3. taseme integratsioon

Päevad mööduvad kiiresti. Ma ei saa aru, kuhu nad lähevad ja pean üllatusega tõdema, et tõesti igal pool on ööpäevas 24h ja maailmas ei paista olevat poodi, kust saaks aega juurde osta. Kui kellelgi on sellekohast infot, siis palun helistage mulle. 

Keeltekoolis läheb hästi. Pursin lauseid kokku panna ja sageli pean peale kooli tegema lõunauinaku, et ajule restart teha või siis räägin, endalegi märkamatult, õhtuks inglise-saksa-eesti keeles. Grupp on väga lahe ja iga päev saab südamest naerda. Kuna enamus neist on koos õppinud esimesest tasemest peale ning enamus on vaevalt 2 kuud Shveitsis elanud ja ei tunne suurt kedagi, siis on harjutud ka väljaspool koolitunde koos 

aega veetma. Iga neljapäeva õhtul külastame õpetaja ettepanekul mõnda Zürichi restorani, baari vms asutust ning harjutame oma saksa keelt ning lisaks sellele toimub "väljasõite" nädalavahetustel (järgmine laupäev peaks kavas olema n.ö pime restoran, kus pole valgust ja kus teenindajateks pimedad).  

 

See nädal tegin läbi 3.taseme integreerumise Shveitsi. Kevadel siin olles, tutvustas Markus

 mulle kohalikku kotitootjat Freitag, kelle tooted on 100% taaskasutatud materjalidest ning pärinevad rekkade katteriietest, turvavöödest jne (Freitagi leht). Siin elades ja igapäev rongiga kooli sõites sai peagi selgeks - enne mind keegi omaks ei võta, kui mul oma Freitag ja mida kulunum ja mustem, seda parem. Markus oli vist 3. tasemest teadlik ning oli oma emale soovitanud, et kui viimane tahab 

mulle tõesti hilinenud sünnipäevakinki teha, siis mulle oleks Freitagi vaja.  Nüüd on mul oma armas räpase-kulunud välimusega kott, kuhu terve mu elamine sisse mahub ja mis kannatab vihma ja külma jms. Eks tuleb Markuse emale hilinenud sünnipäevatort teha.

Peaks ütlema, et see kott oligi selle nädala tippsündmus :). Ok nii hull ei ole. Tegelikult lisanduvad lõunad ja õhtusöögid erinevate vanemate juures s.j Markuse noorema õe 20.juubel, kus oli liiga palju erinevaid jooke ning millele järgnes pühapäevane küllasõit Markuse emale Baselisse (ca tund rongiga sinna). Mul pole ammu pohmakat olnud ja siit võib taas õppida, et ei ole vaja jooke segamini juua). 

Imeilus plaan sellest, kuidas ma teen siin iga päev sporti ja toitun tervislikult, on tuhaks põlenud. Ujuma see nädal ei jõudnud, sest on raske leida aega, et 200m kaugusele ujulasse minna. Vähemalt jooksmas sai käidud. Samas, igapäevane mäest üles ronimine, on ka omaette füüsiline trenn.  Onju? Hakkan vist sellega harjuma. Mõtlen välja laulukesi, mis teevad mäekesest ja treppidest üles ronimise kergemaks. Tuli välja, et mitu kursusekaaslast ja/või nende elukaaslased mängivad squashi, nii et järgmine reede on plaanis ühissquashiüritus ja tutvumine kohaliku klubiga. Kuna kursuselt Cathy poiss oli kunagi squashitreener, siis on lootust kohaliku klubielu kohta rohkem kuulda.  

Tervislik toitumine. Arenguruumi on ja alati võib ju uueks aastaks eesmärke panna. Parem ongi, kui latt praegult madalamal on :)

Kuidas teil eluolu? Vaatan detsembriks pileteid, et külla tulla.

Schönen Abend und bis bald! 

Helen