Magede kuninganna Helen Punanina

6 kuud Aasias suutsin end kreemitada ja valtida paiksepoletust ning nyyd taielikus arrogantsuses arvasin, et mis see Euroopa paike ikka ara on. Ronisin ilma igasuguse kreemita mooda lumist teed Alpi tipu poole (loomulikult mitte Mont Blanc. Pigem Sassarento, mis 1700m peal). Tulemus Rudolf Punanina. Isegi nahk ahvardab ninalt eemalduda. 

Eemaldudes tsivilisatsioonist

Tutvusin eelmisel nadalavahetusel Louna-S~veitsiga ning harjutasin oma taiuslikku itaalia 

keelt. Onneks viibisime enamuse ajast ylejaanud inimestest eraldatuna 1200m peal seega ei kuulnud keegi peale yksiku hirve ja kotka mu soravat vestlust ja taiuslikku haaldust. Maja kuulub Markuse sobrale, kes selle ca 15a tagasi ehitas, tassides enamuse materjalist jalgsi mooda mage yles, mae jalamilt! See on lihtsalt uskumatu, sest me soitsime autoga nii kaugele 

kui sai ja isegi siis jai pool tundi ryhkimist. Taiesti mystika. Maja on kividest ning ainus elektriallikas on vaike paiksepaneel katusel. Vett tuleb tassida allikast, mis paarsada meetrit all pool. S~veitslased on suhteliselt liberaalsed enda tarbeks taimede kasvatamise osas ning nende poletamise kaigus eralduva suitsu sisse hingamise osas ehk peenralapikestelt voib suvel leida nii mondagi huvitavat. See selleks.

 

Peale selle, et ma oma nao ara poletasin sain ma hakkama toelise eneseyletusega. Mul oli vaga hea meel, et Tais kaljuronimist tegime, sest nyyd kulus 

see marjaks ara. Matkasime paar tundi mae tipu (Sassarento) 

poole ja paris lahedale joudes selgus, et tippu on korralik ronimine koite ja redelitega, mitte jalutuskaik nagu eeldasin. Yles minna oli koki-moki. Ylevalt vaade hingemattev, kuid taielrinnal ma seda nautida ei suutnud, sest esiteks oli kohe ja teiseks mis laheb yles, peab ka alla tulema ning erinevalt Taist ei olnud siin mingit julgestust ja mul puudusid ronimisjalanoud. Minu fantastilised NB jooksutossud, mis mooda Aasiat ringi jalutasid ronisid vapralt mooda lund ja kaljunukke yles, kuid loid alla tulles natuke varisema. Parast 5 minutit hakkas natuke kindlam ja rada laks kergemaks ning kuna ma hetkel seda juttu kirjutan, siis jarelikult joudsin tervena tagasi. 

Maed olid vinged ja eriti lahedat vaatepilti pakkus oru kohal liuglev suur kotkas pojaga. Ema opetas pisikesele, kuidas pikeerida, liueldes rahulikult tuulevoolus ning kui poeg ylevalt pikeerides (ise tiivakestega meeletult vehkides) teda tabada yritas, tegi ema lihtsalt 360 poorde, nii et vaike mooda vuhises ja nii pool tundi jarjest.

Dekivistamine

Tana algab maoloputus nr 2. Pidin eelmine kord raporteerima, kas mu seest tuli kivi

kesi valja. Raporteerin, et toepoolest kivikesed eemaldusid (pisikesed rohelised, nagu oad. Lahemalt ei uurinud) ja homme peaks veel tulema. Huvitatutele, siis: 

Tana kell 14. Viimane soomine (tana peaks rasvavaba sooki sooma)

16. Viimane joomine

18. soolavesi (magneesiumsulfaat). Niiiii hea

20. soolavesi. Niiiii hea

22. oliivio~li ja va"rske greibimahl. Voodisse pikali. 

Homme a"rgates (mitte enne 6). soolavesi. Super hea

2h hiljem soolavesi. Mmmm

2h hiljem voib mahla juua

2h hiljem. Puuviljad jm rasvavaba kerge sook

Peale selle, et kivikesed tulid valja ei oska moju kommenteerida. Moned, kes seda teinud ytlevad, et rohkem oli energiat. No mul on rohkem energiat viimased nadalad olnud, kuid see ei pruugi ainult soolavee lyrpimisest olla. 

FOTOD