ette, et neil kodus kasvab lillepottides midagi muud peale lillede ning toa nurgas seisab kitarr. Nad on 3 aastat koos olnud ning sobivad ideaalselt - ei mingit naagutamist, noomimist, etteheiteid ning jatavad yksteisele piisavalt ruumi (kuigi nagu Ilona ytles ega see muidugi alati kerge ei ole). Roger paneb masinamootoreid kokku ning Ilona tootab puuetega lastega.
Frank (31a, Saksamaa) ja Karin (27?, S.maa). Elavad Stuttgartis. Karin tootab pangas ning Frank Porche tehases. Rahulikud ja suurt juttu ei tee. Franki inglise keel oli natuke norga voitu, voib-olla seetottu oli ta vaiksem. Tuleb saksa keel ara oppida.
Brian (31a, Iirimaa) ja Christine (26, Iirimaa). Christine on parit Pohja-Iirimaalt protestantlikust perekonnast ja elanud vahepeal Inglismaal. Lopetas just Dublinis juuraopingud. Brian on parit suurest (yle 20 tadi ja onu) katoliiklikust perekonnast ning tootab pangas marketingi osakonnas. Molemad aaretult toredad inimesed - lahked, abivalmid ning tahelepanelikud. Kuid selleni ma ei joudnud, mis neid 6 aastat koos on hoidnud. Tundub, et Christine oma ehtinglaslikku (pisut aristokraatliku) olemusega ei taha kohe mitte aktsepteerida Brianit sellisena nagu ta on ning soovib enamus ajast, et ta oleks keegi teine.
Javier, Marta, David, Elena (Hispaania). Olid koos meiega ainult yhe paeva ning kuna peale Javieri keegi inglise keelt ei raakinud, siis nende kohta suurt midagi teada ei saanud, peale selle, et nad Barcelonas elavad. Tuleb hispaania keel ara oppida.

Dzunglimatk ja Kareni kyla
Esimene paev oli kerge. Natuke jalutamist kose juurde, kus sai ujuda ning seejarel kastikaga Kareni kylla, kust algas ca 2 tunnine jalgsimatk yles-alla mooda mage. Tempo aeglane ning piisavalt peatuseid. Parast jalutamist joudsime Kareni magihoimu juurde. Meie oobimispaik oli natukene nende kylast eemal. Turiste olid ootamas vanemad naised ca 15 lapsega, et myya meile kasitood jms. Lapsed on siin lihtsalt uskumatult ilusad oma tumepruunide silmade ja saravvalgete hammastega. No kuidas sa ei osta mitte midagi? Parimad myygimehed. Nad ei pea isegi midagi ytlema. Nagu Rambo ytles, on dzunglis "seven eleven" ehk igas peatuspaigas on voimalik osta jooke, nakse ning kasitood. Rambo ja Pong tegid meile ohtusoogi ja pakkusid maitsta kohalikku viskit, mida nad ise ikka korralikult kummutasid (me rohkem olu peal). Ohtu lopuks oli Rambo selili maas ning hirnus naerda ja Pong vottis suuna wc poole, et seal paar tundi veeta. Vaesekene votab ikka vaga tosiselt maiste roomude proovimist.
Uutest elamustest: proovisin nii vyrtsikat toitu, et keel oli tuim ning sonad kolasid suhteliselt hispaaniaparaselt ja silmist jooksid pisarad. Maitsesime kaneeli sigarillosid ja kohalikku riisist tehtud viskit, mis tundus ysna lahja.










Veel matkamist
Teine paev matkasime ca 4-5 tundi. Vaga lahe oli, sest maastik vaheldus kergest matkarajast kitsa jarsakuteeni, kus tuli ronida yle kivide ja jugade. Tegime kaks puhkepausi erinevate koskede juures, kus oli loomulikult ka "seven-eleven". Ohtuks joudsime jargmisesse kylla (nime kahjuks ei tea). Pong laks hommikul hispaanlastega tagasi ning Rambo raakis meiega vaevalt 30 sona paeva peale (tosisemat sorti pohmakas vist). Ohtul istusime ymber lokke ja raakisime erinevatel teemadel alustades Iiri - Inglise teemast ning lopetades meid koiki yhendava TAT voi nagu Karin ytles "tuk tuk maffia" teemal.
Magasin oluliselt paremini, kui esimesel ohtul. Pollo vaitis, et naersin unes molemal ool. Loodan, et see tahendab head...

Magijoed ja elevandid

Hommikul oli esimene hispaania keele tund. Harjutasin haaldamist. Igapaevane ujumine kose all ning vaike matk. Onnestus naha ca 1.5m peenikest madu (yldiselt ei nainud matkal kedagi peale suure ambliku, surnud roti mao ja koduloomade). Auto vottis meid peale ning viis raftingule. Istusime peenikestele pambustest kokkuseotud alustele ning soitsime pikki aeglast joge. Tore ja rahutunnet tekitav. Seejarel oli turistiatraktsioon nr 2 ehk tunnine matk elevantide seljas. Meid pandi paarikaupa toolidesse elevantide selga. Mul oli pool ajast tunne, et kohe kohe tuleb ca kahe meetrine kukkumine. Elamus igatahes.




Heleni kattemaks...Soin ta ara.
Vasinud ja onnelikud joudsime tagasi Chiang Maisse. Kell 8 kogunesime "Utoopiasse" (yks paljudest kohalikest baaridest). Palju ei ole onneks vaja. Istusime maha ja kolaritest tuli Jack Johnson, joime olut, soime ning jutustasime. Pong pakkus meile praetud prussakaid? ja rohutirtse. Motlesin, et veel ei ole valmis, kuid kui Brian oli yhe suure rohutirtsu labi narinud ja endiselt elus, siis motlesin, et mis seal ikka. Suur suur lonks olut ja pisike prussakas laks hammaste vahele. Tahate teada, mis tunne ja maitse on? Midagi pehmet tuleb kesta vahelt valja ning laheb ilusti kurgust alla, kuid kest jaab kurku kinni ja ei taha mitte jargi minna. Lopuks loputasin ohtra ollega koik alla, kuigi hetkeks tundus, et prussaka pea jai hammaste vahele kinni. Ehk kadus nyyd hirm ka putukate ees - proovigu nemad mind yhe suutaiega alla neelata!
Parast Utoopiat laksime regge baari, kus kohtusime Bob Marly ja Jimmy Hendrixi reinkarnatsioonidega. 50% inimestest kandis rastapatse voi mikrit. Lahe koht :)

Vot sellised elamused siis. Tervitused!

Comments:
Giidiga matkad on head selles suhtes, et raagitakse palju juurde ning voimalus giididelt kui kohalikelt siinse elu-olu kohta uurida. Samas tuleb arvestada, et retkel on vaga turismimaik juures. Samas eks magikylad tahavad ka elada ja see on nende voimalus.
Vajalik : taskulamp, wc paber, ujumisriided, rihmadega platud, saasetorje + muu tavaparane.
WCd on yllatavalt puhtad ja taiesti talutavad
Mirjam sul oli oigus. Meestele ehk liigne informatsioon, aga neile, keda puudutab, siis Tais ma seni tampoone nainud ei ole :)